Riigiprokurör Heino Tõnismägi nõudis Ida-Viru maakohtus toimunud istungil
Kohtla-Järve volikogu liikme ja vee-ettevõtte juhi Nikolai Knjazevi
pantvangi võtnud ning seejärel mõrvanud Aleksei Maksimovile 20 aasta
pikkustvangistust.
Endine politseinik Maksimov võttis Knajzevi pantvani 29.mail möödunud aastal
ja viis ta oma majja.
Seal püüdsid kurjategijad Knjazevilt välja pressida kompromiteerivaid
andmeid Kohtla-Järve linnavõimude kohta. Sealsamas tehti ka videosalvestus
intervjuust Knjazeviga ning sunniti teda kirjutama kirju, kus viidati
sellele, nagu teaks ta linnategelaste kohta midagi kompromiteerivat. Samal
õhtul viidi Knjazev Mäetaguse vallas asuvasse Seli sohu, seoti ta jalgade
külge kümnekilone raskus ning uputati.
Knjazevi tapmises osalemises süüdistab prokurör ka endist politseinikku Juri
Petrovi ning endist Kohtla-Järve linnapead ning ettevõtjat Valeri Loidapit.
Kõik kolm eitavad oma süüd, kuigi Petrov tunnistab, et käis koos Maksimoviga
soos ja nägi, kuidas too Knjazevi uputas. Samuti tunnistas Petrov, et nägi,
kuidas Knjazev enne seda koos Loidapiga Maksimovi majja tuli, ning rääkis,
et videosse salvestas Knjazevi tema, Petrov.
Oma seotust Knjazevi mõrvaga eitas kohtus ka Valeri Loidap.
Samal õhtul viidi Knjazev Mäetaguse vallas asuvasse Seli sohu, seoti ta
jalgade külge kümnekilone raskus ning uputati.
Pärast Knjazevi tapmist saatsid kurjategijad eesmärgiga raha välja pressida
mitmele isikule, sealhulgas Kohtla-Järve volikogu esimehele, praegusele
linnpeale Valeri Korbile, Knjazevi kirjutatud kirju ja videokassette, andes
mõista, et nad teavad midagi kompromiteerivat. Lühikese katkendi Knjazevi
intervjuust sai ka Korb, kellelt kurjategijad lootsid 1,5 miljonit krooni
saada. Raha väljapressijad siiski ei saanud.
Ülejäänud kohtualustele nõudis prokurör ühe kuni viie aastaseid karistusi.
Väiteid, mida Knajzev esitas enne surma videosalvestuses ning neist tekkinud
korruptsioonikahtlusi uurib Ida-Viru politseiprefektuur.
Aleksei Maksimovile süüks pandavad teod: vastustus kuriteo ettevalmistamise
ja kuriteo katse eest ( KrK §15 lg.1)
ebaseaduslik vabaduse võtmine (KrK §124 3 lg.2),
avalik vargus suures ulatuses (KrK §140 lg.2 p.2,3-1),
isikut või kodakondsust tõendava dokumendi riisumine (KrK 185 lg.2),
kuriteo organiseerimine ja toimepanemise juhtimine (KrK §17 lg.4),
vara tahtlik hävitamine või rikkumine (KrK §144 lg 1),
tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel – omakasu ajendil, teise kuriteo
varjamise või selle hõlbustamise eesmärgil ning seoses kannatanu poolt
teenistusliku või ühiskondliku kohustuse täitmisega (§101 p.1,3,4),
väljapressimine isikute grupi poolt ( § 142 lg.2 p.3)
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Prokurör nõuab Knjezevi tapjale 20-aastast vangistust
Riigiprokurör Heino Tõnismägi nõudis Ida-Viru maakohtus toimunud istungil
Kohtla-Järve volikogu liikme ja vee-ettevõtte juhi Nikolai Knjazevi
pantvangi võtnud ning seejärel mõrvanud Aleksei Maksimovile 20 aasta
pikkustvangistust.
Endine politseinik Maksimov võttis Knajzevi pantvani 29.mail möödunud aastal
ja viis ta oma majja.
Seal püüdsid kurjategijad Knjazevilt välja pressida kompromiteerivaid
andmeid Kohtla-Järve linnavõimude kohta. Sealsamas tehti ka videosalvestus
intervjuust Knjazeviga ning sunniti teda kirjutama kirju, kus viidati
sellele, nagu teaks ta linnategelaste kohta midagi kompromiteerivat. Samal
õhtul viidi Knjazev Mäetaguse vallas asuvasse Seli sohu, seoti ta jalgade
külge kümnekilone raskus ning uputati.
Knjazevi tapmises osalemises süüdistab prokurör ka endist politseinikku Juri
Petrovi ning endist Kohtla-Järve linnapead ning ettevõtjat Valeri Loidapit.
Kõik kolm eitavad oma süüd, kuigi Petrov tunnistab, et käis koos Maksimoviga
soos ja nägi, kuidas too Knjazevi uputas. Samuti tunnistas Petrov, et nägi,
kuidas Knjazev enne seda koos Loidapiga Maksimovi majja tuli, ning rääkis,
et videosse salvestas Knjazevi tema, Petrov.
Oma seotust Knjazevi mõrvaga eitas kohtus ka Valeri Loidap.
Samal õhtul viidi Knjazev Mäetaguse vallas asuvasse Seli sohu, seoti ta
jalgade külge kümnekilone raskus ning uputati.
Pärast Knjazevi tapmist saatsid kurjategijad eesmärgiga raha välja pressida
mitmele isikule, sealhulgas Kohtla-Järve volikogu esimehele, praegusele
linnpeale Valeri Korbile, Knjazevi kirjutatud kirju ja videokassette, andes
mõista, et nad teavad midagi kompromiteerivat. Lühikese katkendi Knjazevi
intervjuust sai ka Korb, kellelt kurjategijad lootsid 1,5 miljonit krooni
saada. Raha väljapressijad siiski ei saanud.
Ülejäänud kohtualustele nõudis prokurör ühe kuni viie aastaseid karistusi.
Väiteid, mida Knajzev esitas enne surma videosalvestuses ning neist tekkinud
korruptsioonikahtlusi uurib Ida-Viru politseiprefektuur.
Aleksei Maksimovile süüks pandavad teod: vastustus kuriteo ettevalmistamise
ja kuriteo katse eest ( KrK §15 lg.1)
ebaseaduslik vabaduse võtmine (KrK §124 3 lg.2),
avalik vargus suures ulatuses (KrK §140 lg.2 p.2,3-1),
isikut või kodakondsust tõendava dokumendi riisumine (KrK 185 lg.2),
kuriteo organiseerimine ja toimepanemise juhtimine (KrK §17 lg.4),
vara tahtlik hävitamine või rikkumine (KrK §144 lg 1),
tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel – omakasu ajendil, teise kuriteo
varjamise või selle hõlbustamise eesmärgil ning seoses kannatanu poolt
teenistusliku või ühiskondliku kohustuse täitmisega (§101 p.1,3,4),
väljapressimine isikute grupi poolt ( § 142 lg.2 p.3)