Eesti muusikatarkuse rajatagune hoidja
Koorijuht, pianist ja muusikateadlane Harri Kiisk, kelle sünnist möödub 13. detsembril 80 aastat, on oma noorpõlve mäletanud nõnda: “Ma elasin kõigepealt Rakveres, käisin siis sääl ka klaveritunnis. Kodus klaverit polnud, käisin mängimas üle tänava perekond Laulu juures. Proua õpetas mulle ühe sõrmega “Õnnista ja hoia”, si-bemoll mazhooris. Edasi sai minu õpetajaks Julie Martin, väga kena daam. Kui me ükskord Arvo Pärdiga rääkisime, tuli välja, et ka Pärt oli tema juures õppinud.”
1937. aastal alustas Kiisk õpinguid Tallinnas, õppides konservatooriumis Gregor Heueri juures klaverit ja muusikateooriat ning Tuudur Vettiku juures koorijuhtimist. 1943. aastal lahkus 20-aastane noormees Soome ja sealt Rootsi, kuhu jäi surmani 3. juunil 2000.
Aastakümneid oli Harri Kiisk seotud Stockholmi Eesti Meeskooriga. Tema käe all on tegutsenud teisedki eesti koorid nii Uppsalas kui ka Stockholmis, kavas aukohal ikka eesti laulud, sealhulgas Veljo Tormis, Eino Tamberg, kõnelemata klassikutest. Aastaid oli ta seotud ühislaulmisi korraldava ühinguga Eesti Lauljaskond Rootsis, Eesti Muusikute Ühinguga jne. Pikka aega juhatas ta 1962. a asutatud Eesti Kultuurikoondise muusikatoimkonda.
Vilunud koorijuhina oli tal kandev osa välis-Eesti laulupidude juhatamises. 60-ndate alguses oskas Kiisk sokutada Eestisse range keelu all olnud heliloojate Schönbergi, Bergi, Weberni ja Hindemithi partituure.
Kiisa ulatuslik ajakirjanduslik töö moodustab omamoodi kroonika välismaale siirdunud eesti muusikute tegemistest. Meie kunagiste juhtivate lauljate Eedo Karrisoo, Aarne Viisimaa, Els Vaarmani, Milvi Laidi ja Helmi Betlemi jõududega Läänes tehtud muusikalavastustes oli Kiisk ikka repetiitor või dirigent.
Maestro 75. sünnipäeval kirjutati: “Stockholmi tänaval jalutab alati soliidselt riietatud, selge pilgu ja vapustava mäluga vanahärra. Tõenäoliselt on ta teel proovi, esinema või ajalehetoimetusse. Eesti muusikast Rootsis või laiemaski maailmas ei ole ilma temata juttugi: see mees on kursis kõigega, mis eesti muusikast väärt teada.”
Mati Märtin
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kiisk, Harri – koorijuht, pianist ja muusikateadlane
Eesti muusikatarkuse rajatagune hoidja
Koorijuht, pianist ja muusikateadlane Harri Kiisk, kelle sünnist möödub 13. detsembril 80 aastat, on oma noorpõlve mäletanud nõnda: “Ma elasin kõigepealt Rakveres, käisin siis sääl ka klaveritunnis. Kodus klaverit polnud, käisin mängimas üle tänava perekond Laulu juures. Proua õpetas mulle ühe sõrmega “Õnnista ja hoia”, si-bemoll mazhooris. Edasi sai minu õpetajaks Julie Martin, väga kena daam. Kui me ükskord Arvo Pärdiga rääkisime, tuli välja, et ka Pärt oli tema juures õppinud.”
1937. aastal alustas Kiisk õpinguid Tallinnas, õppides konservatooriumis Gregor Heueri juures klaverit ja muusikateooriat ning Tuudur Vettiku juures koorijuhtimist. 1943. aastal lahkus 20-aastane noormees Soome ja sealt Rootsi, kuhu jäi surmani 3. juunil 2000.
Aastakümneid oli Harri Kiisk seotud Stockholmi Eesti Meeskooriga. Tema käe all on tegutsenud teisedki eesti koorid nii Uppsalas kui ka Stockholmis, kavas aukohal ikka eesti laulud, sealhulgas Veljo Tormis, Eino Tamberg, kõnelemata klassikutest. Aastaid oli ta seotud ühislaulmisi korraldava ühinguga Eesti Lauljaskond Rootsis, Eesti Muusikute Ühinguga jne. Pikka aega juhatas ta 1962. a asutatud Eesti Kultuurikoondise muusikatoimkonda.
Vilunud koorijuhina oli tal kandev osa välis-Eesti laulupidude juhatamises. 60-ndate alguses oskas Kiisk sokutada Eestisse range keelu all olnud heliloojate Schönbergi, Bergi, Weberni ja Hindemithi partituure.
Kiisa ulatuslik ajakirjanduslik töö moodustab omamoodi kroonika välismaale siirdunud eesti muusikute tegemistest. Meie kunagiste juhtivate lauljate Eedo Karrisoo, Aarne Viisimaa, Els Vaarmani, Milvi Laidi ja Helmi Betlemi jõududega Läänes tehtud muusikalavastustes oli Kiisk ikka repetiitor või dirigent.
Maestro 75. sünnipäeval kirjutati: “Stockholmi tänaval jalutab alati soliidselt riietatud, selge pilgu ja vapustava mäluga vanahärra. Tõenäoliselt on ta teel proovi, esinema või ajalehetoimetusse. Eesti muusikast Rootsis või laiemaski maailmas ei ole ilma temata juttugi: see mees on kursis kõigega, mis eesti muusikast väärt teada.”
Mati Märtin