|
Nüüd seisab pronksmees lilledesse uppununa kaitseväe kalmistul, suure osa eestlaste silmis on Ansip tõusnud ebajumala seisusesse ja kümned tuhanded venelased vihkavad valitsusjuhti hingepõhjani.
Väljakutse oli karm, kui mõelda rekordilisele rahvahulgale, kes tänavu Tallinnas 9. maid tähistas. «Täname Ansipit, ta on meie ärataja,» ironiseeris üks pronkssõdurile lilli toonud mees.
Ta ei teinud saladust, et Ansipi viimaste nädalate sõnad ja teod on aidanud liita seni vägagi killustunud vene kogukonda ja tõsta pead solvatud rahvuslikul uhkusel. Märuliööd ja Venemaa jõhkrad rünnakud on toonud patriootliku puhangu ka paljude eestlaste sekka, kellest käremeelsemad saadaksid oma venekeelsed kaasmaalased kohe riigist välja.
«Ansipi otsus»
Valitsusliidus on paljud poliitikud veendunud, et aastapäevad tagasi langetatud otsuse taga pronkssõdur Tõnismäelt ära viia oli Ansipi küüniline arvestus selle sammuga valimiste eel Isamaa ja Res Publica Liidult (IRL) rahvuslaste hääli ära napsata. Poliitiliste keerdkäikude tulemusena sai IRLi kuuluvast kaitseministrist Jaak Aaviksoost musta töö tegija ehk mees, kelle õlgadele vajus Tõnismäele telgi püstitamise, haudade lahtikaevamise, monumendi mahavõtmise ja uude kohta püstitamise vastutus.
Kogemata või teadlikult lipsas Aaviksoo suust väljend «Ansipi otsus», kui ta neljapäeva õhtul telesaates «Kahvel» 26. aprillile tagasi vaatas. Aaviksoo tunnistas, et tema oleks monumendi enne 9. maid rahule jätnud. «Kuid saatus soovis teisiti,» ütles minister.
Peaministri kirjeldamist alustas Aaviksoo sõnadega «Ansip on Ansip», nimetades valitsusjuhti seejärel tõsiseltvõetavaks Tartu linnapeaks ja peaministriks. Ka ei lugenud IRLi üks juhtpoliitik pronkssõduri teisaldamist täielikult õnnestunud ürituseks. Asi läks korda 51 protsendi ulatuses, pakkus Aaviksoo.
Õige aeg läks mööda
Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni väitel oli pronkssõduri kalmistule viimine praeguses aegruumis paratamatu samm. «Ma ei ole kuulnud ühtegi ideaallahendust, mis kõiki pooli võrdselt rahuldaks,» rääkis Atonen. «Kui ta oleks vanasse kohta jäänud, oleksid eestlased kibestunud. Elame eestlastena omal maal.»
Atoneni hinnangul ei saa pronkssõdurist suur rahvussuhete pingestaja ega venekeelsete inimeste ülesässitaja, kuna enamik venelasi ei põe juhtunu pärast. Kindlasti on aga kogu protsessi vältel tehtud väiksemaid vigu, millest tõsisem on pikk teemaga tegelemine, möönis ta samas. Õigem olnuks hauatähis juba läinud suvel ümber paigutada, kuid siis oli takistuseks koalitsioon Edgar Savisaarega.
Ka nõustus Atonen sellega, et selge möödalask oli Ansipi sõnavõtt 23. aprillil. Riigikogu lahtiste uste päeval linnalegende tutvustanud Ansip viskas nalja purjuspäi tanki alla jäänud sõdurite üle, kes on Tõnismäele maetud. See etteaste levis kulutulena vene kogukonnas, kes tõlgendas Ansipi sõnu langenute mälestuse räige mõnitamisena.
Atoneni väitel näevad aga tonte kõik need, kes süüdistavad Ansipit pronkssõduri valimiskampaaniasse tirimises. Sama väitis nädal tagasi ajakiri The Economist, mis kirjutas, et Ansip võitis tulega mängides valimised. «Nüüd maksab riik tehtud teo eest kolossaalset poliitilist, sotsiaalset ja diplomaatilist hinda,» seisis mõjukas Briti lehes.
Valitsusliit tugevnes
Enne valimisi pronkssõduri kiire teisaldamise vastu olnud sotsiaaldemokraadid (SDE) suhtusid Ansipi teise valitsusse minnes asja äraootavalt. SDE aseesimehe Eiki Nestori sõnul oli aga valitsus pärast 26. aprilli õhtul Tallinnas puhkenud märatsemist üksmeelne ja teisaldamisotsus sai olla ainuke mõistlik tegu.
Nestori väitel seisab nüüd ees paljude venekeelsete inimeste ühiskonda kaasamine. «Palju sõltub peaministrist endast, kuivõrd ta suudab ja oskab oma seniseid mõtteid ja tulevasi samme selgitada,» rääkis Nestor. «Mulle jättis sümpaatse mulje, kui ta 8. mail sõjaväekalmistule pärja pani.»
Nestori hinnangul pole dramaatilised sündmused koalitsiooni koostöövõimet mõjutanud. Osa võimupoliitikuid usub seevastu, et pronksööd sidusid koalitsiooni, mille elueaks ennustati vahetult pärast valimisi aasta-kaks, kindlalt neljaks aastaks kokku.
Seda enam, et oma positsioonid maha mänginud Edgar Savisaar valis pingelistel päevadel «teise poole». Nestori hinnangul on Notšnoi Dozor Keskerakonna näol juba riigikogus esindatud.
Õhk löödi selgemaks
«Viimane katsumus ühendas valitsust väga palju, aga nüüd on aeg hakata teiste asjadega tegelema,» ütles IRLi peasekretär Margus Tsahkna. Tema sõnul seisab ees eelarvestrateegia koostamine ning nelja valitsemisaasta tegevuskava loomine, mille käigus valmib ka viimaste nädalate analüüs. «Tuleb vaadata värskema pilguga, õhk on selgemaks löödud,» sõnas ta.
Jalad on alt löödud ka spekulatsioonidel, et Keskerakonna abiga võiks mõne aja pärast saada kolmandat korda peaministriks Mart Laar, mis eeldaks Reformierakonna opositsiooni mängimist. Teisalt oleks vene rahvusest inimestele Laar paradoksaalsel moel praegu palju vastuvõetavam riigijuht kui Ansip.
Kas teate?
Peaminister Andrus Ansipi sõnavõtud enne ja pärast pronksööd aprilli lõpus.
• «Ma ei kujuta ette, et keegi võiks minna Tõnismäele ja ööpimeduse varjus pronkssõduri kraanakonksu otsa riputada ja kujuga kuhugi ära sõita. See pole õigusriigile kohane lahendus.»
29. juunil 2006 valitsuse pressikonverentsil
• «Mina ei tõsta pronkssõduri teemat kunagi esimesena üles. Need, kes selle küsimusega tahavad mingisugust populaarsust võita, on mõned teised. Ja väidan, et sealhulgas ka Edgar Savisaar. Minu meelest on see tulega mängimine.»
15. veebruaril 2007 valitsuse pressikonverentsil
• «Üks legend kõneleb, et sinna maeti kaks inimest, kes jäid purjuspäi tanki alla. On kindlatest allikatest teada, et pärast
22. septembrit [kui Punaarmee 1944. aastal Tallinna jõudis], 23.–24. septembril, oli Tallinnas päris korralik jooming, sest viinavabrikus olid lahtiste uste päevad.
Teise legendi järgi maeti septembris 1944 Tõnismäele samuti kaks inimest, kes jäid tanki alla, kuid selle legendi järgi ei olnud purjus need kaks inimest, vaid hoopis tankist.
Kolmas legend kõneleb, et kaks inimest käisid marodööridena korteris ja sattusid laskurkorpuse ohvitseri korteri peale. See ohvitser viis nad välja, lasi nad maha ja sinna on nad siis maetud.
Ja on veel neljas legend, mille järgi on seal lähedal kaks haigemaja. Haiglates inimesed lihtsalt surid, segased ajad, keegi ei tahtnud neid kaugemale viia ja nad maeti sinna.»
23. aprillil 2007 riigikogu lahtiste uste päeval Tõnismäele maetutest
• «Tööd algavad, kui on lahendatud mõni tehniline probleem, ning kestavad esialgsete plaanide järgi paar nädalat, ent kui arheoloogid leiavad kaevates ka midagi keskaegset, jätkuvad need kolm kuni neli kuud. Seetõttu seisab pronkssõdur oma vanas kohas ka 8. ja 9. mail.»
25. aprillil 2007; päev enne pronksööd intervjuus Raadio 4-le
• «Ma ei oleks osanud mitte kunagi arvata, et meil, põhjamaiselt karges ja ratsionaalses Eestis võib midagi niisugust juhtuda, nagu nüüd juhtus.»
27. aprillil 2007 intervjuus Postimehele
• «Ma tean, et teie hulgas on neid, kes tahaksid küsida: kas seda pidi tegema just nüüd? Kas ei oleks pidanud veel ootama nädala, aasta või paar? Ma kinnitan teile: pikk ootamine ja venitamine ei olnud võimalik. See oleks võinud kaasa tuua tagajärjed, mille kõrval eelmise nädala öised sündmused oleksid tõenäoliselt paistnud süütu hullamisena.»
2. mail riigikogus esinedes
|
Uudised
VE: Andrus Ansip – linnapea, erakonnajuht, peaminister
Tudengite toimetulekutoetuste tüli jõuab riigi kõrgeima kohtu ette
Neljapäev 07.11.2002
Tartu linnavalitsusus kavatseb esitada Riigikohtule taotluse kontrollida, kas sotsiaalhoolekande seaduse see osa, mis ei võimalda ühiselamus elaval puudust kannataval tudengil taotleda toimetulekutoetust, vastab põhiseadusele.
Tartu linn vaidlustab volikogu vahendusel seaduse selle osa, mis võimaldab toimetulekutoetust taotleda vaid juhul, kui alaline eluruum on taotleja oma või on taotleja elamuühistu liige või kui ta üürib eluruumi kooskõlas elamuseadusega.
1. juulini kehtinud elamuseadus nägi ette, et üürilepingut ei ole võimalik sõlmida toa osale või toale, millel on teise toaga ühine sissekäik. Seega on ühiselamutoas elavad tudengid võimalike taotlejate hulgast välja lülitatud.
Tartu linnavõimu esindajad näevad sotsiaalhoolekandeseaduse vastuolu põhiseadusega selles, et toimetulekutoetuse maksmise sõltuvusse seadmine eluruumi kasutamise õiguslikest alustest takistab abivajajatele abi osutamist.
«Kumb siis on lõpuks tähtsam – kas abivajadus või alalise eluruumi kasutamise õiguslik alus?» küsivad kaebuse koostajad otsuseprojektis.
Tartu linnasekretär Jüri Mölder avaldas Postimehele veendumust, et linnavalitsuse taotlus esitatakse juba täna volikogu menetlusse.
Savisaar on kursis
Tallinna linnapea Edgar Savisaar kinnitas Postimehele, et Tartu kolleeg Andrus Ansip on teda informeerinud kavatsusest minna sotsiaalhoolekande seadusega Riigikohtusse. «Meil on toimetulekutoetuse küsimuses lähedased positsioonid,» nentis Savisaar.
Probleem tudengitele toimetulekutoetuse maksmisega teravnes nädal tagasi, kui Tartu linnapea Andrus Ansip ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar saatsid peaminister Siim Kallasele kirja, kus paluvad teda sekkuda raha eraldamisse tudengitele toimetulekutoetuste maksmiseks, sest sotsiaalministeerium soovitab jätta kahe suurema omavalitsuse lisarahataotluse rahuldamata.
Tallinn soovib toimetulekutoetuste reservist aasta lõpuni täiendavalt 12 miljonit ja Tartu 11 miljonit krooni, sest raha on sellelt eelarverealt otsa saanud. Tartus on tudengitele toimetulekutoetuse maksmine rahapuudusel juba peatunud, Tallinnas peatub maksmine ilmselt novembri jooksul.
Uus poliitika tulekul
Sotsiaalministeerium leiab aga, et Tallinna ja Tartu lisarahasoov tuleb jätta rahuldamata, sest need omavalitsused on tõlgendanud sotsiaalhoolekande seadust liiga laialt ja maksnud toetust ka neile üliõpilastele, kellel toetuse saamiseks ministeeriumi arvates õigust pole.
Sotsiaalminister Siiri Oviir on Postimehele öelnud, et see osa toimetulekutoetuste rahast, mis on välja makstud seadust omatahtsi laiemalt tõlgendades, tuleks kohalikel omavalitsustel oma eelarvest leida, mitte riigilt nõuda. Seda seisukohta jagab ka peaminister Siim Kallas.
Sotsiaalministeeriumi esindaja Sigrid Tappo ütles Postimehele Tartu linna võimalikku kohtusse minekut kommenteerides, et see on igaühe seaduslik õigus ning ministeerium ei avalda selle suhtes mingit hoiakut.
Samas on juba valminud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis Tartu linnavalitsuse osutatud probleemi lahendab, seades ühiselamus elavad tudengid toimetulekutoetuse taotlemisel teiste tudengitega võrdsesse olukorda. Sotsiaalminister leiab, et seadus tuleb eluga kooskõlla viia.
Toomas Mattson
toomas.mattson@postimees.ee
xxx
Andrus Ansip – Eesti Deng Xiaoping
Priit Simson
24.11.2004
Foto: Raigo Pajula
“Pole tähtis, mis värvi on kass, peaasi, et hiiri püüab,” kuulutas omaaegne pragmaatiline Hiina liider, reformikommunist Deng Xiaoping uue ajastu tulekut.
Inimesed, kes tunnevad kunagist reformimeelset kompartei liiget, nüüdset värsket Reformi-erakonna esimeest Andrus Ansipit, usuvad, et lause kassist võiks olla ka tema lipukiri.
Seda arvavad ühtmoodi nii Ansipi kiitjad kui ka kriitikud. “Ansip on oma vaadetelt praktik,” arvab kriitiliselt meelestatud Margus Tsahkna, kunagine Tartu linnavolikogu Isamaaliidu fraktsiooni nõunik. “Sama hästi võiks ta olla mõne teise erakonna esimees.”
Pikaajaline koalitsioonipartner, keskerakondlane ja Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must teeb sarnase viite. “Ta on üsna pragmaatilise ilmavaatega. Aga ega ta pole suurt pidanud ka oma veendumusi olupoliitika vastu vahetama,” arvab Must.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT> <SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT>
Hästi tunnevad vähesed
Tallinna võimukoridoride reformierakondlaste seas teinekord külavanemaks kutsutud Ansip asub juhtima parteid, mille liikmedki tunnevad teda veel vähe. Erakonna pikaaegseks halliks kardinaliks kutsutud Rain Rosimannus on temaga tihedamalt suhelnud alles selle aasta algusest, mil senine liider Siim Kallas hakkas liikuma Brüsseli ja uus liider Ansip Tallinna poole.
Uue liidri senine “mõttekoda” ja põhilised kontaktid on jäänud Tartusse. Tema sealne põhiline partner abilinnapea Hannes Astok saab teda nüüd vähe aidata.
“Tal on hea sõber Mart Kadastik,” lohutab Must, viidates endise linnapea pikaajalistele sidemetele Postimehe vastutava väljaandjaga.
Kuid ennekõike aitab reformistide uut esimeest see, mida Rosimannus nimetab Ansipi puhul “juhivedruks”. Pärast Tartu linna lahjasid “muguripäevi” linnapea Roman Muguri aegadel kasvas linnavõimu otsustustempo tohutult. Ametnikud tegid ettepaneku teha asi kuu ajaga, Ansip lahendas selle järgmiseks päevaks. “Talle meeldib jõuline stiil ja ta ei karda konflikti minna, eriti kui jõud on tema poolel,” arvab üks linnapoliitik.
“Mulle ei meeldi, kui vait ollakse,” muutus Ansip omal ajal värske Tartu linnapeana istungil rahutuks. Läks aga nii, et Ansip rääkis aina rohkem ja teised veelgi vähem. Nii kujunes ka pressikonverentsidel, kus briifingud venisid pooleteisetunnisteks. Ansip ajab end kõrgvormi isegi kolmandajärgulisteks ülesanneteks, õppides linnavalitsuse jõulupeoks näidendi teksti ainsana korralikult pähe.
Aeg-ajalt on teda üritatud rünnata seoses 1988. aasta veebruarisündmustega, mil Tartu rahu aastapäeva tähistamine viis vastasseisuni miilitsaga. Ansip töötas siis EKP rajoonikomitee tööstusosakonna orgkomitee juhina ja juhtis ühte istungit. Enamik “kasvatustöö tõhustamise” ja “natsionalismiilmingute” teemalisi repliike jäi teiste osale-nute kontole.
Deng Xiaoping jõudis oma verise Taevase Rahu väljakuni. Ansip on siiani puutumatu teflonmees – vähemalt esialgu.
Ansipi menu ja maineplekid
•• Lahtised kaardid ja julge meel on siiani osutunud Ansipi oluliseks poliitiliseks kapitaliks. Tartus on tema menu konkurentsitu. Tema mobiilinumber oli avalikult linna koduleheküljel.
•• Aadu Musta sõnul oli Ansipi põhiline valuuta selgus. “Tema selge ja lihtne stiil imponeeris inimestele,” arvab Must.
•• Rain Rosimannuse sõnul tuleks Ansipi edu peamist põhjust otsida konsensuse leidmise võimest. Margus Tshkna näeb tema põhilist edu siiski tulenevat omamoodi optilisest illusioonist. “Ansipi menu saladus on kontroll kohaliku meedia üle, teiste ideede ülevõtmine ja nende oma nimel teostamine ning oma toetajate meelespidamine vorst-vorsti-vastu põhimõttel,” arvab ta.
•• “Vastutasuks toetajatele on Ansipi valitsemise ajal toimunud kinnisvaratehinguid, millest kõige enam on tartlastel meeles bussijaama juhtum,” jätkab isamaaliitlane Tsahkna, kelle sõnul sai ärimees Neinar Seli Tartu kõige magusama kinnistu näol linnavalitsuselt suure kingituse.
P.S.
xxx
Tuuli Koch, Postimees
Aasta tagasi tuli peaminister Andrus Ansip rahva ette va banque teatega: «Mida varem me selle pronkssõduri teisaldame, seda parem.» Kai Kalamees ja Tuuli Koch uurivad, kui sujuvalt Reformierakonna juht ülesande täitis ja kas tema juhtimisel hakkavad ka lõhestatud ühiskonna haavad paranema.
Foto: Mihkel Maripuu
Nüüd seisab pronksmees lilledesse uppununa kaitseväe kalmistul, suure osa eestlaste silmis on Ansip tõusnud ebajumala seisusesse ja kümned tuhanded venelased vihkavad valitsusjuhti hingepõhjani.
Väljakutse oli karm, kui mõelda rekordilisele rahvahulgale, kes tänavu Tallinnas 9. maid tähistas. «Täname Ansipit, ta on meie ärataja,» ironiseeris üks pronkssõdurile lilli toonud mees.
Ta ei teinud saladust, et Ansipi viimaste nädalate sõnad ja teod on aidanud liita seni vägagi killustunud vene kogukonda ja tõsta pead solvatud rahvuslikul uhkusel. Märuliööd ja Venemaa jõhkrad rünnakud on toonud patriootliku puhangu ka paljude eestlaste sekka, kellest käremeelsemad saadaksid oma venekeelsed kaasmaalased kohe riigist välja.
«Ansipi otsus»
Valitsusliidus on paljud poliitikud veendunud, et aastapäevad tagasi langetatud otsuse taga pronkssõdur Tõnismäelt ära viia oli Ansipi küüniline arvestus selle sammuga valimiste eel Isamaa ja Res Publica Liidult (IRL) rahvuslaste hääli ära napsata. Poliitiliste keerdkäikude tulemusena sai IRLi kuuluvast kaitseministrist Jaak Aaviksoost musta töö tegija ehk mees, kelle õlgadele vajus Tõnismäele telgi püstitamise, haudade lahtikaevamise, monumendi mahavõtmise ja uude kohta püstitamise vastutus.
Kogemata või teadlikult lipsas Aaviksoo suust väljend «Ansipi otsus», kui ta neljapäeva õhtul telesaates «Kahvel» 26. aprillile tagasi vaatas. Aaviksoo tunnistas, et tema oleks monumendi enne 9. maid rahule jätnud. «Kuid saatus soovis teisiti,» ütles minister.
Peaministri kirjeldamist alustas Aaviksoo sõnadega «Ansip on Ansip», nimetades valitsusjuhti seejärel tõsiseltvõetavaks Tartu linnapeaks ja peaministriks. Ka ei lugenud IRLi üks juhtpoliitik pronkssõduri teisaldamist täielikult õnnestunud ürituseks. Asi läks korda 51 protsendi ulatuses, pakkus Aaviksoo.
Õige aeg läks mööda
Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni väitel oli pronkssõduri kalmistule viimine praeguses aegruumis paratamatu samm. «Ma ei ole kuulnud ühtegi ideaallahendust, mis kõiki pooli võrdselt rahuldaks,» rääkis Atonen. «Kui ta oleks vanasse kohta jäänud, oleksid eestlased kibestunud. Elame eestlastena omal maal.»
Atoneni hinnangul ei saa pronkssõdurist suur rahvussuhete pingestaja ega venekeelsete inimeste ülesässitaja, kuna enamik venelasi ei põe juhtunu pärast. Kindlasti on aga kogu protsessi vältel tehtud väiksemaid vigu, millest tõsisem on pikk teemaga tegelemine, möönis ta samas. Õigem olnuks hauatähis juba läinud suvel ümber paigutada, kuid siis oli takistuseks koalitsioon Edgar Savisaarega.
Ka nõustus Atonen sellega, et selge möödalask oli Ansipi sõnavõtt 23. aprillil. Riigikogu lahtiste uste päeval linnalegende tutvustanud Ansip viskas nalja purjuspäi tanki alla jäänud sõdurite üle, kes on Tõnismäele maetud. See etteaste levis kulutulena vene kogukonnas, kes tõlgendas Ansipi sõnu langenute mälestuse räige mõnitamisena.
Atoneni väitel näevad aga tonte kõik need, kes süüdistavad Ansipit pronkssõduri valimiskampaaniasse tirimises. Sama väitis nädal tagasi ajakiri The Economist, mis kirjutas, et Ansip võitis tulega mängides valimised. «Nüüd maksab riik tehtud teo eest kolossaalset poliitilist, sotsiaalset ja diplomaatilist hinda,» seisis mõjukas Briti lehes.
Valitsusliit tugevnes
Enne valimisi pronkssõduri kiire teisaldamise vastu olnud sotsiaaldemokraadid (SDE) suhtusid Ansipi teise valitsusse minnes asja äraootavalt. SDE aseesimehe Eiki Nestori sõnul oli aga valitsus pärast 26. aprilli õhtul Tallinnas puhkenud märatsemist üksmeelne ja teisaldamisotsus sai olla ainuke mõistlik tegu.
Nestori väitel seisab nüüd ees paljude venekeelsete inimeste ühiskonda kaasamine. «Palju sõltub peaministrist endast, kuivõrd ta suudab ja oskab oma seniseid mõtteid ja tulevasi samme selgitada,» rääkis Nestor. «Mulle jättis sümpaatse mulje, kui ta 8. mail sõjaväekalmistule pärja pani.»
Nestori hinnangul pole dramaatilised sündmused koalitsiooni koostöövõimet mõjutanud. Osa võimupoliitikuid usub seevastu, et pronksööd sidusid koalitsiooni, mille elueaks ennustati vahetult pärast valimisi aasta-kaks, kindlalt neljaks aastaks kokku.
Seda enam, et oma positsioonid maha mänginud Edgar Savisaar valis pingelistel päevadel «teise poole». Nestori hinnangul on Notšnoi Dozor Keskerakonna näol juba riigikogus esindatud.
Õhk löödi selgemaks
«Viimane katsumus ühendas valitsust väga palju, aga nüüd on aeg hakata teiste asjadega tegelema,» ütles IRLi peasekretär Margus Tsahkna. Tema sõnul seisab ees eelarvestrateegia koostamine ning nelja valitsemisaasta tegevuskava loomine, mille käigus valmib ka viimaste nädalate analüüs. «Tuleb vaadata värskema pilguga, õhk on selgemaks löödud,» sõnas ta.
Jalad on alt löödud ka spekulatsioonidel, et Keskerakonna abiga võiks mõne aja pärast saada kolmandat korda peaministriks Mart Laar, mis eeldaks Reformierakonna opositsiooni mängimist. Teisalt oleks vene rahvusest inimestele Laar paradoksaalsel moel praegu palju vastuvõetavam riigijuht kui Ansip.
Kas teate?
Peaminister Andrus Ansipi sõnavõtud enne ja pärast pronksööd aprilli lõpus.
• «Ma ei kujuta ette, et keegi võiks minna Tõnismäele ja ööpimeduse varjus pronkssõduri kraanakonksu otsa riputada ja kujuga kuhugi ära sõita. See pole õigusriigile kohane lahendus.»
29. juunil 2006 valitsuse pressikonverentsil
• «Mina ei tõsta pronkssõduri teemat kunagi esimesena üles. Need, kes selle küsimusega tahavad mingisugust populaarsust võita, on mõned teised. Ja väidan, et sealhulgas ka Edgar Savisaar. Minu meelest on see tulega mängimine.»
15. veebruaril 2007 valitsuse pressikonverentsil
• «Üks legend kõneleb, et sinna maeti kaks inimest, kes jäid purjuspäi tanki alla. On kindlatest allikatest teada, et pärast
22. septembrit [kui Punaarmee 1944. aastal Tallinna jõudis], 23.–24. septembril, oli Tallinnas päris korralik jooming, sest viinavabrikus olid lahtiste uste päevad.
Teise legendi järgi maeti septembris 1944 Tõnismäele samuti kaks inimest, kes jäid tanki alla, kuid selle legendi järgi ei olnud purjus need kaks inimest, vaid hoopis tankist.
Kolmas legend kõneleb, et kaks inimest käisid marodööridena korteris ja sattusid laskurkorpuse ohvitseri korteri peale. See ohvitser viis nad välja, lasi nad maha ja sinna on nad siis maetud.
Ja on veel neljas legend, mille järgi on seal lähedal kaks haigemaja. Haiglates inimesed lihtsalt surid, segased ajad, keegi ei tahtnud neid kaugemale viia ja nad maeti sinna.»
23. aprillil 2007 riigikogu lahtiste uste päeval Tõnismäele maetutest
• «Tööd algavad, kui on lahendatud mõni tehniline probleem, ning kestavad esialgsete plaanide järgi paar nädalat, ent kui arheoloogid leiavad kaevates ka midagi keskaegset, jätkuvad need kolm kuni neli kuud. Seetõttu seisab pronkssõdur oma vanas kohas ka 8. ja 9. mail.»
25. aprillil 2007; päev enne pronksööd intervjuus Raadio 4-le
• «Ma ei oleks osanud mitte kunagi arvata, et meil, põhjamaiselt karges ja ratsionaalses Eestis võib midagi niisugust juhtuda, nagu nüüd juhtus.»
27. aprillil 2007 intervjuus Postimehele
• «Ma tean, et teie hulgas on neid, kes tahaksid küsida: kas seda pidi tegema just nüüd? Kas ei oleks pidanud veel ootama nädala, aasta või paar? Ma kinnitan teile: pikk ootamine ja venitamine ei olnud võimalik. See oleks võinud kaasa tuua tagajärjed, mille kõrval eelmise nädala öised sündmused oleksid tõenäoliselt paistnud süütu hullamisena.»
2. mail riigikogus esinedes