02.-03-05.1936 korraldati Kohtla-Järvel kohaliku ÜENÜ (Üle-eestiline Noorsooühing) osakonna korraldusel laiaulatuslikud kultuuripäevad, millest said osa ka kohalikud kaevanduspiirkonna inimesed. Kultuuripäevad avas ÜENÜ Kohtla-Järve osakonna kirjatoimetaja Voldemar Tomingas. Referendi osas esinesid kirjandusarvustaja Hugo Viires (temalt ilmusid toona ka enamus kirjanduskriitilisi arvustusi toonastes põlevkiivmaa noorsooajakirjades -A.R.), skautmaster Harald Jürna ja haridusministeeriumi peasekretär Kurvits.
ÜENÜ Sompa osakonna rahvatantsugrupp preili Pärja Laaniste juhtimisel esitas huvitavaid rahvatantse. Pühapäeva õhtul toimus suurejooneline JÜRIÖÖ tähistamine. Suures rongkäigus, kus osalesid lisaks eelnimetatutele ka Kohtla-Järve kaevanduse orkester, Kaitseliidu Kohtla-Järve kompanii, naiskodukaitse osakond, tuletõrje ühing, gaidide- ja skautrühmad. Koos mindi Kalevi Maleva mälestussamba juurde. Siin esines mälestuskõnega kaitseliidu kompaniipealik Mikkor. Edasi mindi metsa, kus lõkketule juures kõneles härra Kurvits.
02. mai
02.-03-05.1936 korraldati Kohtla-Järvel kohaliku ÜENÜ (Üle-eestiline Noorsooühing) osakonna korraldusel laiaulatuslikud kultuuripäevad, millest said osa ka kohalikud kaevanduspiirkonna inimesed. Kultuuripäevad avas ÜENÜ Kohtla-Järve osakonna kirjatoimetaja Voldemar Tomingas. Referendi osas esinesid kirjandusarvustaja Hugo Viires (temalt ilmusid toona ka enamus kirjanduskriitilisi arvustusi toonastes põlevkiivmaa noorsooajakirjades -A.R.), skautmaster Harald Jürna ja haridusministeeriumi peasekretär Kurvits.
ÜENÜ Sompa osakonna rahvatantsugrupp preili Pärja Laaniste juhtimisel esitas huvitavaid rahvatantse. Pühapäeva õhtul toimus suurejooneline JÜRIÖÖ tähistamine. Suures rongkäigus, kus osalesid lisaks eelnimetatutele ka Kohtla-Järve kaevanduse orkester, Kaitseliidu Kohtla-Järve kompanii, naiskodukaitse osakond, tuletõrje ühing, gaidide- ja skautrühmad. Koos mindi Kalevi Maleva mälestussamba juurde. Siin esines mälestuskõnega kaitseliidu kompaniipealik Mikkor. Edasi mindi metsa, kus lõkketule juures kõneles härra Kurvits.
Arthur Ruusmaa, aluseks Vaba Maa 4. mai 1936.