29.01.1924 sündis Avinurme vallas Evald AUNE, kes läks Soome
04.01.1944. Võitles JR-200 ridades. Langes sama aasta 10. juunil Jäppila lahingus. Puhkab oma viimast und Soomemaa mullas.
29.01.1931 ilmus “Virumaa Teatajas” järgmine artikkel:
“Jõhvi kaupmeeskonna koosolek. Pooldati alevi linnaks muutmist. 26.skp. pidas Jõhvi alevi kaupmeeskond oma aasta-koosolekut, et läbi arutada kaupmeeskonda puudutavad küsimusi. Esmajoones oli arutusel tänavu eriti koormav naturaalkohustuse maks, mida tuli maksta nii alevile kui ka maakonnale teedekapitali näol, mille sissenõudmist, vaatamata kaupmeeskonna protestile, ei pandud seisma ning hiljem nõuti ühes viivitusprotsendiga mittemaksjatelt sisse. Mis puudutab aga alevile makstud naturaalkohustuse maksusse, siis on lootusi sellest osa kätte saada, kuid muidugi ainult kohtu teel, milline nõudmine otsustati sisse anda. Väljaspool päevakorda arutati ka Jõhvi alevi linnaks muutmise küsimust, millesse
üldiselt suhtutakse pooldavalt, nii et loota võib lähemas tulevikus JÕHVI linnaks muutmist. Seltsi juhatuse koosseisu täiendamisel valiti tagasi endised liikmed.”
29.01.1949 ilmus NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi salajane määrus
suurküüditamise läbiviimiseks Balti liiduvabariikides. Aktsiooni läbiviimine usaldati julgeolekuorganitele. Sama aasta märtsis viidi Eestist ära 20702 inimest (nende seas ka minu vanemad, vend ja õde – AR).
Arthur RUUSMAA,kasutanud muuseumi materjale,L.Kiisma materjale.
29. jaanuar
29.01.1924 sündis Avinurme vallas Evald AUNE, kes läks Soome
04.01.1944. Võitles JR-200 ridades. Langes sama aasta 10. juunil Jäppila lahingus. Puhkab oma viimast und Soomemaa mullas.
29.01.1931 ilmus “Virumaa Teatajas” järgmine artikkel:
“Jõhvi kaupmeeskonna koosolek. Pooldati alevi linnaks muutmist. 26.skp. pidas Jõhvi alevi kaupmeeskond oma aasta-koosolekut, et läbi arutada kaupmeeskonda puudutavad küsimusi. Esmajoones oli arutusel tänavu eriti koormav naturaalkohustuse maks, mida tuli maksta nii alevile kui ka maakonnale teedekapitali näol, mille sissenõudmist, vaatamata kaupmeeskonna protestile, ei pandud seisma ning hiljem nõuti ühes viivitusprotsendiga mittemaksjatelt sisse. Mis puudutab aga alevile makstud naturaalkohustuse maksusse, siis on lootusi sellest osa kätte saada, kuid muidugi ainult kohtu teel, milline nõudmine otsustati sisse anda. Väljaspool päevakorda arutati ka Jõhvi alevi linnaks muutmise küsimust, millesse
üldiselt suhtutakse pooldavalt, nii et loota võib lähemas tulevikus JÕHVI linnaks muutmist. Seltsi juhatuse koosseisu täiendamisel valiti tagasi endised liikmed.”
29.01.1949 ilmus NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi salajane määrus
suurküüditamise läbiviimiseks Balti liiduvabariikides. Aktsiooni läbiviimine usaldati julgeolekuorganitele. Sama aasta märtsis viidi Eestist ära 20702 inimest (nende seas ka minu vanemad, vend ja õde – AR).
Arthur RUUSMAA,kasutanud muuseumi materjale,L.Kiisma materjale.