Aasta Eestis
 1. Eesti läbimurre NATO ja EL-i suunal.
• Valitsuste vahetumisest hoolimata on Eesti välispoliitika põhisihtideks alati liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga. Kuigi Eesti pole veel kummagi täisliige, tähistavad liitumiskutse NATO-sse ja läbirääkimiste lõpp EL-iga ühe suure töö lõppu.
2. Keskerakonna ja Res Publica valimisedu.
• Keskerakond tegi kohalikel valimistel puhta töö Tallinnas ja võttis võidu ka paljudes teistes suuremates omavalitsustes. Valimiste paremuselt teise tulemuse eest hoolitses Res Publica, kes noppis endale kolmikliidus pettunud valijate hääled.
3 Kogumispensionide süsteemi võidukäik.
• Pensionireformi teise sambaga liitus tänavu üle 200 000 inimese, mis on koguni poole rohkem, kui aasta algul oodata osati. Oodatust palju suurem liitujate arv lõi küll riigieelarvesse mitmesaja miljonilise augu, kuid süsteemi edukaks käivitamiseks ja tulevikku silmas pidades tuli see vaid kasuks.
URMET KOOK: Välispoliitiliste läbimurrete aasta
Möödunud aasta, uskuge või mitte, oli üllatavalt hea. Nii võttis 2002. aastal maailmas toimunu äsja kokku Briti ajakiri The Economist. Samu sõnu võiks kasutada ka Eesti poliitika- ja majanduselu hinnates.
2002. aasta tähistas Eesti välispoliitika kahe peamise sihi – NATO ja EL-i – päris käeulatusse jõudmist. Nende eesmärkide täitumisel tuleb õnne soovida kõigile Eesti valitsustele, kes on välispoliitilised sihid jätnud päevapoliitilistest tõmbetuultest puutumata.
Sisepoliitikas oli aasta vaatamata valimistele rahulik. Ei ühtegi sellist skandaali, mis oleks võrreldav NRG-tehingu või raudtee müügiga. Keskerakonna suur edu valimistel ei olnud üllatav, küll aga Res Publica. Näis, kas lainehari kannab neid ka üle parlamendi valimiste.
Oktoobrikuu viimane päev pani rahandusministeeriumil ühe silma nutma ja teise naerma. Nutma, sest teise sambaga liitus üle 200 000 inimese ehk poole rohkem kui arvati, mis lõi augu riigieelarvesse. Aga mis olulisem – reformi eel läbi viidud küsitlustes oli inimeste suurim hirm teise sambaga liitumise üle, kas Eesti riik üldse püsib nende pensionieani. Seega ei näidanud enneolematult suur hulk liitujaid vaid inimeste valmidust ise oma tulevikku kindlustada, vaid ka usku oma riigi püsimisse.
|
Uudised
Aasta 2002 Eestis
(28.12.2002)
• Valitsuste vahetumisest hoolimata on Eesti välispoliitika põhisihtideks alati liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga. Kuigi Eesti pole veel kummagi täisliige, tähistavad liitumiskutse NATO-sse ja läbirääkimiste lõpp EL-iga ühe suure töö lõppu.
2. Keskerakonna ja Res Publica valimisedu.
• Keskerakond tegi kohalikel valimistel puhta töö Tallinnas ja võttis võidu ka paljudes teistes suuremates omavalitsustes. Valimiste paremuselt teise tulemuse eest hoolitses Res Publica, kes noppis endale kolmikliidus pettunud valijate hääled.
3 Kogumispensionide süsteemi võidukäik.
• Pensionireformi teise sambaga liitus tänavu üle 200 000 inimese, mis on koguni poole rohkem, kui aasta algul oodata osati. Oodatust palju suurem liitujate arv lõi küll riigieelarvesse mitmesaja miljonilise augu, kuid süsteemi edukaks käivitamiseks ja tulevikku silmas pidades tuli see vaid kasuks.
URMET KOOK: Välispoliitiliste läbimurrete aasta
Möödunud aasta, uskuge või mitte, oli üllatavalt hea. Nii võttis 2002. aastal maailmas toimunu äsja kokku Briti ajakiri The Economist. Samu sõnu võiks kasutada ka Eesti poliitika- ja majanduselu hinnates.
2002. aasta tähistas Eesti välispoliitika kahe peamise sihi – NATO ja EL-i – päris käeulatusse jõudmist. Nende eesmärkide täitumisel tuleb õnne soovida kõigile Eesti valitsustele, kes on välispoliitilised sihid jätnud päevapoliitilistest tõmbetuultest puutumata.
Sisepoliitikas oli aasta vaatamata valimistele rahulik. Ei ühtegi sellist skandaali, mis oleks võrreldav NRG-tehingu või raudtee müügiga. Keskerakonna suur edu valimistel ei olnud üllatav, küll aga Res Publica. Näis, kas lainehari kannab neid ka üle parlamendi valimiste.
Oktoobrikuu viimane päev pani rahandusministeeriumil ühe silma nutma ja teise naerma. Nutma, sest teise sambaga liitus üle 200 000 inimese ehk poole rohkem kui arvati, mis lõi augu riigieelarvesse. Aga mis olulisem – reformi eel läbi viidud küsitlustes oli inimeste suurim hirm teise sambaga liitumise üle, kas Eesti riik üldse püsib nende pensionieani. Seega ei näidanud enneolematult suur hulk liitujaid vaid inimeste valmidust ise oma tulevikku kindlustada, vaid ka usku oma riigi püsimisse.