Rakvere külaline kiidab linna ilmet
ES Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringu kohaselt on Rakvere linna maine tõusuteel. Ei tule rakverlasele eneselegi üllatuseks, et eriti hinnatakse linna välisilme paranemist.
Iga-aastases uuringus “Eesti linnad külalise pilguga” tunti huvi Eesti kümne suurema linna külastatavuse ja külastatavuse põhjuste vastu, samuti paluti anda hinnangud nende linnade erinevatele külgedele.
Selgus, et Rakverel on õnnestunud oma mainet viimasel ajal oluliselt parandada.
Rakvere hoiab seitsmendat kohta
Nii eelmisel kui ka sel aastal on Rakvere oma üldhindega kümne linna seas seitsmendal positsioonil, suur hüpe tehti aga just 2001. aastal võrreldes 2000. aastaga, kui keskmise hindega mööduti Võrust ja Paidest.
Kõrgemaid hindeid andsid Rakverele keskmisest sagedamini just naised, 15-19- ja üle 60-aastased, alg- või põhiharidusega inimesed. Kokku küsitleti ligi tuhandet inimest.
Eestimaa kümne suurema linna puhul pälvivad uuringujuht Liis Tuuksami sõnul tervikuna enim kiitvaid hinnanguid haljasalade ja parkide korrashoid, samuti linna üldine välisilme ning vaatamisväärsused. “Samad tegurid on kõrgelt hinnatud ka Rakvere puhul,” ütles Tuuksam.
Sarnased on enamiku linnade puhul ka need küljed, millega kõige vähem rahul ollakse – peaaegu mitte üheski linnas ei olda rahul tänavate ja teede seisukorraga. Halvaks peetakse nende olukorda ka Rakveres.
Võrreldes kõikide vaatlusaluste linnade keskmisega on Rakvere saanud kõrgemaid hinnanguid parkimiskorralduse, söögi- ja majutuskohtade ning ka turvalisuse eest. Samas ei ole Rakvere nende omadustega linnade pingereas ka päris esimeste seas.
Kuigi üldiselt on linnas olukord paranenud, heidetakse tänavu mullusest rohkem ette väheseid üritusi ja teede-tänavate korrasolekut.
2001. aasta septembrist 2002. aasta septembrini külastas Rakveret neljandik Eesti elanikkonnast, sama paljud on külastanud näiteks ka Viljandit.
Rakvere külastajate seas on keskmisest enam kuus ühe pereliikme kohta üle nelja tuhande krooni saavaid, Virumaa ja Kesk-Eesti elanikke.
Vanusegrupiti külastajate seas olulisi erinevusi ei esine, küll on külastajate seas vähem üle 60-aastaseid inimesi.
Rakvere külastamise sagedasemad põhjused on Liis Tuuksami sõnul tuttavate ja sugulaste külastamine, kuid ka ametiasjade ajamine. Vanusegrupiti on linna külastamise põhjused erinevad. Kui tuttavate ja sugulaste juures käivad teistest enam just noored, siis komandeeringreisidel 30-49-aastased.
Maakonnakeskus kui ostuparadiis
Tuuksami sõnul on Rakvere võrreldes teiste vaatluse all olnud linnadega keskmisest sagedamini nii ametiasjade ajamise koht kui ka ostureiside sihtpunkt.
Rakvere senine linnapea Matti Jõe oli linna suhteliselt heast positsioonist meelitatud. “Eks see ole järjekindla töö tulemus ning näitab meiepoolset ettevõtluse toetamist ning turismiobjektide korrastamist,” märkis täna ametist lahkuv Jõe.
Just Matti Jõe oli ihu ja hingega ka tänavu suvel Vallimäele püstitatud tarvaskulptuuri projekti taga ning ta leiab, et palju vastakaid arvamusi tekitanud ürgveise kuju tõi tänavu linna oluliselt rohkem inimesi kui varasematel aastatel.
Andra Petrova Rakvere Turismiinfokeskusest ütles, et ta ei oska öelda Rakveres käinute arvu, ent infokeskuses käis tänavu küll oluliselt rohkem inimesi kui varem, ka tema kinnitas, et väga paljusid huvitab tarvaga seonduv. “Põhilised küsimused, millega infokeskusesse pöördutakse, on selle kohta, mida Rakveres ja maakonnas saab vaadata, kus saab ööbida ning süüa,” ütles Petrova.
Kuid küsitakse ka kaupluste järele. Seda, et Rakvere tuntud ostuparadiis on, näitavad ju ka laupäevased tunglemised linna kümnetes kauplustes, mida aina juurde tuleb, ning autodest umbes keskväljak.
–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee
Uudised
Rakvere külaline kiidab linna ilmet
Rakvere külaline kiidab linna ilmet
Iga-aastases uuringus “Eesti linnad külalise pilguga” tunti huvi Eesti kümne suurema linna külastatavuse ja külastatavuse põhjuste vastu, samuti paluti anda hinnangud nende linnade erinevatele külgedele.
Selgus, et Rakverel on õnnestunud oma mainet viimasel ajal oluliselt parandada.
Rakvere hoiab seitsmendat kohta
Nii eelmisel kui ka sel aastal on Rakvere oma üldhindega kümne linna seas seitsmendal positsioonil, suur hüpe tehti aga just 2001. aastal võrreldes 2000. aastaga, kui keskmise hindega mööduti Võrust ja Paidest.
Kõrgemaid hindeid andsid Rakverele keskmisest sagedamini just naised, 15-19- ja üle 60-aastased, alg- või põhiharidusega inimesed. Kokku küsitleti ligi tuhandet inimest.
Eestimaa kümne suurema linna puhul pälvivad uuringujuht Liis Tuuksami sõnul tervikuna enim kiitvaid hinnanguid haljasalade ja parkide korrashoid, samuti linna üldine välisilme ning vaatamisväärsused. “Samad tegurid on kõrgelt hinnatud ka Rakvere puhul,” ütles Tuuksam.
Sarnased on enamiku linnade puhul ka need küljed, millega kõige vähem rahul ollakse – peaaegu mitte üheski linnas ei olda rahul tänavate ja teede seisukorraga. Halvaks peetakse nende olukorda ka Rakveres.
Võrreldes kõikide vaatlusaluste linnade keskmisega on Rakvere saanud kõrgemaid hinnanguid parkimiskorralduse, söögi- ja majutuskohtade ning ka turvalisuse eest. Samas ei ole Rakvere nende omadustega linnade pingereas ka päris esimeste seas.
Kuigi üldiselt on linnas olukord paranenud, heidetakse tänavu mullusest rohkem ette väheseid üritusi ja teede-tänavate korrasolekut.
2001. aasta septembrist 2002. aasta septembrini külastas Rakveret neljandik Eesti elanikkonnast, sama paljud on külastanud näiteks ka Viljandit.
Rakvere külastajate seas on keskmisest enam kuus ühe pereliikme kohta üle nelja tuhande krooni saavaid, Virumaa ja Kesk-Eesti elanikke.
Vanusegrupiti külastajate seas olulisi erinevusi ei esine, küll on külastajate seas vähem üle 60-aastaseid inimesi.
Rakvere külastamise sagedasemad põhjused on Liis Tuuksami sõnul tuttavate ja sugulaste külastamine, kuid ka ametiasjade ajamine. Vanusegrupiti on linna külastamise põhjused erinevad. Kui tuttavate ja sugulaste juures käivad teistest enam just noored, siis komandeeringreisidel 30-49-aastased.
Maakonnakeskus kui ostuparadiis
Tuuksami sõnul on Rakvere võrreldes teiste vaatluse all olnud linnadega keskmisest sagedamini nii ametiasjade ajamise koht kui ka ostureiside sihtpunkt.
Rakvere senine linnapea Matti Jõe oli linna suhteliselt heast positsioonist meelitatud. “Eks see ole järjekindla töö tulemus ning näitab meiepoolset ettevõtluse toetamist ning turismiobjektide korrastamist,” märkis täna ametist lahkuv Jõe.
Just Matti Jõe oli ihu ja hingega ka tänavu suvel Vallimäele püstitatud tarvaskulptuuri projekti taga ning ta leiab, et palju vastakaid arvamusi tekitanud ürgveise kuju tõi tänavu linna oluliselt rohkem inimesi kui varasematel aastatel.
Andra Petrova Rakvere Turismiinfokeskusest ütles, et ta ei oska öelda Rakveres käinute arvu, ent infokeskuses käis tänavu küll oluliselt rohkem inimesi kui varem, ka tema kinnitas, et väga paljusid huvitab tarvaga seonduv. “Põhilised küsimused, millega infokeskusesse pöördutakse, on selle kohta, mida Rakveres ja maakonnas saab vaadata, kus saab ööbida ning süüa,” ütles Petrova.
Kuid küsitakse ka kaupluste järele. Seda, et Rakvere tuntud ostuparadiis on, näitavad ju ka laupäevased tunglemised linna kümnetes kauplustes, mida aina juurde tuleb, ning autodest umbes keskväljak.
–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee