27.11.1912 sündis Lüganuse vallas Alfred LUKMAN, kes 05.03.1940
läks suuskadega Vergist üle jää Soome ja osales Lapual rahvusvahelise brigaadi – SISU brigaadi väljaõppel. Üksus likvideeriti Talvesõja lõpul.
27.11.1918.a. otsustas Eesti Ajutine Valitsus kaitsta Eestit Punaarmee vastu relva jõul ja järgmisel päeval saigi alguse EESTI VABADUSSÕDA. Puhkesid lahingud Narva pärast, kus Punaarmee saavutas esialgset edu ja 29.11.1918.a. kuulutati siin linnas (Narvas) välja Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveldiga. Peagi hakkasid ka meie rahvaaväed edu saavutama ja hilisemas koostöös Soomest tulnud abilistega suudeti VABADUSSÕTTA pööre tuua.
27.11.1927.a. sündis Tudulinna vallas Oonurme külas praegune meie
kandi tituleeritum kodu-uurija Heinrich KRUUP. Tema vanemad on olid
põllutöölised, kes vahetasid tihti elukohta – elasid Purtse ja Varja külas, Kukrusel, Kohtla asunduses ja Kohtla vallas Roodu, Servaääre ja Amula külas, Aaspere vallas Hõbeda külas ja Sõmeru vallas Raudsepa külas. Tema mälestused on jäädvustatud töös: “Matk mööda mälestustemaad” – mis on jaotatud 20 aasta kaupa alates 1927.a-st, selle I osa saavutas Eesti Rahva Muuseumi võistlustel I preemia ja II osa III preemia.
Lisaks on tema tööde nimistus “Mõõda roobesteed valguse poole (Kohtla koolist)”, “Asjad minu ümber”, “Jalgratas, auto, raadio ja televiisor” (pälvis VI preemia) ja valmimas on väärtöö 1941 ja 1949 aasta küüditamisest, elust asumisel ja kolhoosikorra ajaloost kuni likvideerimiseni. Kuna autor ise on olnud ka likvideerimiskomisjoni liige, siis on tal hea ülevaade asjade käigust, eriti selle lõppstaadiumist. Tema töid on ERM ja Kohtla ajalooringi kogudes.
27.11.1929 sündis Kohtla-Järve linna Kunstiklubi liige Saima KALJUVEE, kelle akvarellid on pakkunud silmaröömu ülevaatenäitustel.
Nad olid head kaaslased ja nende otsingud Lea Livshitsiga jätsid
alati hea mulje ja andsid ülevaate akvarelli laiadest võimalustest.
27.11.1938.a. võitis Paul KERES Hollandis AVRO suurmeistri tiitli ja sai õiguse osaleda malemaailmameistri tiitlimatsis maailmameister Aleksander Aljohhini vastu. Kahjuks jäi see ja ka järgmine matsh ära (poliitilised tagapõhjad, mis tungisid sporti ja alanud Suur sõda). Nii jäigi Paul KERESE tiitliks “igavene teine”.
27.11.1970 avati Jõhvis Vabaduse platsil nn.”Anveldi kivi”, mis seisis sel kohal 06.09.1991.a-ni, vabastades koha seaduslikule valdajale -Jõhvi kihelkonna Vabadussõja mälestussambale. Samba kõrvaldamist oli arutatud mitmel korral, ühe kavana taheti 1965.a-l paigaldada siia Jõhvi Laulupäeva mälestuskivi (lüüra kujuline). See mõte maeti maha,1980-te II poolel aktiviseerusid Ida-Virumaa ühiskondlikud liikumised ja koostöös õnnestuski oma tegevusele kuldne punkt panna 06.09.1991.a-l.
27.11.1979 suri rahvusvahelise klassi meistersportlane, 7-kordne
Eesti meister, 12-kordne Kalevi meister, kahekordne NSVL hõbemedali
mees ja 1978.a. NSV Liidu meister kreeka-rooma maadluses Avo TALPAS
27. november
27.11.1912 sündis Lüganuse vallas Alfred LUKMAN, kes 05.03.1940
läks suuskadega Vergist üle jää Soome ja osales Lapual rahvusvahelise brigaadi – SISU brigaadi väljaõppel. Üksus likvideeriti Talvesõja lõpul.
27.11.1918.a. otsustas Eesti Ajutine Valitsus kaitsta Eestit Punaarmee vastu relva jõul ja järgmisel päeval saigi alguse EESTI VABADUSSÕDA. Puhkesid lahingud Narva pärast, kus Punaarmee saavutas esialgset edu ja 29.11.1918.a. kuulutati siin linnas (Narvas) välja Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveldiga. Peagi hakkasid ka meie rahvaaväed edu saavutama ja hilisemas koostöös Soomest tulnud abilistega suudeti VABADUSSÕTTA pööre tuua.
27.11.1927.a. sündis Tudulinna vallas Oonurme külas praegune meie
kandi tituleeritum kodu-uurija Heinrich KRUUP. Tema vanemad on olid
põllutöölised, kes vahetasid tihti elukohta – elasid Purtse ja Varja külas, Kukrusel, Kohtla asunduses ja Kohtla vallas Roodu, Servaääre ja Amula külas, Aaspere vallas Hõbeda külas ja Sõmeru vallas Raudsepa külas. Tema mälestused on jäädvustatud töös: “Matk mööda mälestustemaad” – mis on jaotatud 20 aasta kaupa alates 1927.a-st, selle I osa saavutas Eesti Rahva Muuseumi võistlustel I preemia ja II osa III preemia.
Lisaks on tema tööde nimistus “Mõõda roobesteed valguse poole (Kohtla koolist)”, “Asjad minu ümber”, “Jalgratas, auto, raadio ja televiisor” (pälvis VI preemia) ja valmimas on väärtöö 1941 ja 1949 aasta küüditamisest, elust asumisel ja kolhoosikorra ajaloost kuni likvideerimiseni. Kuna autor ise on olnud ka likvideerimiskomisjoni liige, siis on tal hea ülevaade asjade käigust, eriti selle lõppstaadiumist. Tema töid on ERM ja Kohtla ajalooringi kogudes.
27.11.1929 sündis Kohtla-Järve linna Kunstiklubi liige Saima KALJUVEE, kelle akvarellid on pakkunud silmaröömu ülevaatenäitustel.
Nad olid head kaaslased ja nende otsingud Lea Livshitsiga jätsid
alati hea mulje ja andsid ülevaate akvarelli laiadest võimalustest.
27.11.1938.a. võitis Paul KERES Hollandis AVRO suurmeistri tiitli ja sai õiguse osaleda malemaailmameistri tiitlimatsis maailmameister Aleksander Aljohhini vastu. Kahjuks jäi see ja ka järgmine matsh ära (poliitilised tagapõhjad, mis tungisid sporti ja alanud Suur sõda). Nii jäigi Paul KERESE tiitliks “igavene teine”.
27.11.1970 avati Jõhvis Vabaduse platsil nn.”Anveldi kivi”, mis seisis sel kohal 06.09.1991.a-ni, vabastades koha seaduslikule valdajale -Jõhvi kihelkonna Vabadussõja mälestussambale. Samba kõrvaldamist oli arutatud mitmel korral, ühe kavana taheti 1965.a-l paigaldada siia Jõhvi Laulupäeva mälestuskivi (lüüra kujuline). See mõte maeti maha,1980-te II poolel aktiviseerusid Ida-Virumaa ühiskondlikud liikumised ja koostöös õnnestuski oma tegevusele kuldne punkt panna 06.09.1991.a-l.
27.11.1979 suri rahvusvahelise klassi meistersportlane, 7-kordne
Eesti meister, 12-kordne Kalevi meister, kahekordne NSVL hõbemedali
mees ja 1978.a. NSV Liidu meister kreeka-rooma maadluses Avo TALPAS
Arthur Ruusmaa