3. detsember

03.12.1889 sündis helilooja Cyrillius Kreek, kes on töötanud 
Rakvere Õpetajate Seminaris. 
 
03.12.1890 sündis Virumaal Joala vallas tulevane kindralmajor Johannes Orasmaa (Roska). Käsitöölise poeg. Õppis Joala algkoolis ja Narva Aleksandri kirikukoolis, 1911. aastal lõpetas Narva Poeglaste Gümnaasiumi. 
Samal aastal astus Vladimiri sõjakooli St.-Peterburgis ja lõpetas selle 1913-l nooremleitnandina. Suunati Liibavi (praegune Liepaja) ja Nowo-Georgiewski (praegune Modlin Poolas) kindlustuste suurtükiväkke.

I maailmasõja aastattel teenis J. Roska Grodnos  9. raskesuurtükiväe brigaadis ja alates 1915.a. novembrist 48. ja see järel 72. raskesuurtükiväe divisjonis Saksamaal ja Austrias.1916-l  ülendati leitnandiks ja aasta pärast alamkapteniks. I maailmasõja rinnetel sai korra põrutada ja kaks korda gaasimürgituse. I maailmasõja vaprust tähistati Püha Stanislavi IV ja III järgu, Püha Anna IV ja III ning Püha Vladimiri IV järgu ordenitega. 
1917. novembris teenis J. Roska Ukrainas.

Kui algas Eesti Rahvusväeosade loomine, siis tuli Roska Eestisse. Määrati  24.03.1918 1. Eesti suurtükiväebrigaadi 5. patarei ülemaks ja kui Saksa või mud likvideerisid Eesti rahvusväeosad, siis ülendati J. Roska Eesti 
Ajutise Valitsuse poolt kapteniks. 
1918.a. sügisel astus J.Roska Pihkvas Vene valgete Põhjakorpusesse, 
kus teenis soomusrongil.Kui algas Eesti Vabadussõda,siis määrati 
J.Roska 05.12.1918.a-l 1.suurtükiväepolgu 5.pateri ülemaks ja 04.01 
1919.a-l jõudis ta oma vägedega Lõunarindele.Sama aasta 15.04.-l 
suunati ta 3.suurtükiväepolgu 5.patarei ülemaks ja lahingutee viis 
Võru-Jakobstadti operatsiinile.01.08.1919.a-l edutati J.Roska 2. 
suurtükiväepolgu ülemaks ja päev enne Vabadussõja lõppu,01.02.1920 
a-l ülendati J.Roska alampolkovnikuks.Tema teeneid Eesti Vabadussõ 
jas märkis I liigi 2.järgu ja II liigi 3.järgu Vabadusrist ja talu 
maa Vaimastveres Tartumaal. 
Vabadussõja lõppedes teenis J.Roska Soomusrongide diviisi suurtüki 
väe inspektorina ja oli ka samal ajal diviisi ülema abiks ja ajuti 
seks diviisiülemaks.1921.a-l pärast Soomusrongide diviisi reoorga 
niseerimist Soomusrongide brigaadiks sai J.Roskast 01.02.1921.a-l 
tolle brigaadi ülem ja sel kohal oli ta 31.07.1923.a-ni.24.02.1923 
a-l ülendati J.Roska koloneliks ja 01.08.1923.a-l lahutati Soomus 
rongide brigaad kaheks rügemendiks ja J.Roskast sai Valgas asunud 
2.soomusrongirügemndi ülem. 
10.02.1925.a-l määrati J.Roska taasloodud Eesti Kaitseliidu ülemaks 
24.02.1928.a-l ülendati J.Roska lindralmajoriks.Kaitseliidu ülemana 
pööras J.Roska-Orasmaa suurt tähelepanu suusatamisoskuse arendami 
sele kaitseliitlaste seas ja tema ühiskondliku tegevuse üheks näi 
tajaks oli meie muinaslinnade kaardistamine ja vastavate pronkskaar 
tide ülespanek Eestimaa mitmetesse kohtadesse ( olen sellist ise 
näinud Saaremaal-A.R.) 
J.Roska-Orasmaa sõjaliste autasude hulka kuulusid veel Kotkaristi 
suurpael,Punase Risti teeneterist,Valgerist,Soome Valge Roosi koman 
döririst,Soome Teeneterist,Poola Polonia Restituta orden ja Belgia 
kuninga Leopold II rüütlirist.J.Orasmaa (Roska) arreteeriti 9.07.1940.a-l (koos J. Laidoneriga) ja ta hukkus 24.05.1943.-l Vjatka vangilaagris Kirovi oblastis. 
 
Aluseks Mati Õuna raamat “Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid”, 
Tallinn 1997.a.

03.12.1922.a-l sündis Petserimaal keemik Lui KALDE (Soomes MUINASMAA), kes üliõpilasena alustas teenistust Saksa armees. Peagi aga siirdus Soome (03.09.1943.a-l) ja võitles lipnikuna Rajajoel. Soomes lõpetas ka ohvitseride kooli ja sõjatee sai otsa nagu teistelgi eestlastel 19.08.1944. Peale sõda õnnestus L. Kaldel lõpetada TPI 
keemiaosakond ja suunati tööle Kohtla-Järvele Põlevkivi Uurimise Instituuti. Siin kaitses ka tehnikateaduste kandidaadi kraadi. Praegu aktiivselt tegev Ida-Virumaa sõjaveteranide ühenduses, soomepoiste ühenduses ja “Mementos”.

03.12.1904.a-l sündis Narvas raamatukaupmehe perekonnas prosaist Johannes HIIEMETS. 
 
03.12.1905.a-l sündis Tartus Linda HAAMER /VAAS/, kelle hilisem elukoht pärast kooli lõpetamist oli Tudulinnas, kus ta töötas Tudulinna 
koolis õpetajana. Elas Sahargu külas ja kui läks pensionile, siis hak 
kas koguma kohaliku küla materjale, pani kirja Sahargu küla talud, 
külarahva kombed,vanaaegsed töövõtted ja tegenmised ja saatis need 
Eesti Rahva Muuseumile, saades selle üheks kuld korrespondendiks. Ta 
tegi ära suure töö kohalike perede ja suguvõsade uurimisel. 
 
03.12.1925.a-l sündis Toila kandis tuntud näitleja, lavastaja ja 
poliitikamees Kaljo KIISK, keda praegune Eesti tunneb üsna hästi ja Kevade Liblena ja Õnne -13 Johannesena. 
 
03.12.1988.a-l hakkas Narvas kord kuus jälle ilmuma eestikeelne ajaleht “Põhja Kodu”. Narvas elas toona 3500 eestlast ja lehe tiraazh oli 1700. Esimene number tehti koostöös “Rahva Hääle” toimetusega. Lehele tegi tõhusat kaastööd ka Jõhvi kodu-uurija Lembit Kiisma. 
 
Arthur Ruusmaa Lembit Kiisma ja muuseumi materjalide alusel.