1431 Prantsusmaal Rouenis põletati tuleriidal Jeanne d’Arc. Paavst Benedictus XV kuulutas ta 1920. aastal pühakuks.
1498Christoph Kolumbus alustas Hispaaniast Sanlucarist kuue laevaga oma kolmandat avastusretke.
1814 Sündis Mihhail Bakunin, mees, kellest sai Karl Marxi teooriate vihaseim vastane.
30.05.1895 sündis Vihulas tulevane vanemleitnant Villem GRANFELDT. Pärast Narva Peeter I kaugsõidu merekooli ja 1917.-l ka mereväe lipnike kooli lõpetamist sidus end merega. Eesti Vabadussõja ajal liitus Eesti Mereväega ja teenis sõjalaeval “Lembitu” ja miiniristlejal “Wambola”, kus oli kompaniiülemaks. Vapruse eest Vabadussõjas pälvis II liigi 3.järgu Vabadusristi. Pärast Vabadussõda oli ametis Ruhnu tuletorni ülemana. Villem Granfeldt (tuntud ka nime all Karineem) suri Rootsis 24.12.1982.
30.05.1901 sündis Illuka vallas Kõnnu külas koorijuht ja pedagoog Alfred KARINDI (KARAFIN). Ta oli pedagoogina ametis Tartu Ülikoolis, Tallinna Konservatooriumis ja tema taktikepi all on laulnud Tartu Meestelaulu Seltsi koor, Tartu Üliõpilassegakoor, Tallinna Meestelaulu Seltsi koor. A.Karindi asutas Kõrgemate Koolide Lõpetanute Segakoori (hiljem juhendas seda tema tütar Laine). A.Karindi oli 1947 ja 1956 üldlaulupeol sega- ja naiskooride üldjuht. 1948.-l pärjati tema looming Eesti NSV riikliku preemiaga.1947.-l omistati A.Karindile Eesti NSV teenilise kultuuritegelase aunimetus A.Karindi suri 13.04.1969.
31.mail 1986 avati A.Karindi sünnikodu seinal mälestustahvel, mille avamisel esines Laine Karindi juhatusel Kõrgemate Koolide Lõpetanute Segakoor (A.Karindi laps)
30.05.1903 sündis Peterburis Tartu Riikliku Ülikooli rektor (1951-1970) füüsik Feodor KLEMENT. Oma sidemeid Virumaaga on ta toredasti kirjutanud oma …
30.05.1939- 28.03.2002 on Imre PÄRNAMETSA eluaastad. Hingelt muusik, kes on teinud kaevuri- ja elektrikutööd, tõelise kutsumuse aga leidis muusikuna ja muusikaõpetajana. Ta on mänginud trompetit paljudes orkestrites, olnud solist ja pillimees ansamlis “Lepton”, osalenud aktiivselt Jõhvi Bigbändis. Alates 1970.-st oli seotud muusikaõpetaja Jõhvi Koolinoorte Majas, Mäetaguse põhikoolis jja Jõhvi Muusikakoolis. I.Pärnametsa armastuseks oli ka nn.”ekstreemsport”, olgu see siis Tartu suusamaratonide ja rattarallide läbimine, ERNA retked, matkad mägedes, tundrates, kõrbetes ja jalgrattamatkadel.
30.05.1959 oli meeskoor “Kaevuril” 55 kontsert; sedakorda sai meestelaulu kuulda Kehtna rahvas.
30.05.1966 algas Valdo PANDI suursari “Täna 25 aastat tagasi..”, mis oli ekraanil 4 aastat 3 kuud ja 2 päeva – kokku oli 313 saadet – neist viimane 02.09.1970. See saatesari tõi V.Pandile ka NSVL Ajakirjanike Liidu preemia. See oli saade, mis naelutas telerite juurde suure kuulajas- ja vaatajaskonna. Kindlasti oleks ka praeguste reitingute alusel vaadatavuse tipus. Allakirjutanu sai siit omalaadse elamuse ajaloo kajastamisel. V.Pant oskas oma saatesse meelitada mõlemal pool võidelnud mehed ja neilt välja pinnida sõjategeliku olemuse, sõduri mõtted ja läbielamused. Nii mitmedki leppimised toimusid otsesaates.Kuidas saade ise valmis, sellest on väga elavalt ja kujukalt kirjutanud Hardi TIIDUS oma mälestusteraamatus “Vana hõbe”. V.Pant oli ka mälumängude ja televõistluste üks aktiivsemaid ja šarmantsemaid tegijaid, võistlejaid.
Arthur RUUSMAA, aluseks S.Hurma väljakirjutised ja muuseumi materjalid.
30. mai
1431 Prantsusmaal Rouenis põletati tuleriidal Jeanne d’Arc. Paavst Benedictus XV kuulutas ta 1920. aastal pühakuks.
1498 Christoph Kolumbus alustas Hispaaniast Sanlucarist kuue laevaga oma kolmandat avastusretke.
1814 Sündis Mihhail Bakunin, mees, kellest sai Karl Marxi teooriate vihaseim vastane.
30.05.1895 sündis Vihulas tulevane vanemleitnant Villem GRANFELDT. Pärast Narva Peeter I kaugsõidu merekooli ja 1917.-l ka mereväe lipnike kooli lõpetamist sidus end merega. Eesti Vabadussõja ajal liitus Eesti Mereväega ja teenis sõjalaeval “Lembitu” ja miiniristlejal “Wambola”, kus oli kompaniiülemaks. Vapruse eest Vabadussõjas pälvis II liigi 3.järgu Vabadusristi. Pärast Vabadussõda oli ametis Ruhnu tuletorni ülemana. Villem Granfeldt (tuntud ka nime all Karineem) suri Rootsis 24.12.1982.
30.05.1901 sündis Illuka vallas Kõnnu külas koorijuht ja pedagoog Alfred KARINDI (KARAFIN). Ta oli pedagoogina ametis Tartu Ülikoolis, Tallinna Konservatooriumis ja tema taktikepi all on laulnud Tartu Meestelaulu Seltsi koor, Tartu Üliõpilassegakoor, Tallinna Meestelaulu Seltsi koor. A.Karindi asutas Kõrgemate Koolide Lõpetanute Segakoori (hiljem juhendas seda tema tütar Laine). A.Karindi oli 1947 ja 1956 üldlaulupeol sega- ja naiskooride üldjuht. 1948.-l pärjati tema looming Eesti NSV riikliku preemiaga.1947.-l omistati A.Karindile Eesti NSV teenilise kultuuritegelase aunimetus A.Karindi suri 13.04.1969.
31.mail 1986 avati A.Karindi sünnikodu seinal mälestustahvel, mille avamisel esines Laine Karindi juhatusel Kõrgemate Koolide Lõpetanute Segakoor (A.Karindi laps)
30.05.1903 sündis Peterburis Tartu Riikliku Ülikooli rektor (1951-1970) füüsik Feodor KLEMENT. Oma sidemeid Virumaaga on ta toredasti kirjutanud oma …
30.05.1939- 28.03.2002 on Imre PÄRNAMETSA eluaastad. Hingelt muusik, kes on teinud kaevuri- ja elektrikutööd, tõelise kutsumuse aga leidis muusikuna ja muusikaõpetajana. Ta on mänginud trompetit paljudes orkestrites, olnud solist ja pillimees ansamlis “Lepton”, osalenud aktiivselt Jõhvi Bigbändis. Alates 1970.-st oli seotud muusikaõpetaja Jõhvi Koolinoorte Majas, Mäetaguse põhikoolis jja Jõhvi Muusikakoolis. I.Pärnametsa armastuseks oli ka nn.”ekstreemsport”, olgu see siis Tartu suusamaratonide ja rattarallide läbimine, ERNA retked, matkad mägedes, tundrates, kõrbetes ja jalgrattamatkadel.
30.05.1959 oli meeskoor “Kaevuril” 55 kontsert; sedakorda sai meestelaulu kuulda Kehtna rahvas.
30.05.1966 algas Valdo PANDI suursari “Täna 25 aastat tagasi..”, mis oli ekraanil 4 aastat 3 kuud ja 2 päeva – kokku oli 313 saadet – neist viimane 02.09.1970. See saatesari tõi V.Pandile ka NSVL Ajakirjanike Liidu preemia. See oli saade, mis naelutas telerite juurde suure kuulajas- ja vaatajaskonna. Kindlasti oleks ka praeguste reitingute alusel vaadatavuse tipus. Allakirjutanu sai siit omalaadse elamuse ajaloo kajastamisel. V.Pant oskas oma saatesse meelitada mõlemal pool võidelnud mehed ja neilt välja pinnida sõjategeliku olemuse, sõduri mõtted ja läbielamused. Nii mitmedki leppimised toimusid otsesaates.Kuidas saade ise valmis, sellest on väga elavalt ja kujukalt kirjutanud Hardi TIIDUS oma mälestusteraamatus “Vana hõbe”. V.Pant oli ka mälumängude ja televõistluste üks aktiivsemaid ja šarmantsemaid tegijaid, võistlejaid.
Arthur RUUSMAA, aluseks S.Hurma väljakirjutised ja muuseumi materjalid.