Muusikaakadeemikud näitasid meistriklassi
Narva Linna Sümfooniaorkestri muusikud jälgivad pingsalt pianist Kalle Randalu tõlgendamas sünnipäevalaps Jaan Räätsa muusikalisi marginaale. |
Helilooja Jaan Räätsa 70. sünnipäevale pühendatud rahvusvahelise muusikalise akadeemia kontserdid Narva Linna Sümfooniaorkestri ning väga ja vähem tuntud solistidega andsid heliloojale võimsaid loominguimpulsse.
“Ma olen täiesti vapustatud, midagi niisugust ma ei oodanud,” tunnistas Jaan Rääts pärast Rakvere-kontserti. “Ma ei uskunud, et Narvas on niisugune sümfooniaorkester. Arvasin, et on poolisetegevuslik, kuid niisugune orkester võiks esineda mis tahes Euroopa pealinnas ja pälvida tähelepanu,” oli helilooja esitusest vaimustatud.
“Ma olen niisugune kabineti-helilooja, ei tea, mis maailmas juhtub. Nüüd järsku avastasin niisuguse orkestri ja dirigent Anatoli Shtshura, samuti tema poja, fantastiliselt andeka pianisti Maksim Shtshura ning Peterburi viiuldaja Emil Jakovlevi.
Niisuguste geniaalsete inerpreetidega kokku saada on Räätsa sõnul väga põnev ning äärmiselt inspireeriv. “Leppisime kokku, et kohtume veebruaris,” olid heliloojal juba koostööplaanid küpsemas.
Helilooja pingutab vinti
Kahekontserdiline sünnipäev, esitustega Narvas ja Rakveres sisaldas Jaan Räätsa loomingut mitmest eluperioodist. Kavas olid nii aastal 1961 29-aastase Räätsa loodud kontsert kammerorkestrile, “Marginaalid” aastast 1979 ning tänavu sünnipäevalooks kirjutatud “Pealkirjata pala nr 4” kitarrile, klaverile ja löökpillidele, mille esitasid pianist Kalle Randalu, kitarrist Boris Björn Bagger ja löökpillimängija Vambola Krigul. Vahele kõlas Räätsa mahendav Mozart Narva Linna Sümfooniaorkestrilt. Ning Heino Elleri “Põhjamaine viis” Kalle Randalu tõlgenduses.
“Mulle oli väga üllatav, et Kalle Randalu, kes oli selle kontserdi initsiaator, tahtis seda teha just Narvas,” rääkis Rääts, rõõmustades südamest Narva orkestriga tutvumise kui võrratu sünnipäevakingi üle.
“Rakvere on küll rohkem mu hea sõbra Arvo Pärdi linn, aga oleme sõbrad, pole tähtis, kumma sünnipäeva siin peetakse,” naeris Rääts.
Kuigi “Nimeta pala nr 4” oli kavalehel märgitud esiettekandeks, ütles helilooja, et esiettekanne oli hoopis Tallinnas ja siinne oli vist juba kolmas. “Aga kui sellised supermängijad on laval… Vambola Krigul näiteks on minu arvates kõige parem noor löökriistamängija,” tähendas helilooja.
Innustatuna noore muusiku hiilgavast toimetulekust, lubas helilooja kirjutada talle tehniliselt veel raskema pala. “Mati Kuulberg ütles kord, kui arutlesin, et äkki on interpreedil raske mängida: see on võõras mure,” muigas Rääts. “Võib teha väga raske teose. Las maadlevad.”
Räätsa arvates on Eestis praegu väga palju väga häid mängijaid igas pilliliigis ning helilooja võib olla oma loomingu tõlgendustega rahul: “Kui on nii head mängijad, kes mängivad selle ideaalselt ära, mis viga luua uut muusikat.”
Kontserdil soleerinud pianist Kalle Randalu ütles, et Räätsa muusikaga sobib kokku kirev, mosaiikne ja vahelduv meeleolu. “Sellepärast arvan, et see on üks õnnestunud ettevõtmine, mis võikski kanda just sellise muusikalise akadeemia nime,” ütles Randalu.
Rääts pakub põnevust
Jaan Rääts on Randalu sõnul väga tähtis inimene Eesti muusikapildis. “Mitte ainult loov helilooja, vaid õpetaja,” rõhutas Randalu. “Jaan Rääts on väga tugev professionaal, mis puudutab orkestrit, pillitundmist, ta on väga värvikas orkestreerija.”
Sellepärast on Randalu arvates eriti hea, et kontserdil osales ka orkester, et tegemist polnud ainult kammermuusika või sooloteostega. “Ma arvan, et Jaani muusikat õnnestub koos orkestriga kõige paremini esitada,” nentis ta.
Kalle Randalu on olnud mitme Jaan Räätsa teose sünni juures ja neid esimest korda ette kandnud. “Võib nimetada tema “Reisivihikuid” või “Marginaale”, 7. ja 8. sonaati, klaverikontserti ja kahe klaveri kontserti. See loetelu on ausalt öeldes üpris pikk,” märkis pianist. “Ma tunnen kaunis hästi ta loomingut.”
Et Rääts on produktiivne helilooja, kel oopusi üle 120, on Randalu jaoks seal hulgas palju põnevat.
“Kõik pole kindlasti mu lemmikteosed, aga sealt leiab alati põnevaid ideid ja lähedast, mida mulle meeldib mängida. Ja eesti muusikat tutvustada on meie ülesanne, keegi teine ei tule seda mängima.” rääkis Saksamaal Karlsruhes töötav muusikaprofessor ja Eesti Muusikaakadeemia audoktor Kalle Randalu.
Rahvusvahelise muusikaakadeemia Rakvere-poolse korraldaja, Virumaa Noorteorkestri patroon Valdur Liiv pidas kontserti fantastiliseks. “Jaan Rääts on üks meie suurheliloojaid,” kinnitas Liiv ning kahetses, et tähtede seis polnud soodne ning võrratust kontserdist sai osa üksnes väga väike seltskond inimesi.
HELILOOJA:
1932. aastal sündinud Jaan Rääts on üks viljakamaid eesti heliloojaid.
Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile op. 16 on enammängitud eesti heliteoseid maailmas.
Jaan Räätsa muusikaga on välja antud umbes 40 heliplaati ning tema teoseid on kirjastanud Euroopa ja Ameerika tuntud kirjastused.
–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee
Uudised
Muusikaakadeemikud näitasid meistriklassi
Muusikaakadeemikud näitasid meistriklassi
Narva Linna Sümfooniaorkestri muusikud jälgivad pingsalt pianist Kalle Randalu tõlgendamas sünnipäevalaps Jaan Räätsa muusikalisi marginaale.
Helilooja Jaan Räätsa 70. sünnipäevale pühendatud rahvusvahelise muusikalise akadeemia kontserdid Narva Linna Sümfooniaorkestri ning väga ja vähem tuntud solistidega andsid heliloojale võimsaid loominguimpulsse.
“Ma olen täiesti vapustatud, midagi niisugust ma ei oodanud,” tunnistas Jaan Rääts pärast Rakvere-kontserti. “Ma ei uskunud, et Narvas on niisugune sümfooniaorkester. Arvasin, et on poolisetegevuslik, kuid niisugune orkester võiks esineda mis tahes Euroopa pealinnas ja pälvida tähelepanu,” oli helilooja esitusest vaimustatud.
“Ma olen niisugune kabineti-helilooja, ei tea, mis maailmas juhtub. Nüüd järsku avastasin niisuguse orkestri ja dirigent Anatoli Shtshura, samuti tema poja, fantastiliselt andeka pianisti Maksim Shtshura ning Peterburi viiuldaja Emil Jakovlevi.
Niisuguste geniaalsete inerpreetidega kokku saada on Räätsa sõnul väga põnev ning äärmiselt inspireeriv. “Leppisime kokku, et kohtume veebruaris,” olid heliloojal juba koostööplaanid küpsemas.
Helilooja pingutab vinti
Kahekontserdiline sünnipäev, esitustega Narvas ja Rakveres sisaldas Jaan Räätsa loomingut mitmest eluperioodist. Kavas olid nii aastal 1961 29-aastase Räätsa loodud kontsert kammerorkestrile, “Marginaalid” aastast 1979 ning tänavu sünnipäevalooks kirjutatud “Pealkirjata pala nr 4” kitarrile, klaverile ja löökpillidele, mille esitasid pianist Kalle Randalu, kitarrist Boris Björn Bagger ja löökpillimängija Vambola Krigul. Vahele kõlas Räätsa mahendav Mozart Narva Linna Sümfooniaorkestrilt. Ning Heino Elleri “Põhjamaine viis” Kalle Randalu tõlgenduses.
“Mulle oli väga üllatav, et Kalle Randalu, kes oli selle kontserdi initsiaator, tahtis seda teha just Narvas,” rääkis Rääts, rõõmustades südamest Narva orkestriga tutvumise kui võrratu sünnipäevakingi üle.
“Rakvere on küll rohkem mu hea sõbra Arvo Pärdi linn, aga oleme sõbrad, pole tähtis, kumma sünnipäeva siin peetakse,” naeris Rääts.
Kuigi “Nimeta pala nr 4” oli kavalehel märgitud esiettekandeks, ütles helilooja, et esiettekanne oli hoopis Tallinnas ja siinne oli vist juba kolmas. “Aga kui sellised supermängijad on laval… Vambola Krigul näiteks on minu arvates kõige parem noor löökriistamängija,” tähendas helilooja.
Innustatuna noore muusiku hiilgavast toimetulekust, lubas helilooja kirjutada talle tehniliselt veel raskema pala. “Mati Kuulberg ütles kord, kui arutlesin, et äkki on interpreedil raske mängida: see on võõras mure,” muigas Rääts. “Võib teha väga raske teose. Las maadlevad.”
Räätsa arvates on Eestis praegu väga palju väga häid mängijaid igas pilliliigis ning helilooja võib olla oma loomingu tõlgendustega rahul: “Kui on nii head mängijad, kes mängivad selle ideaalselt ära, mis viga luua uut muusikat.”
Kontserdil soleerinud pianist Kalle Randalu ütles, et Räätsa muusikaga sobib kokku kirev, mosaiikne ja vahelduv meeleolu. “Sellepärast arvan, et see on üks õnnestunud ettevõtmine, mis võikski kanda just sellise muusikalise akadeemia nime,” ütles Randalu.
Rääts pakub põnevust
Jaan Rääts on Randalu sõnul väga tähtis inimene Eesti muusikapildis. “Mitte ainult loov helilooja, vaid õpetaja,” rõhutas Randalu. “Jaan Rääts on väga tugev professionaal, mis puudutab orkestrit, pillitundmist, ta on väga värvikas orkestreerija.”
Sellepärast on Randalu arvates eriti hea, et kontserdil osales ka orkester, et tegemist polnud ainult kammermuusika või sooloteostega. “Ma arvan, et Jaani muusikat õnnestub koos orkestriga kõige paremini esitada,” nentis ta.
Kalle Randalu on olnud mitme Jaan Räätsa teose sünni juures ja neid esimest korda ette kandnud. “Võib nimetada tema “Reisivihikuid” või “Marginaale”, 7. ja 8. sonaati, klaverikontserti ja kahe klaveri kontserti. See loetelu on ausalt öeldes üpris pikk,” märkis pianist. “Ma tunnen kaunis hästi ta loomingut.”
Et Rääts on produktiivne helilooja, kel oopusi üle 120, on Randalu jaoks seal hulgas palju põnevat.
“Kõik pole kindlasti mu lemmikteosed, aga sealt leiab alati põnevaid ideid ja lähedast, mida mulle meeldib mängida. Ja eesti muusikat tutvustada on meie ülesanne, keegi teine ei tule seda mängima.” rääkis Saksamaal Karlsruhes töötav muusikaprofessor ja Eesti Muusikaakadeemia audoktor Kalle Randalu.
Rahvusvahelise muusikaakadeemia Rakvere-poolse korraldaja, Virumaa Noorteorkestri patroon Valdur Liiv pidas kontserti fantastiliseks. “Jaan Rääts on üks meie suurheliloojaid,” kinnitas Liiv ning kahetses, et tähtede seis polnud soodne ning võrratust kontserdist sai osa üksnes väga väike seltskond inimesi.
HELILOOJA:
1932. aastal sündinud Jaan Rääts on üks viljakamaid eesti heliloojaid.
Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile op. 16 on enammängitud eesti heliteoseid maailmas.
Jaan Räätsa muusikaga on välja antud umbes 40 heliplaati ning tema teoseid on kirjastanud Euroopa ja Ameerika tuntud kirjastused.
–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee