1884 esitasid jõhvilased Jõhvi noorte poolt ehitatud näitelaval näidendid “Kohtusse kaebamine” ja “Kadri”.
1907 sündis Jõhvis ärimees Harald BACHVAL, kes peale Jõhvi Ühisgümnaasiumi lõpetamist 1926 läks Tartu Ülikooli majandust õppima. Naases tagasi Jõhvi äritööle. Sportlastee algas Jõhvi Ühisgümnaasiumi spordiringis, järgnes tegevus Tartu NMKÜ poksiringis, Jõhvi ÜENÜ spordiringis ja Kaitseliidu Jõhvi Malevkonna laskurringis. H.Bachval tegeles paljude spordialadega, millest edukamaks kujunes laskmine. 1936.-l võitis väikekaliibrilisest püssist laskmises Kaitseliidu Viru Malevkonna meistritiitli; hiljem omistati talle Eesti Kaitseliidu Täpsusküti rinnamärk. Kergejõustikus saavutatud isiklikud rekordid: 11,83 m. kuulitõukes ja 36,08 m kettaheites oleksid veel kõvad tulemused ka tänapäeval. Hiljem oli tunnustatud spordikohtunik laskmises ja kergejõustikus. 1933-34 oli H.Bachval ametis Jõhvi Üksiku Patarei spordipealikuna, kuid siirdus tagasi südamelähedase äriala juurde. H.Bachval küüditati 16.06.1941 ja suri 23.01.1950 Siberis insuldi tagajärjel.
1932 alustas tegevust Järve valla naiskodukaitse jaoskond, mis sama aasta novembris nimetati ümber Kohtla-Järve Naiskodukaitse jaoskonnaks.
1937 kirjutas ajaleht “Uus Eesti” Püssi jõujaama pidulikust avamisest.
“Püssi jõujaam asus esmakordselt tööle kolmapäeval, millist momenti tähistati pidulikult Virumaa Elektriseltsi peadirektori insener Imeliku juuresolekul. Jaam töötab umbes paar nädalat 500 kwh koormatusega Narva jõujaamaga paralleelselt. Siis katkestatakse vooluandmine töötamisel ilmnevate puuduste kõrvaldamiseks. Käiku laskmise puhul oli turbiinile asetatud lilli ja väike riigilipp, turbiinisaali aga suurem riigilipp. Jõujaama ehitanud Krulli tööliste poolt võeti peadirektor Imelik austusavaldustega vastu. Õhtul oli jõujaama ametnikele korraldatud koosviibimine. Praegu töötav turbiin on võimeline arendama 2500 kilovatti. Teine turbiin on ehitamisel ja see loodetakse käiguvalmis saada poolteise kuu pärast. Käsil on ka veel raudteeharu ehitamine elektrijaama juurde.”
Sama päeva “Vaba Maa” avaldas teave suurematest ühisistutamistest Virumaal.
“Kodukaunistamise hoogtöö Virumaa komitee korraldab tänavu kevadel järgmised suuremad muster-istutamistööd: Narva maanteel Kukruse ja Jõhvi aleviku vaheline teeosa nelja kilomeetri ulatuses istutatakse pärnaalleeks. Haljala alevikku rajatakse park, kuhu istutatakse pärni, vahtraid, pihlakaid ja muid meie ilusamaid lehtpuid. Suurendamisele ja täiendamisele tuleb ka Kadrina haridusseltsi park. Vastavate istikute saamise eest on juba hoolitsetud.
1954 Suri maailma esimene filmilooja, prantslane Auguste Lumiere
1956 algasid rasestumisvastase tableti kliinilised katsetused
1963 Atlandi ookeani põhjaosas ei suutnud süvasukeldumise järel pinnale tõusta USA allveelaev Thresher. Hukkus 129 inimest. Tegu oli USA ajaloo rängima allveelaevaõnnetusega.
Arthur Ruusmaa Lembit Kiisma ja muuseumi materjalide alusel.
10. aprill
1884 esitasid jõhvilased Jõhvi noorte poolt ehitatud näitelaval näidendid “Kohtusse kaebamine” ja “Kadri”.
1907 sündis Jõhvis ärimees Harald BACHVAL, kes peale Jõhvi Ühisgümnaasiumi lõpetamist 1926 läks Tartu Ülikooli majandust õppima. Naases tagasi Jõhvi äritööle. Sportlastee algas Jõhvi Ühisgümnaasiumi spordiringis, järgnes tegevus Tartu NMKÜ poksiringis, Jõhvi ÜENÜ spordiringis ja Kaitseliidu Jõhvi Malevkonna laskurringis. H.Bachval tegeles paljude spordialadega, millest edukamaks kujunes laskmine. 1936.-l võitis väikekaliibrilisest püssist laskmises Kaitseliidu Viru Malevkonna meistritiitli; hiljem omistati talle Eesti Kaitseliidu Täpsusküti rinnamärk. Kergejõustikus saavutatud isiklikud rekordid: 11,83 m. kuulitõukes ja 36,08 m kettaheites oleksid veel kõvad tulemused ka tänapäeval. Hiljem oli tunnustatud spordikohtunik laskmises ja kergejõustikus. 1933-34 oli H.Bachval ametis Jõhvi Üksiku Patarei spordipealikuna, kuid siirdus tagasi südamelähedase äriala juurde. H.Bachval küüditati 16.06.1941 ja suri 23.01.1950 Siberis insuldi tagajärjel.
1932 alustas tegevust Järve valla naiskodukaitse jaoskond, mis sama aasta novembris nimetati ümber Kohtla-Järve Naiskodukaitse jaoskonnaks.
1937 kirjutas ajaleht “Uus Eesti” Püssi jõujaama pidulikust avamisest.
“Püssi jõujaam asus esmakordselt tööle kolmapäeval, millist momenti tähistati pidulikult Virumaa Elektriseltsi peadirektori insener Imeliku juuresolekul. Jaam töötab umbes paar nädalat 500 kwh koormatusega Narva jõujaamaga paralleelselt. Siis katkestatakse vooluandmine töötamisel ilmnevate puuduste kõrvaldamiseks. Käiku laskmise puhul oli turbiinile asetatud lilli ja väike riigilipp, turbiinisaali aga suurem riigilipp. Jõujaama ehitanud Krulli tööliste poolt võeti peadirektor Imelik austusavaldustega vastu. Õhtul oli jõujaama ametnikele korraldatud koosviibimine. Praegu töötav turbiin on võimeline arendama 2500 kilovatti. Teine turbiin on ehitamisel ja see loodetakse käiguvalmis saada poolteise kuu pärast. Käsil on ka veel raudteeharu ehitamine elektrijaama juurde.”
Sama päeva “Vaba Maa” avaldas teave suurematest ühisistutamistest Virumaal.
“Kodukaunistamise hoogtöö Virumaa komitee korraldab tänavu kevadel järgmised suuremad muster-istutamistööd: Narva maanteel Kukruse ja Jõhvi aleviku vaheline teeosa nelja kilomeetri ulatuses istutatakse pärnaalleeks. Haljala alevikku rajatakse park, kuhu istutatakse pärni, vahtraid, pihlakaid ja muid meie ilusamaid lehtpuid. Suurendamisele ja täiendamisele tuleb ka Kadrina haridusseltsi park. Vastavate istikute saamise eest on juba hoolitsetud.
1954 Suri maailma esimene filmilooja, prantslane Auguste Lumiere
1956 algasid rasestumisvastase tableti kliinilised katsetused
1963 Atlandi ookeani põhjaosas ei suutnud süvasukeldumise järel pinnale tõusta USA allveelaev Thresher. Hukkus 129 inimest. Tegu oli USA ajaloo rängima allveelaevaõnnetusega.
Arthur Ruusmaa Lembit Kiisma ja muuseumi materjalide alusel.