Major Georg Sooden.
Georg Sooden sündis Helsingis 02.12.1904.a-l väljarännanud eestlase
peres,kes töötas Soome politseiteenistuses ja ema oli soome-rootsla
ne.1907.a-l asus perekond elama Eestisse- Jõhvi,kus isast saab kord
nik (toonase nimetusega -kardavoi) ja ema hakkas pidama ämaemanda
ametit Jõhvi haiglas.Koolihariduse saab Georg Jõhvis,kus 1924.a-l
lõpetab 3.lennus Jõhvi Keskkooli.1927.a-l lõpetas G.Sooden Eesti
Sõjakooli ja alustas leitnandina teenistust Eesti Kaitsevägedes.Lü
hikest aega oli ta Kaitseliidu Jõhvi Malevkonna pealikuks.1934.a-l määratakse
G.Sooden kaadriohvitserina Kaitseliidu Viru Malevasse,
kus teenib Eesti okupeerimiseni 1940.a-l.Edasi tuleb sunniviisiline
teenistus Punaarmees,kust aga sõja algul,28.07.1941.a-l annab end
sakslastele vangi.Samal aastal astuv vabatahtlikuna ühte eestlaste
st moodustatud idapataljoni ja septembris viiakse pataljon üle Vene
maale,kus satub ka rindele.1943.a. mais määratakse G.Sooden 659.pa
taljoni ülemaks kapteni aukraadis.Punaarmee massrünnakute tagasilöö
mises ja taandumislahingutes Volhovi,Ilmeni ja Novgorodi rindelõi
kudes hakatakse peagi rääkima endale kuulsust toonud nn.”Soodeni
pataljonist” või “Soodeni meestest”.Tema ise,oma suure autoriteedi,
sõjamheliku külmaverelisuse ja korranõudlikkuse pärast saab oma all
uvatelt mitmeid hüüdnimesid,nagu “meie vana”,”vana Jüri”,”vana koll
1944.a.märtsi algpäevadel tuuakse pataljon Narva rindele ,kus nad
hakkavad võitlema Krivasoo sillapeal ja panevad Punaarmee edasi
tungi seisma.Peagi ühendatakse idapataljonid 20.Eesti SS-relvagrena
deride diviisiga ja G.Soodenist saab 47.rügemendi 1.pataljoni ülem.
Hiljem,(arvatavasti posthuumselt) anti talle majori aukraad,mis
SS-vägedes oli sturbannführer.G.Sooden langes 30.07.1944.a-l Sinimä
gede lahingus ja on maetud kodukohta-Jõhvi Vabadussõja platsile.
Tema autasude hulka kuulusid Talvesõja medal,Idaala vaprusmärk,1.ja
2.klassi raudrist.
Avalikkust teadvustati G.Soodeni langemiset ajalehtede kaudu- lühi
kesed nekroloogid ilmusid tolleaegsetes ajalehtedes “Eesti Sõna ”
05.08.;ajalehes “Maa Sõna” 08.08.1944.a-l.Need algasid sõnadega:
“Kodumaad kaitstes leidis Narva rindel kangelassurma 20.Eesti divii
si ühe pataljoni ülem,hauptsturmführer Georg SOODEN” Ainus kaastun
de -surmakuulutus ilmus “Eesti Sõnas” 12.08.1944.a-l.
Pikem nekroloog G.Soodenist ilmus ajalehes “Rindeleht” nr.31 ;05.08
1944.a-l kaasvõitlejalt,leitnant H.Puusepalt.Imestamist väärib see
et üheski seniavaldatus ei olnud tema langemise kuupäeva ja tema
auastmeks on alati märgitud hauptsturmführer (kapten)
08.08.1944.a-l ilmus ajalehes “Virumaa Teataja” sõjakirjasaatja Karl GAILITI
(1922-1998) pikem kirjutis “Ühe pataljoni võitlustee
kond” alapelakirjaga “SS-sturmbannführer Sooden langenud”.Kirjutise
lõpus on kirjas read:”… 30.07.,Narva tõrjelahingu kibedaimal päe
val ,langes NÜÜDNE SS-sturbmannführer Sooden,võideldes aenlasega
ühe valitseva kõrgendiku pärast.Vihisedes tuli vaenlase mürsk,ja ta
ei jõudnud küllalt kiiresti pikali viskuda.Ta sõpradel jäi täita vaid Soodeni
viimane soov- surma korral saada maetud Jõhvi,mälestus
samba kõrvale.Seda tehtigi,hoolimata raugemata lahingutest.Kulutule
na levis Jõhvis teade Soodeni matmisest,ning välkkiirelt kogunes
kogu elanikkond avaldama viimast austust langenud sõjasangarile…”
Peagi maeti tema kõrvale sõber ja lahingukaaslane Raul Jüriado.
20.06.1996.a-l pandi Soodeni ja Jüriado hauale mälestuskivi,mis õn
nistati pidulikult sisse 23.06.1996.a-l.
Siia võib juurde lisada,et Jõhvi kodu-uurija Lembit Kiisma on taga
ajanud Soodeni surmasaamise daatumit ja praeguseks on see fikseeri
tud 28.07.1944.a-ga.
Arthur Ruusmaa,kasutates L.Kiisma materjale.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Sooden, Georg – major
Major Georg Sooden.
Georg Sooden sündis Helsingis 02.12.1904.a-l väljarännanud eestlase
peres,kes töötas Soome politseiteenistuses ja ema oli soome-rootsla
ne.1907.a-l asus perekond elama Eestisse- Jõhvi,kus isast saab kord
nik (toonase nimetusega -kardavoi) ja ema hakkas pidama ämaemanda
ametit Jõhvi haiglas.Koolihariduse saab Georg Jõhvis,kus 1924.a-l
lõpetab 3.lennus Jõhvi Keskkooli.1927.a-l lõpetas G.Sooden Eesti
Sõjakooli ja alustas leitnandina teenistust Eesti Kaitsevägedes.Lü
hikest aega oli ta Kaitseliidu Jõhvi Malevkonna pealikuks.1934.a-l määratakse
G.Sooden kaadriohvitserina Kaitseliidu Viru Malevasse,
kus teenib Eesti okupeerimiseni 1940.a-l.Edasi tuleb sunniviisiline
teenistus Punaarmees,kust aga sõja algul,28.07.1941.a-l annab end
sakslastele vangi.Samal aastal astuv vabatahtlikuna ühte eestlaste
st moodustatud idapataljoni ja septembris viiakse pataljon üle Vene
maale,kus satub ka rindele.1943.a. mais määratakse G.Sooden 659.pa
taljoni ülemaks kapteni aukraadis.Punaarmee massrünnakute tagasilöö
mises ja taandumislahingutes Volhovi,Ilmeni ja Novgorodi rindelõi
kudes hakatakse peagi rääkima endale kuulsust toonud nn.”Soodeni
pataljonist” või “Soodeni meestest”.Tema ise,oma suure autoriteedi,
sõjamheliku külmaverelisuse ja korranõudlikkuse pärast saab oma all
uvatelt mitmeid hüüdnimesid,nagu “meie vana”,”vana Jüri”,”vana koll
1944.a.märtsi algpäevadel tuuakse pataljon Narva rindele ,kus nad
hakkavad võitlema Krivasoo sillapeal ja panevad Punaarmee edasi
tungi seisma.Peagi ühendatakse idapataljonid 20.Eesti SS-relvagrena
deride diviisiga ja G.Soodenist saab 47.rügemendi 1.pataljoni ülem.
Hiljem,(arvatavasti posthuumselt) anti talle majori aukraad,mis
SS-vägedes oli sturbannführer.G.Sooden langes 30.07.1944.a-l Sinimä
gede lahingus ja on maetud kodukohta-Jõhvi Vabadussõja platsile.
Tema autasude hulka kuulusid Talvesõja medal,Idaala vaprusmärk,1.ja
2.klassi raudrist.
Avalikkust teadvustati G.Soodeni langemiset ajalehtede kaudu- lühi
kesed nekroloogid ilmusid tolleaegsetes ajalehtedes “Eesti Sõna ”
05.08.;ajalehes “Maa Sõna” 08.08.1944.a-l.Need algasid sõnadega:
“Kodumaad kaitstes leidis Narva rindel kangelassurma 20.Eesti divii
si ühe pataljoni ülem,hauptsturmführer Georg SOODEN” Ainus kaastun
de -surmakuulutus ilmus “Eesti Sõnas” 12.08.1944.a-l.
Pikem nekroloog G.Soodenist ilmus ajalehes “Rindeleht” nr.31 ;05.08
1944.a-l kaasvõitlejalt,leitnant H.Puusepalt.Imestamist väärib see
et üheski seniavaldatus ei olnud tema langemise kuupäeva ja tema
auastmeks on alati märgitud hauptsturmführer (kapten)
08.08.1944.a-l ilmus ajalehes “Virumaa Teataja” sõjakirjasaatja Karl GAILITI
(1922-1998) pikem kirjutis “Ühe pataljoni võitlustee
kond” alapelakirjaga “SS-sturmbannführer Sooden langenud”.Kirjutise
lõpus on kirjas read:”… 30.07.,Narva tõrjelahingu kibedaimal päe
val ,langes NÜÜDNE SS-sturbmannführer Sooden,võideldes aenlasega
ühe valitseva kõrgendiku pärast.Vihisedes tuli vaenlase mürsk,ja ta
ei jõudnud küllalt kiiresti pikali viskuda.Ta sõpradel jäi täita vaid Soodeni
viimane soov- surma korral saada maetud Jõhvi,mälestus
samba kõrvale.Seda tehtigi,hoolimata raugemata lahingutest.Kulutule
na levis Jõhvis teade Soodeni matmisest,ning välkkiirelt kogunes
kogu elanikkond avaldama viimast austust langenud sõjasangarile…”
Peagi maeti tema kõrvale sõber ja lahingukaaslane Raul Jüriado.
20.06.1996.a-l pandi Soodeni ja Jüriado hauale mälestuskivi,mis õn
nistati pidulikult sisse 23.06.1996.a-l.
Siia võib juurde lisada,et Jõhvi kodu-uurija Lembit Kiisma on taga
ajanud Soodeni surmasaamise daatumit ja praeguseks on see fikseeri
tud 28.07.1944.a-ga.
Arthur Ruusmaa,kasutates L.Kiisma materjale.