Aasta välismaal
 1. Terror ja terrorismivastane sõda.
• Terrorismivastane sõda määras suuresti maailmapoliitika arenguid. Kui nähtav sõda tasapisi vaibus, tuli teateid al-Qaida ja sellega seotud rühmituste elujõulisusest, mis saigi selgeks oktoobris Bali plahvatuses ja rünnakutes Keenias novembris.
2. Iraagi sõja “viitsütik” tiksub.
• USA asus selge sihiga valmistuma sõjaks Iraagis, põhjendades seda asjaoluga, et Saddam Hussein ohustab massihävitusrelvadega maailma. Kui Iraagi sõja “viitsütik” juba tiksuma oli pandud, kerkis ohtlikult esile Põhja-Korea, kus väidetavalt on jõutud tuumarelvastumisele palju lähemale kui Iraagis.
3. Ilm on hukas, aga mõneti ka soojem.
• Lõppev aasta osutus vaid napilt külmemaks kui senise ilmastatistika kõige soojem 1998. aasta. Keskmine õhutemperatuur oli tänavu 0,5 kraadi kõrgem viimaste aastakümnete keskmisest. Ilm on hukas, näitasid ulatuslikud üleujutused Kesk- ja Ida-Euroopas, aga küllap ka põuane suvi siin meie kandis.
KAIVO KOPLI: Sõda, sõda ja võib-olla veel üks sõda
Nii nagu 2001. aasta ja täpsemini muidugi 11. september määrasid selle aasta näo, nii on järgmisegi aasta rahvusvahelise elu olulisimad sündmused ja arengud idanemas juba nüüd.
USA eestvedamisel peetav terrorismivastane sõda ongi teistmoodi sõda: selge see, et pole selget rindejoont, kuid pole ka selgeid saavutusi või võite. Afganistani sõda vaibus tasapisi, saavutamata oma peamisi eesmärke – Osama bin Ladeni tabamist, tema terroriorganisatsiooni al-Qaida purustamist. Bin Laden andis endast märku, võttes vastutuse või kiites oma mõttekaaslasi rünnakute eest Kuveidis, Jeemenis, Balis, Moskvas. Kuid asjaolu, et need ja rünnakud Keenias olid nõrgemad 11. septembril toimunust, laseb ehk loota, et terrorismivastane sõda on siiski olnud edukas.
Ent juttu on üha enam ka teisest sõjast. Sügisest on maailma pilgud pööratud Iraagile, nii et ilmselt annab uuele aastale näo USA sõda Iraagis, kukutamaks väidetavalt maailma kõige ohtlikumat, massihävitusrelvadega ähvardavat diktaatorit. Sõna “väidetav” on aga siinkohal kohane veel põhjusel, et ägedamalt hõõguma on löönud konfliktikolle Põhja-Koreas – paariariigis, mis oma võimaliku tuumarelvaga võib olla maailmale ohtlikum, kui sanktsioonidest nõrgestatud Iraak praegu.
|
Uudised
Aasta 2002 maailmas
(28.12.2002)
• Terrorismivastane sõda määras suuresti maailmapoliitika arenguid. Kui nähtav sõda tasapisi vaibus, tuli teateid al-Qaida ja sellega seotud rühmituste elujõulisusest, mis saigi selgeks oktoobris Bali plahvatuses ja rünnakutes Keenias novembris.
2. Iraagi sõja “viitsütik” tiksub.
• USA asus selge sihiga valmistuma sõjaks Iraagis, põhjendades seda asjaoluga, et Saddam Hussein ohustab massihävitusrelvadega maailma. Kui Iraagi sõja “viitsütik” juba tiksuma oli pandud, kerkis ohtlikult esile Põhja-Korea, kus väidetavalt on jõutud tuumarelvastumisele palju lähemale kui Iraagis.
3. Ilm on hukas, aga mõneti ka soojem.
• Lõppev aasta osutus vaid napilt külmemaks kui senise ilmastatistika kõige soojem 1998. aasta. Keskmine õhutemperatuur oli tänavu 0,5 kraadi kõrgem viimaste aastakümnete keskmisest. Ilm on hukas, näitasid ulatuslikud üleujutused Kesk- ja Ida-Euroopas, aga küllap ka põuane suvi siin meie kandis.
KAIVO KOPLI: Sõda, sõda ja võib-olla veel üks sõda
Nii nagu 2001. aasta ja täpsemini muidugi 11. september määrasid selle aasta näo, nii on järgmisegi aasta rahvusvahelise elu olulisimad sündmused ja arengud idanemas juba nüüd.
USA eestvedamisel peetav terrorismivastane sõda ongi teistmoodi sõda: selge see, et pole selget rindejoont, kuid pole ka selgeid saavutusi või võite. Afganistani sõda vaibus tasapisi, saavutamata oma peamisi eesmärke – Osama bin Ladeni tabamist, tema terroriorganisatsiooni al-Qaida purustamist. Bin Laden andis endast märku, võttes vastutuse või kiites oma mõttekaaslasi rünnakute eest Kuveidis, Jeemenis, Balis, Moskvas. Kuid asjaolu, et need ja rünnakud Keenias olid nõrgemad 11. septembril toimunust, laseb ehk loota, et terrorismivastane sõda on siiski olnud edukas.
Ent juttu on üha enam ka teisest sõjast. Sügisest on maailma pilgud pööratud Iraagile, nii et ilmselt annab uuele aastale näo USA sõda Iraagis, kukutamaks väidetavalt maailma kõige ohtlikumat, massihävitusrelvadega ähvardavat diktaatorit. Sõna “väidetav” on aga siinkohal kohane veel põhjusel, et ägedamalt hõõguma on löönud konfliktikolle Põhja-Koreas – paariariigis, mis oma võimaliku tuumarelvaga võib olla maailmale ohtlikum, kui sanktsioonidest nõrgestatud Iraak praegu.