Füüsikaõpetaja ehitas kodutalu õuele tähetorni Airi Ilisson
 Kümne meetri kõrguses endises silotornis saavad õpilased tähti uurida
Suure pere ja väikse palgaga õpetaja ehitas lastele torni kolm aastat
|
 |
|
| Oskar Noorkõiv torni tipus oleva teleskoobi juures. |
|
Tääksi põhikooli füüsikaõpetaja Oskar Noorkõiv ehitas oma raha eest Olustvere vallas koduõuele silotornist tähetorni, et õpilastele füüsikateadust näitlikumalt selgitada.
“Tähetorni mõte oli juba ammu,” ütles Noorkõiv. “Algul tahtsin maja keskele väljaehitust teha, aga sellisel kujul teoks saanud tähetornil on just paras suurus, seda jõuab hooldada.”
Teleskoobi muretses ta kaks aastat tagasi, nüüd on jäänud lõpetada torni siseviimistlus. Esimese koolitunni kavatseb Noorkõiv anda enne jõule ning laiemalt tähetorni avada veebruaris. “Katsevahendite tegemine pole keeruline, kui need loogiliselt valmis teha,” märkis ta.
Kolm aastat on mees isiklikku tähetorni ümber ehitanud viiemeetrise läbimõõduga silotornist, mille vald leidis odavama ära anda, kui vanarauamüügiks saagima hakata. Noorkõiv tellis Olustverest kraana, millel kulus terve päev torni kohaletoimetamiseks. Harkide abil tuli üles tõsta 14 elektriliini.
Torn paistab mitme kilomeetri kaugusele. Nüüd paistab kahe mehe abiga ümberkeevitatud tähetünder pimedas mitme kilomeetri kaugusele, sest lisaks korstnale on kohalike elanike poolt observatooriumiks kutsutaval neljakordsel tornil neli lambikest allkorrusel, kuusteist keskel ja kaheksa tipus.
Torni tippu plaanib Noorkõiv panna proÏektori, mis hakkab talule uhket valgust heitma. Veel tuleb tippu tuulegeneraator, mis kütab maja.
Esimene torni korrus on juba kasutusel hiire- ja rotikindla viljaaidana. Teisel korrusel valmib õpperuum, kus saab korraga 30 füüsikahuvilist teha katseid teoreetiliste materjalide illustreerimiseks.
“Koolil pole katseteks aega ega võimalusi,” märkis Noorkõiv. “Tulevikus saavad siin uudistamas käia meie valla lapsed, linnalapsed ja kõik teised huvilised.”
Kolmas korrus on teleskoobi eesruum, kus järjekorras ootavad õpilased saavad seinale riputatud taevakehade fotosid uurida.
Maapinnast kümne meetri kõrgusel asuvale neljandale korrusele üles seatud teleskoobist on kohalikud juba ligi aasta tähemaailma uurinud. Viimast korrust saab keerata liikuvatel kuullaagritel, et avausest ühes seinas võiks uurida kõiki ilmasuundi.
Tulevikus tahab Noorkõiv teisele korrusele ehitada teleskoobi distantsjuhtimise puldi, et vaatlemist saaks ka sealt reguleerida ja taevakehasid teleekraanilt vaadata.
Noorkõivu nutikusest annab aimu torni tagaküljele kinnitatud neljakohaline kiik, mille hooraadius on kümme meetrit.
Direktor õpetaja ettevõtmisest vaimustuses. Tääksi kooli direktor Jaan Hansen märkis, et ei kahelnud aastaid tagasi, et Noorkõiv uskumatuna tundunud plaani teoks teeb. “Ta on pühendunud fanaatik,” sõnas Hansen. “Küsimus oli ajas, sest mehel on suur pere ja väike palk.”
Hanseni sõnul on küla tegemistega kursis, kuna tähetorni teisel korrusel on korraldatud juba mitmeid üritusi. “Õpetajate jõulupidu tuleb seal,” tõi Hansen näiteks. “Selline tähetorn on Eestis ainulaadne.”
AHHAA-keskuse astronoom-metoodik Helle Jaaniste kuulis tähetornist paar nädalat tagasi. “Vahva, et selline ettevõtmine on teoks saanud,” ütles ta.
|
Uudised
Füüsikaõpetaja ehitas kodutalu õuele tähetorni
(05.12.2002)
Tääksi põhikooli füüsikaõpetaja Oskar Noorkõiv ehitas oma raha eest Olustvere vallas koduõuele silotornist tähetorni, et õpilastele füüsikateadust näitlikumalt selgitada.
“Tähetorni mõte oli juba ammu,” ütles Noorkõiv. “Algul tahtsin maja keskele väljaehitust teha, aga sellisel kujul teoks saanud tähetornil on just paras suurus, seda jõuab hooldada.”
Teleskoobi muretses ta kaks aastat tagasi, nüüd on jäänud lõpetada torni siseviimistlus. Esimese koolitunni kavatseb Noorkõiv anda enne jõule ning laiemalt tähetorni avada veebruaris. “Katsevahendite tegemine pole keeruline, kui need loogiliselt valmis teha,” märkis ta.
Kolm aastat on mees isiklikku tähetorni ümber ehitanud viiemeetrise läbimõõduga silotornist, mille vald leidis odavama ära anda, kui vanarauamüügiks saagima hakata. Noorkõiv tellis Olustverest kraana, millel kulus terve päev torni kohaletoimetamiseks. Harkide abil tuli üles tõsta 14 elektriliini.
Torn paistab mitme kilomeetri kaugusele. Nüüd paistab kahe mehe abiga ümberkeevitatud tähetünder pimedas mitme kilomeetri kaugusele, sest lisaks korstnale on kohalike elanike poolt observatooriumiks kutsutaval neljakordsel tornil neli lambikest allkorrusel, kuusteist keskel ja kaheksa tipus.
Torni tippu plaanib Noorkõiv panna proÏektori, mis hakkab talule uhket valgust heitma. Veel tuleb tippu tuulegeneraator, mis kütab maja.
Esimene torni korrus on juba kasutusel hiire- ja rotikindla viljaaidana. Teisel korrusel valmib õpperuum, kus saab korraga 30 füüsikahuvilist teha katseid teoreetiliste materjalide illustreerimiseks.
“Koolil pole katseteks aega ega võimalusi,” märkis Noorkõiv. “Tulevikus saavad siin uudistamas käia meie valla lapsed, linnalapsed ja kõik teised huvilised.”
Kolmas korrus on teleskoobi eesruum, kus järjekorras ootavad õpilased saavad seinale riputatud taevakehade fotosid uurida.
Maapinnast kümne meetri kõrgusel asuvale neljandale korrusele üles seatud teleskoobist on kohalikud juba ligi aasta tähemaailma uurinud. Viimast korrust saab keerata liikuvatel kuullaagritel, et avausest ühes seinas võiks uurida kõiki ilmasuundi.
Tulevikus tahab Noorkõiv teisele korrusele ehitada teleskoobi distantsjuhtimise puldi, et vaatlemist saaks ka sealt reguleerida ja taevakehasid teleekraanilt vaadata.
Noorkõivu nutikusest annab aimu torni tagaküljele kinnitatud neljakohaline kiik, mille hooraadius on kümme meetrit.
Direktor õpetaja ettevõtmisest vaimustuses. Tääksi kooli direktor Jaan Hansen märkis, et ei kahelnud aastaid tagasi, et Noorkõiv uskumatuna tundunud plaani teoks teeb. “Ta on pühendunud fanaatik,” sõnas Hansen. “Küsimus oli ajas, sest mehel on suur pere ja väike palk.”
Hanseni sõnul on küla tegemistega kursis, kuna tähetorni teisel korrusel on korraldatud juba mitmeid üritusi. “Õpetajate jõulupidu tuleb seal,” tõi Hansen näiteks. “Selline tähetorn on Eestis ainulaadne.”
AHHAA-keskuse astronoom-metoodik Helle Jaaniste kuulis tähetornist paar nädalat tagasi. “Vahva, et selline ettevõtmine on teoks saanud,” ütles ta.