Maetsma küla Kaunissare talu ajaloost.
Alustame pererahvast.
Kaunissaare talu peremehe Mihkel Jallakas’e (29.07.1858 – 24.09.1917) ja abikaasa Elisabeth Hein’a (19.07.1870 – 31.08.1912 pärit Paasverest) lapsed olid: Karl-Richard,
Johannes ja Alide (suri noorelt). Kirikukirjades kasutati perekonnanimi Jalak, vallakirjades Jalakas, sellest nimede erinevus.
Esimese Eesti Vabariigi kaadriohvitser major Johannes Jalak sündis 18.02.1899. a. Avinurmes, Maetsma külas, Kaunissaare talus. Surnud on ta Permi koonduslaagris 23.01.1942. a.
Johannes Jalak osales Gatðina sõjakooli kursandina vabatahtlikult Vabadussõjas ja sõjas Landeswehri vastu. Lõpetas hiljem Tallinna Sõjatehnika Kooli. Ta teenis Tapa 1. Soomusrongide rügemendis ja aastast 1936 Tallinnas Raudteevalitsuses ja Sõjaministeeriumis insenerina. Koostas õpikud ,,Telefoniasjandus’’ ja ,,Gaasikaitse’’ (kummastki on eksemplarid säilinud). Oli Tallinna Ohvitseride Keskkogu liige. Autasustatud Valgetähe teenete märgiga.
Abielust Jenny Ottmanniga (07.08.1906 – 27.02.1997) on lapsed Inge (sünd. 14.06.1929) ja Enn (sünd. 26.12.1932). Johannes Jalak päris Maetsmas Avijõe kaldal oleva Kaunissaare jahu ja saeveski peale oma isa surma. Kaunissaare esiisade talu jäi vanemale vennale Karl-Richardile.
Pärast võimuvahetust 1940. a. jäi Johannes edasi väeteenistusse. Tema sõnad olid: ,,Põgenemist ei peeta heaks tooniks. Ma olen vande andnud, sõdureid ei saa üksi jätta.’’ Eesti sõjavägi astus ülemjuhataja korraldusel 23.02.1941. a. Punaarmee koosseisu. Eesti kõrgemad sõjaväelased arreteeriti 30.04.1941 ja saadeti Venemaa koonduslaagritesse. Johannes Jalak lasti sõjatribunali otsusel maha 23.01.1942. a. Permis.
Johannes Jalak Mihkli p. rehabiliteeriti 25.02.1991. a. Eesti NSV Ülemkohtu määrusega tühistada sõjaväeosa nr. 4165 sõjatribunali otsus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
Koostatud tütre Inge Kanguri meenutuste põhjal
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
VE: Kaunissaare talu
Maetsma küla Kaunissare talu ajaloost.
Alustame pererahvast.
Kaunissaare talu peremehe Mihkel Jallakas’e (29.07.1858 – 24.09.1917) ja abikaasa Elisabeth Hein’a (19.07.1870 – 31.08.1912 pärit Paasverest) lapsed olid: Karl-Richard,
Johannes ja Alide (suri noorelt). Kirikukirjades kasutati perekonnanimi Jalak, vallakirjades Jalakas, sellest nimede erinevus.
Esimese Eesti Vabariigi kaadriohvitser major Johannes Jalak sündis 18.02.1899. a. Avinurmes, Maetsma külas, Kaunissaare talus. Surnud on ta Permi koonduslaagris 23.01.1942. a.
Johannes Jalak osales Gatðina sõjakooli kursandina vabatahtlikult Vabadussõjas ja sõjas Landeswehri vastu. Lõpetas hiljem Tallinna Sõjatehnika Kooli. Ta teenis Tapa 1. Soomusrongide rügemendis ja aastast 1936 Tallinnas Raudteevalitsuses ja Sõjaministeeriumis insenerina. Koostas õpikud ,,Telefoniasjandus’’ ja ,,Gaasikaitse’’ (kummastki on eksemplarid säilinud). Oli Tallinna Ohvitseride Keskkogu liige. Autasustatud Valgetähe teenete märgiga.
Abielust Jenny Ottmanniga (07.08.1906 – 27.02.1997) on lapsed Inge (sünd. 14.06.1929) ja Enn (sünd. 26.12.1932). Johannes Jalak päris Maetsmas Avijõe kaldal oleva Kaunissaare jahu ja saeveski peale oma isa surma. Kaunissaare esiisade talu jäi vanemale vennale Karl-Richardile.
Pärast võimuvahetust 1940. a. jäi Johannes edasi väeteenistusse. Tema sõnad olid: ,,Põgenemist ei peeta heaks tooniks. Ma olen vande andnud, sõdureid ei saa üksi jätta.’’ Eesti sõjavägi astus ülemjuhataja korraldusel 23.02.1941. a. Punaarmee koosseisu. Eesti kõrgemad sõjaväelased arreteeriti 30.04.1941 ja saadeti Venemaa koonduslaagritesse. Johannes Jalak lasti sõjatribunali otsusel maha 23.01.1942. a. Permis.
Johannes Jalak Mihkli p. rehabiliteeriti 25.02.1991. a. Eesti NSV Ülemkohtu määrusega tühistada sõjaväeosa nr. 4165 sõjatribunali otsus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
Koostatud tütre Inge Kanguri meenutuste põhjal