8.november 2002.a.
Eesti Elektrijaama 8.ploki ja Balti Elektrijaama 11.ploki
renoveerimisprojekti piiriülese keskkonnamõju hindamise lõpparuande kohaselt
paraneb Narva linna ja selle ümbruskonna õhukvaliteet, samuti on projekti
tulemusena võimalik täita rahvusvahelisi leppeid saasteainete piirmäärade
osas.
Narva Elektrijaamade keskkonnajuhi Arvo Tordiku sõnul
on aruande kohaselt pärast elektrijaamade renoveerimist väävli ja lendtuha
sadenemise vood 2-20 korda ja kohati rohkemgi alla saastetaseme kriitilisi
väärtusi, samuti tunduvalt alla Eestis kehtivaid saastetaseme piirväärtusi.
“Peale keskkonda saastavate heitmete vähenemise ja üha karmistuvate
keskkonnanõuete täitmise võimaldab Narva Elektrijaamade katelde
renoveerimisprojekt tõsta energiatootmise efektiivsust, samuti
moderniseerida Narva linna kaugkütte- ja soojusvarustuse süsteemi,” ütles
Tordik.
Narva Elektrijaamade keskkonnamõju hindamise lõpparuande kohaselt vähenevad
renoveerimisprojekti tulemusena märkimisväärselt vääveldioksiidi ja lendtuha
kontsentratsioonid välisõhus ja koos sellega nende emissioonide edasine
hajumine Soome ja Venemaa suunas.
Lõpparuande järeldusena võib AS Narva Elektrijaamade renoveerimise
eelprojektid võtta aluseks elektrijaamade ümberseadistamisele, mis võimaldab
lõppkokkuvõttes sulgeda moraalselt ja tehniliselt vananenud Balti
Elektrijaama vana tüüpi katlad ja oluliselt vähendada Narva Elektrijaamade
keskkonnamõju.
Eesti Elektrijaama 8.ploki ja Balti Elektrijaama 11.ploki
renoveerimisprojekti piiriülese keskkonnamõju hindamise lõpparuande on
kinnitanud keskkonnaminister Heiki Kranich.
Keskkonnamõju hindamise teostasid TPÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti
osakonnajuhataja vanemteadur Valdo Liblik, TPÜ Ökoloogia Instituudi teadurid
Aavo Rätsep ja Margus Pensa, TTÜ Soojustehnika vanemteadur Hendrik Arro,
keskkonnafüüsika doktor Marko Kaasik ja TPÜ Ökoloogia Instituudi insener
Kaiu Maalma.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Õhukvaliteet Narvas ja selle ümbruskonnas paraneb
8.november 2002.a.
Eesti Elektrijaama 8.ploki ja Balti Elektrijaama 11.ploki
renoveerimisprojekti piiriülese keskkonnamõju hindamise lõpparuande kohaselt
paraneb Narva linna ja selle ümbruskonna õhukvaliteet, samuti on projekti
tulemusena võimalik täita rahvusvahelisi leppeid saasteainete piirmäärade
osas.
Narva Elektrijaamade keskkonnajuhi Arvo Tordiku sõnul
on aruande kohaselt pärast elektrijaamade renoveerimist väävli ja lendtuha
sadenemise vood 2-20 korda ja kohati rohkemgi alla saastetaseme kriitilisi
väärtusi, samuti tunduvalt alla Eestis kehtivaid saastetaseme piirväärtusi.
“Peale keskkonda saastavate heitmete vähenemise ja üha karmistuvate
keskkonnanõuete täitmise võimaldab Narva Elektrijaamade katelde
renoveerimisprojekt tõsta energiatootmise efektiivsust, samuti
moderniseerida Narva linna kaugkütte- ja soojusvarustuse süsteemi,” ütles
Tordik.
Narva Elektrijaamade keskkonnamõju hindamise lõpparuande kohaselt vähenevad
renoveerimisprojekti tulemusena märkimisväärselt vääveldioksiidi ja lendtuha
kontsentratsioonid välisõhus ja koos sellega nende emissioonide edasine
hajumine Soome ja Venemaa suunas.
Lõpparuande järeldusena võib AS Narva Elektrijaamade renoveerimise
eelprojektid võtta aluseks elektrijaamade ümberseadistamisele, mis võimaldab
lõppkokkuvõttes sulgeda moraalselt ja tehniliselt vananenud Balti
Elektrijaama vana tüüpi katlad ja oluliselt vähendada Narva Elektrijaamade
keskkonnamõju.
Eesti Elektrijaama 8.ploki ja Balti Elektrijaama 11.ploki
renoveerimisprojekti piiriülese keskkonnamõju hindamise lõpparuande on
kinnitanud keskkonnaminister Heiki Kranich.
Keskkonnamõju hindamise teostasid TPÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti
osakonnajuhataja vanemteadur Valdo Liblik, TPÜ Ökoloogia Instituudi teadurid
Aavo Rätsep ja Margus Pensa, TTÜ Soojustehnika vanemteadur Hendrik Arro,
keskkonnafüüsika doktor Marko Kaasik ja TPÜ Ökoloogia Instituudi insener
Kaiu Maalma.