Majandus: Ehitamine odavneb ja läheb lihtsamaks
Muinsuskaitse all olevasse Rakvere Tammetõru tänavasse ehitamisel kehtivad endiselt ranged reeglid, tuleb tellida detailplaneering ja arvestada erinõuetega. Foto: Tairo Lutter |
Alanud aastast kehtima hakanud planeerimise ja ehituse seadused lubavad vahel ka planeeringuta ja projektita ehitada ning niiviisi aega ja raha kokku hoida.
Senist ehituse ja planeerimise seadust asendab nüüd kaks eraldi seadust, üks käib planeerimise, teine ehitamise kohta.
Rakveres Pikas tänavas maja ehitanud ettevõtja Tõnu Lepik ei pea ehitusseadust ega Rakvere linnaametnike nõudeid liiga rangeks. “Eks siin ole kaks vaatevinklit: linnakodaniku ja tegija oma,” sõnas ta. “Esimene ei taha mõnda kuuri või garaaþi näha tänava veerde kerkimas, sest need häirivad linnapilti, omanik aga leiab, et sinna sobib ehitada küll.”
Hoone peab ümbrusse sobima
Rakvere linnaarhitekti Oliver Alveri arvates on uus planeerimisseadus muutunud asjalikumaks. Ta peab oluliseks, et omavalitsustele on selles antud rohkem võimalusi. “Minu ametisoleku aja jooksul on olnud küll selliseid planeeringuid, mida sisuliselt poleks tarvis läinud, aga seadus nõudis,” nentis Alver. “Edaspidi läheb asi paindlikumaks.”
Linnaarhitekt selgitas: “Kui krunt on olemas, kuigi planeeringut pole, võib projekteerimistingimustest lähtudes ehitada juhul, kui ehitis olemasoleva hoonestusega sobib.”
Kui varem võis lihtsustatud korras hoonestada kuni kolm elamukrunti, siis nüüd võib detailplaneeringuta ehitada juba kuni viis elamut. “Isegi kortermajasid ja tehasehoonete juurdeehitusi võib teatud tingimustel rajada ilma detailplaneeringuta,” rääkis Alver. “See on suur aja- ja rahavõit.”
Keerulisemad juhtumid vajavad siiski planeeringut.
Oliver Alveri sõnul määrab planeering krundi õigused. “Kui planeering lubab sinna ehitada viiekorruselise elamu, siis ehitamist takistada on peaaegu võimatu,” selgitas ta.
Sellepärast peaksid inimesed planeeringuga eelnevalt põhjalikult tutvuma. Ehitusprojekti olemasolu puhul võib volikogu küll planeeringu tühistada, aga peab omanikule kulud kinni maksma.
Väikeehitise rajamiseks kirjalik nõusolek
Ehitusseadus lubab eramuomanikul endal kodu ehitada, selleks ei pea palkama enam ehitusfirmat. See nõue muudeti seaduse menetluse käigus avalikkuse survel.
Rakvere linnavalitsuse ehituse järelevalve spetsialisti Ellen Kuusiku sõnul ei nõua seadus väikeehitise kohta enam projekti, vaid piisab omavalitsuse kirjalikust nõusolekust. Väikeehitiseks nimetatakse kuni 60-ruutmeetrist ja kuni 5 meetri kõrgust ehitist. “Inimene peaks kõigepealt tulema linnaarhitekti juurde ja oma kavatsusest rääkima,” ütles Kuusik.
Põhjendatud juhtudel on omavalitsusel õigus ehitusprojekti nõuda. “Eks hoone välimus ja krundil paiknemist puudutav tegevus tuleks läbi arutada,” tähendas Oliver Alver.
Kõik inimesed ei tarvitse teada, kas piirkond kuulub näiteks muinsuskaitse või mõnda muusse kitsendustega tsooni. “Linnas on ju inimesed palgal, kes konsultatsiooni annavad,” ütles linnaarhitekt.
Ehitusloa ja kasutusloa saamise eest tuleb nüüd maksta ka riigilõivu, varem riigilõivu polnud.
Vanas seaduses ei olnud täpselt määratletud ka trahve. Nüüd võib eraisik saada kuni 18 000 krooni trahvi nii valeandmete esitamise eest registrile või andmete muutmisest mitteteatamise puhul, samuti omavolilise ehitamise ja omanikukohustuste täitmata jätmise eest.
EHITUSLUBA MAKSAB:
Ehitusloa väljastamise eest üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks tuleb tasuda riigilõivu 1000 krooni.
Allikas: Ehitusseadus
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Ehitamine odavneb ja läheb lihtsamaks
Majandus: Ehitamine odavneb ja läheb lihtsamaks
Muinsuskaitse all olevasse Rakvere Tammetõru tänavasse ehitamisel kehtivad endiselt ranged reeglid, tuleb tellida detailplaneering ja arvestada erinõuetega. Foto: Tairo Lutter
Alanud aastast kehtima hakanud planeerimise ja ehituse seadused lubavad vahel ka planeeringuta ja projektita ehitada ning niiviisi aega ja raha kokku hoida.
Senist ehituse ja planeerimise seadust asendab nüüd kaks eraldi seadust, üks käib planeerimise, teine ehitamise kohta.
Rakveres Pikas tänavas maja ehitanud ettevõtja Tõnu Lepik ei pea ehitusseadust ega Rakvere linnaametnike nõudeid liiga rangeks. “Eks siin ole kaks vaatevinklit: linnakodaniku ja tegija oma,” sõnas ta. “Esimene ei taha mõnda kuuri või garaaþi näha tänava veerde kerkimas, sest need häirivad linnapilti, omanik aga leiab, et sinna sobib ehitada küll.”
Hoone peab ümbrusse sobima
Rakvere linnaarhitekti Oliver Alveri arvates on uus planeerimisseadus muutunud asjalikumaks. Ta peab oluliseks, et omavalitsustele on selles antud rohkem võimalusi. “Minu ametisoleku aja jooksul on olnud küll selliseid planeeringuid, mida sisuliselt poleks tarvis läinud, aga seadus nõudis,” nentis Alver. “Edaspidi läheb asi paindlikumaks.”
Linnaarhitekt selgitas: “Kui krunt on olemas, kuigi planeeringut pole, võib projekteerimistingimustest lähtudes ehitada juhul, kui ehitis olemasoleva hoonestusega sobib.”
Kui varem võis lihtsustatud korras hoonestada kuni kolm elamukrunti, siis nüüd võib detailplaneeringuta ehitada juba kuni viis elamut. “Isegi kortermajasid ja tehasehoonete juurdeehitusi võib teatud tingimustel rajada ilma detailplaneeringuta,” rääkis Alver. “See on suur aja- ja rahavõit.”
Keerulisemad juhtumid vajavad siiski planeeringut.
Oliver Alveri sõnul määrab planeering krundi õigused. “Kui planeering lubab sinna ehitada viiekorruselise elamu, siis ehitamist takistada on peaaegu võimatu,” selgitas ta.
Sellepärast peaksid inimesed planeeringuga eelnevalt põhjalikult tutvuma. Ehitusprojekti olemasolu puhul võib volikogu küll planeeringu tühistada, aga peab omanikule kulud kinni maksma.
Väikeehitise rajamiseks kirjalik nõusolek
Ehitusseadus lubab eramuomanikul endal kodu ehitada, selleks ei pea palkama enam ehitusfirmat. See nõue muudeti seaduse menetluse käigus avalikkuse survel.
Rakvere linnavalitsuse ehituse järelevalve spetsialisti Ellen Kuusiku sõnul ei nõua seadus väikeehitise kohta enam projekti, vaid piisab omavalitsuse kirjalikust nõusolekust. Väikeehitiseks nimetatakse kuni 60-ruutmeetrist ja kuni 5 meetri kõrgust ehitist. “Inimene peaks kõigepealt tulema linnaarhitekti juurde ja oma kavatsusest rääkima,” ütles Kuusik.
Põhjendatud juhtudel on omavalitsusel õigus ehitusprojekti nõuda. “Eks hoone välimus ja krundil paiknemist puudutav tegevus tuleks läbi arutada,” tähendas Oliver Alver.
Kõik inimesed ei tarvitse teada, kas piirkond kuulub näiteks muinsuskaitse või mõnda muusse kitsendustega tsooni. “Linnas on ju inimesed palgal, kes konsultatsiooni annavad,” ütles linnaarhitekt.
Ehitusloa ja kasutusloa saamise eest tuleb nüüd maksta ka riigilõivu, varem riigilõivu polnud.
Vanas seaduses ei olnud täpselt määratletud ka trahve. Nüüd võib eraisik saada kuni 18 000 krooni trahvi nii valeandmete esitamise eest registrile või andmete muutmisest mitteteatamise puhul, samuti omavolilise ehitamise ja omanikukohustuste täitmata jätmise eest.
EHITUSLUBA MAKSAB:
Ehitusloa väljastamise eest üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks tuleb tasuda riigilõivu 1000 krooni.
Allikas: Ehitusseadus