26.01.1889 sündis graafik Günther REINDORFF. Tema tehtud imeilusaid pliiatsijoonistusi Virumaa loodusest on näitustel väljas olnud ka Kunstimuuseumi Jõhvi filiaalis. G.Reindorff suri 14.03.1994.
26.01.1901 sündis Vaivaras tulevane vanemallohvitser Anton BORMAN, kes hariduse omandas Vaivara kihelkonnakoolis. 1918.a. detsembris astus vabatahtlikuna 4. jalaväerügemendi koosseisu ja tegi 1. kompanii koosseisus kaasa kõik lahingud. Tema teeneid märgiti II liigi 3. järgu Vabadusristiga. Pärast sõda pidas põllumeheametit oma kodukandis. A.Borman suri 01.06.1958 ja on maetud Vaivara kalmistule.
26.01.1914 sündis kirjanik Osvald TOOMING. Koos poja Peeteriga avaldas raamatu “Maantee kutsub”, kus on kirja pandud isa ja poja
mälestused Virumaast eri aegadel. Poeg on püüdnud käia isa jalajälgedes ja andnud nii kirjandusliku kui ka fotograafilise ülevaate samast kohast poolsada aastat hiljem. See raamat oli ka üks Virumaa Fondi tegevuse kajastusi, ilmus tema toel ja oli ja on üsna hea ja loetav materjal Virumaa eri aegadest. Seda enam, et kirjutajad on hea fotosilma ja osava sulega. O.Tooming suri 06.06.1992.
26.01.1916 sündis graafik Alo HOIDRE, kellelt on mitu tööd ka Põlevkivimuuseumi kunstikogus. A.Hoidre suri 02.10.1993.
26.01.1924 sündis Narva-Jõesuus tulevane soomepoiss Aleksander KONGA. Eraelus lukksepp võttis Soome tee ette 24.11.1943. Alustas teenistust Taavetti Autokompaniis, võitles Viiburi lahel ja Vuoksel. 18.09.1944 õnnestus pääseda Rootsi, kus töötas plastmassitehases.
26.01.1943 hommikul pool viis viskas Nõukogude lennuk Jõhvis Narva maantee piirkonda 40 väikesekaliibrilist pommi, mis aga purustusi ja ohvreid kaasa ei toonud – toimis rohkem psühholoogilise mõjustajana.
26.01.1960 läks Kohtla-Järve telemasti (135 meetrit) kaudu eetrisse esimene telesaade. Pidevalt hakati saateid edastama sama aasta 8. aprillist.
26.01.1968 liideti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sedalusega osa Narva linna territooroiumist (ca 3760 ha) Kohtla-Järve rajooni Alutaguse külanõukoguga.
Arthur Ruusmaa, kasutatud muuseumi materjale ning kodu-uurijate L.Kiisma (Jõhvi) ja S.Hurma väljakirjutisi.
26. jaanuar
26.01.1889 sündis graafik Günther REINDORFF. Tema tehtud imeilusaid pliiatsijoonistusi Virumaa loodusest on näitustel väljas olnud ka Kunstimuuseumi Jõhvi filiaalis. G.Reindorff suri 14.03.1994.
26.01.1901 sündis Vaivaras tulevane vanemallohvitser Anton BORMAN, kes hariduse omandas Vaivara kihelkonnakoolis. 1918.a. detsembris astus vabatahtlikuna 4. jalaväerügemendi koosseisu ja tegi 1. kompanii koosseisus kaasa kõik lahingud. Tema teeneid märgiti II liigi 3. järgu Vabadusristiga. Pärast sõda pidas põllumeheametit oma kodukandis. A.Borman suri 01.06.1958 ja on maetud Vaivara kalmistule.
26.01.1914 sündis kirjanik Osvald TOOMING. Koos poja Peeteriga avaldas raamatu “Maantee kutsub”, kus on kirja pandud isa ja poja
mälestused Virumaast eri aegadel. Poeg on püüdnud käia isa jalajälgedes ja andnud nii kirjandusliku kui ka fotograafilise ülevaate samast kohast poolsada aastat hiljem. See raamat oli ka üks Virumaa Fondi tegevuse kajastusi, ilmus tema toel ja oli ja on üsna hea ja loetav materjal Virumaa eri aegadest. Seda enam, et kirjutajad on hea fotosilma ja osava sulega. O.Tooming suri 06.06.1992.
26.01.1916 sündis graafik Alo HOIDRE, kellelt on mitu tööd ka Põlevkivimuuseumi kunstikogus. A.Hoidre suri 02.10.1993.
26.01.1924 sündis Narva-Jõesuus tulevane soomepoiss Aleksander KONGA. Eraelus lukksepp võttis Soome tee ette 24.11.1943. Alustas teenistust Taavetti Autokompaniis, võitles Viiburi lahel ja Vuoksel. 18.09.1944 õnnestus pääseda Rootsi, kus töötas plastmassitehases.
26.01.1943 hommikul pool viis viskas Nõukogude lennuk Jõhvis Narva maantee piirkonda 40 väikesekaliibrilist pommi, mis aga purustusi ja ohvreid kaasa ei toonud – toimis rohkem psühholoogilise mõjustajana.
26.01.1960 läks Kohtla-Järve telemasti (135 meetrit) kaudu eetrisse esimene telesaade. Pidevalt hakati saateid edastama sama aasta 8. aprillist.
26.01.1968 liideti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sedalusega osa Narva linna territooroiumist (ca 3760 ha) Kohtla-Järve rajooni Alutaguse külanõukoguga.
Arthur Ruusmaa, kasutatud muuseumi materjale ning kodu-uurijate L.Kiisma (Jõhvi) ja S.Hurma väljakirjutisi.