24.03.1858 sündis baltisakslasest vene geoloog ja polaaruurija Eduard TOLL, kes hukkus arvatavasti 1902.a oktoobris-novembris otsides müstilist Sannikovi maad. Tema lapsepõlv mõõdus Vokas ja Kukru
sel Kabelimetsas asub üks kahest E.Tollile pühendatud mälestuskivist.
Ööl vastu 24.03.1919põles Jõhvi Ministeeriumikooli hoone (asus kohal, kus praegu on Kohtla gaasikontori keskus Narva maanteel)
See kool oli eriti kuulus oma pedagoogilise klassi poolest,kus said
oma hariduse paljud Virumaa külakooliõpetajad.
24.03.1937 ilmus ajalehes “Waba Maa” artikkel “Põlevkivitööstuse sein maailmanäitusel.”
Pariisi maailmanäitusel pannakse välja ka meie õlitööstus. Üks paviljoni seintest kaetakse üleni Virumaa põlevkivitööstuse fotodega.
Välja pannakse 14 fotot 65 x 78 cm suuruses. Nii suuri fotopabereid
polnud Eestist saada ja nii telliti neid ekstra välismaalt”.
(Muuseas, selle näituse üheks eksponaadiks oli ka Voldemar Melliku
(Melniku) kuulus “Põlevkivikaevur” (kipsvariant, mis hiljem pidi valatama pronksi). See oli oma ajastu parim töölise skulptuur sõjaeelses Eestis. Kahjuks jäi see kuju ära toomata ja pronksi valamata ja nii on ta säilinud meieni ainult fotodel.- A.R.).
24.03.1951 algas järjeordne eestlaste suurküüditamine Siberisse.
24. märts
24.03.1858 sündis baltisakslasest vene geoloog ja polaaruurija
Eduard TOLL, kes hukkus arvatavasti 1902.a oktoobris-novembris otsides müstilist Sannikovi maad. Tema lapsepõlv mõõdus Vokas ja Kukru
sel Kabelimetsas asub üks kahest E.Tollile pühendatud mälestuskivist.
Ööl vastu 24.03.1919 põles Jõhvi Ministeeriumikooli hoone (asus kohal, kus praegu on Kohtla gaasikontori keskus Narva maanteel)
See kool oli eriti kuulus oma pedagoogilise klassi poolest,kus said
oma hariduse paljud Virumaa külakooliõpetajad.
24.03.1937 ilmus ajalehes “Waba Maa” artikkel “Põlevkivitööstuse sein maailmanäitusel.”
Pariisi maailmanäitusel pannakse välja ka meie õlitööstus. Üks paviljoni seintest kaetakse üleni Virumaa põlevkivitööstuse fotodega.
Välja pannakse 14 fotot 65 x 78 cm suuruses. Nii suuri fotopabereid
polnud Eestist saada ja nii telliti neid ekstra välismaalt”.
(Muuseas, selle näituse üheks eksponaadiks oli ka Voldemar Melliku
(Melniku) kuulus “Põlevkivikaevur” (kipsvariant, mis hiljem pidi valatama pronksi). See oli oma ajastu parim töölise skulptuur sõjaeelses Eestis. Kahjuks jäi see kuju ära toomata ja pronksi valamata ja nii on ta säilinud meieni ainult fotodel.- A.R.).
24.03.1951 algas järjeordne eestlaste suurküüditamine Siberisse.
Arthur Ruusmaa, kasutatud muuseumi materjale.