Üksteist uudissõna lõimuvad ametnike keelde
Esmaspäev 25.11.2002
Sõnavõistlusel I auhinna saanud tudeng Kadri Roos on veendunud, et kui uut sõna hakkavad kasutama noored, võtavad selle peatselt omaks ka vanemad inimesed, vastupidist aga ei juhtu. |
Septembri keskpaigas välja kuulutatud sõnavõistlus tosinale Euroopa Liiduga seonduvale terminile eestikeelse vaste leidmiseks kehutas sõnaloomele palju rohkem inimesi kui korraldajad eales ootasid ja tõi keelde sobituma üksteist uudissõna.
«Kirju tuli 111 ja internetis oli sõnu pakkumas käidud 546 korral,» tegi zhürii nimel kokkuvõtteid Eesti Keele Instituudi vanemteadur Tiiu Erelt. Tema hinnanguil oli osavõtjaid kokku 600, kellest peaaegu kõigil oli pakkuda mitu sõna. Koos korduvate ettepanekutega laekus 5300 sõna.
«Osavõtt oli nii elav, et sõnade läbivaatamisega oli kohutavalt palju tööd,» nentis Erelt. «Kõik üheksa zhüriiliiget töötasid läbi kõik laekunud ettepanekud. Sõnapakkumiste põhjalikum analüüs seisab veel ees.»
Erelti sõnul on eestlased võistlusega näidanud, et nad valdavad sõnaloome mitmekesiseid vahendeid: oskavad moodustada tabavaid liitsõnu, teha uusi tuletisi, anda olemasolevatele sõnadele uusi, ülekantud tähendusi, tuua sõnu kõnekeelest kirjakeelde ja meisterdada tehissõnu. Võistlusel osales inimesi igalt elualalt, sh tuntud keeleinimesi ning poliitikuid.
Zhürii soovis igale võõrterminile leida ühe õnnestunud eestikeelse vaste. Mõnel juhul otsustati siiski viidata ka võimalikule alternatiivile. Ühtegi sobivat vastet ei laekunud vaid ühele terminile kaheteistkümnest: ingliskeelsetele mõistetele opt-in ja opt-out.
Sõna kummitas
Ingliskeelse mõiste twinning asemele sõna «mestimine» pakkunud üliõpilane Kadri Roos tunnistas, et uus sõna kargas korraga pähe ning jäigi sinna kummitama.
Twinning tähendab Euroopa Liidu liikmesriigi ametniku lähetamist kandidaatriiki mõnda kindlat ettevõtmist nõustama. Tartu Ülikoolis neljandat aastat eesti keele võõrkeelena õpetamist õppiv Roos tuletas sõna «mestima» vene keelest, kus samalaadse tüvega märgitakse nii koos olemist kui ka kohta. Lisaks võis eesti keeles ka juba varem «mesti lüüa» ja «mestida» ehk ühel nõul tegutseda.
Roos on kirjutanud proseminaritöö Aaviku ja Veske keeleuuendusest ning oskab seetõttu hinnata klassikute poolt ausse tõstetud printsiipe – suupärasus, lihtsus, meeldejäävus ja seostatavus.
Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni eriala magistrand Mait Talts sai zhüriilt tunnustuse sõnade «täisleppimatus» ja «kriisiohjamine» eest. Neid luues soovis Talts anda võimalikult lihtsa vaste segastele terminitele nulltolerants ja kriisikorraldus.
«Püüdsin välja pakkuda loogiliselt arusaadavaid, võibolla liigagi otse ütlevaid variante,» ütles Talts. «Senised küllaltki toored otsetõlked on käibesse läinud enne, kui keeleinimestel on olnud võimalust nende üle mõtteid mõlgutada, seetõttu ei võta need arvesse kõrvaltähendusi.»
Talts rõhutas, et euroopa ametlikust kantseliidist pärinevad ebardlikud otsetõlked mitte ainult ei risusta keelt, vaid ka võõrutavad rahvast Euroopa Liidu ideedest ning tekitavad nende suhtes võõristust.
Keeleuuenduse partisan
Ingliskeelse väljendi task force asemele «rakkerühma» pakkunud Endel Valdas on keeleuuenduse alal juba kogemustega inimene, ehkki tema nimi oli keeleteadlastele tõenäoliselt tundmatu.
Task force tähendab teatud kindla ülesande täitmiseks loodud töörühma või erioperatsiooniks moodustatud väeüksust – ning just nendega on tihti pistmist filmides, mida Valdas telejaamade tarvis tõlgib.
Filme tõlkides on inglise filoloogi haridusega Valdasel pidevalt tulnud uudissõnu välja mõelda. Näiteks üks sõna, mida ta on püüdnud juurutada, on «voliala» jurisdiktsiooni asemel.
Tihti on ta põrkunud toimetajate vastuväidetele stiilis «sõnaraamat sellist sõna ei tunne». Nii ongi Valdas mitmed oma uudissõnad eetrisse lasknud poolenisti partisanina. Nüüd parandavad aga keeletoimetajad jurisdiktsiooni volialaks juba omal algatusel.
Statistiku kimbatus
Statistikaameti personalijuhina töötav Helgi Ilo sai auhinna sõnade «täisleppimatus» ja «vabaühendus» loomise eest. Seejuures ei lähtunud Ilo ainult keelehuvist, vaid ka igapäevasest praktilisest vajadusest.
«Kui meie ametnikud oma komandeeringutest aruandeid kirjutavad, on pooled sõnad inglise keeles. See on täiesti jube!» nentis Ilo. «Kõigile neile sõnadele oleks tarvis eestikeelseid vasteid, et lihtsamad inimesed ka aru saaksid.»
Emakeele Seltsi, Euroopa Liidu teabekeskuse, haridusministeeriumi, Eesti Õigustõlke Keskuse ja Postimehe korraldatud sõnavõistluse laureaadid jagavad omavahel 15 000 krooni suuruse auhinna, millele lisanduvad ajakirja Emakeel tellimused ja köited sarjast «Eesti mõttelugu».
–>Alo Lõhmus
alo.lohmus@postimees.ee
Uudised
VE: uudissõnad
Üksteist uudissõna lõimuvad ametnike keelde
Esmaspäev 25.11.2002
Sõnavõistlusel I auhinna saanud tudeng Kadri Roos on veendunud, et kui uut sõna hakkavad kasutama noored, võtavad selle peatselt omaks ka vanemad inimesed, vastupidist aga ei juhtu.
Septembri keskpaigas välja kuulutatud sõnavõistlus tosinale Euroopa Liiduga seonduvale terminile eestikeelse vaste leidmiseks kehutas sõnaloomele palju rohkem inimesi kui korraldajad eales ootasid ja tõi keelde sobituma üksteist uudissõna.
«Kirju tuli 111 ja internetis oli sõnu pakkumas käidud 546 korral,» tegi zhürii nimel kokkuvõtteid Eesti Keele Instituudi vanemteadur Tiiu Erelt. Tema hinnanguil oli osavõtjaid kokku 600, kellest peaaegu kõigil oli pakkuda mitu sõna. Koos korduvate ettepanekutega laekus 5300 sõna.
«Osavõtt oli nii elav, et sõnade läbivaatamisega oli kohutavalt palju tööd,» nentis Erelt. «Kõik üheksa zhüriiliiget töötasid läbi kõik laekunud ettepanekud. Sõnapakkumiste põhjalikum analüüs seisab veel ees.»
Erelti sõnul on eestlased võistlusega näidanud, et nad valdavad sõnaloome mitmekesiseid vahendeid: oskavad moodustada tabavaid liitsõnu, teha uusi tuletisi, anda olemasolevatele sõnadele uusi, ülekantud tähendusi, tuua sõnu kõnekeelest kirjakeelde ja meisterdada tehissõnu. Võistlusel osales inimesi igalt elualalt, sh tuntud keeleinimesi ning poliitikuid.
Zhürii soovis igale võõrterminile leida ühe õnnestunud eestikeelse vaste. Mõnel juhul otsustati siiski viidata ka võimalikule alternatiivile. Ühtegi sobivat vastet ei laekunud vaid ühele terminile kaheteistkümnest: ingliskeelsetele mõistetele opt-in ja opt-out.
Sõna kummitas
Ingliskeelse mõiste twinning asemele sõna «mestimine» pakkunud üliõpilane Kadri Roos tunnistas, et uus sõna kargas korraga pähe ning jäigi sinna kummitama.
Twinning tähendab Euroopa Liidu liikmesriigi ametniku lähetamist kandidaatriiki mõnda kindlat ettevõtmist nõustama. Tartu Ülikoolis neljandat aastat eesti keele võõrkeelena õpetamist õppiv Roos tuletas sõna «mestima» vene keelest, kus samalaadse tüvega märgitakse nii koos olemist kui ka kohta. Lisaks võis eesti keeles ka juba varem «mesti lüüa» ja «mestida» ehk ühel nõul tegutseda.
Roos on kirjutanud proseminaritöö Aaviku ja Veske keeleuuendusest ning oskab seetõttu hinnata klassikute poolt ausse tõstetud printsiipe – suupärasus, lihtsus, meeldejäävus ja seostatavus.
Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni eriala magistrand Mait Talts sai zhüriilt tunnustuse sõnade «täisleppimatus» ja «kriisiohjamine» eest. Neid luues soovis Talts anda võimalikult lihtsa vaste segastele terminitele nulltolerants ja kriisikorraldus.
«Püüdsin välja pakkuda loogiliselt arusaadavaid, võibolla liigagi otse ütlevaid variante,» ütles Talts. «Senised küllaltki toored otsetõlked on käibesse läinud enne, kui keeleinimestel on olnud võimalust nende üle mõtteid mõlgutada, seetõttu ei võta need arvesse kõrvaltähendusi.»
Talts rõhutas, et euroopa ametlikust kantseliidist pärinevad ebardlikud otsetõlked mitte ainult ei risusta keelt, vaid ka võõrutavad rahvast Euroopa Liidu ideedest ning tekitavad nende suhtes võõristust.
Keeleuuenduse partisan
Ingliskeelse väljendi task force asemele «rakkerühma» pakkunud Endel Valdas on keeleuuenduse alal juba kogemustega inimene, ehkki tema nimi oli keeleteadlastele tõenäoliselt tundmatu.
Task force tähendab teatud kindla ülesande täitmiseks loodud töörühma või erioperatsiooniks moodustatud väeüksust – ning just nendega on tihti pistmist filmides, mida Valdas telejaamade tarvis tõlgib.
Filme tõlkides on inglise filoloogi haridusega Valdasel pidevalt tulnud uudissõnu välja mõelda. Näiteks üks sõna, mida ta on püüdnud juurutada, on «voliala» jurisdiktsiooni asemel.
Tihti on ta põrkunud toimetajate vastuväidetele stiilis «sõnaraamat sellist sõna ei tunne». Nii ongi Valdas mitmed oma uudissõnad eetrisse lasknud poolenisti partisanina. Nüüd parandavad aga keeletoimetajad jurisdiktsiooni volialaks juba omal algatusel.
Statistiku kimbatus
Statistikaameti personalijuhina töötav Helgi Ilo sai auhinna sõnade «täisleppimatus» ja «vabaühendus» loomise eest. Seejuures ei lähtunud Ilo ainult keelehuvist, vaid ka igapäevasest praktilisest vajadusest.
«Kui meie ametnikud oma komandeeringutest aruandeid kirjutavad, on pooled sõnad inglise keeles. See on täiesti jube!» nentis Ilo. «Kõigile neile sõnadele oleks tarvis eestikeelseid vasteid, et lihtsamad inimesed ka aru saaksid.»
Emakeele Seltsi, Euroopa Liidu teabekeskuse, haridusministeeriumi, Eesti Õigustõlke Keskuse ja Postimehe korraldatud sõnavõistluse laureaadid jagavad omavahel 15 000 krooni suuruse auhinna, millele lisanduvad ajakirja Emakeel tellimused ja köited sarjast «Eesti mõttelugu».
–>Alo Lõhmus
alo.lohmus@postimees.ee