Koorikloomad tõotavad miljonäriks aidata
Ärimees Toivo Mölder on koju toonud mitusada vähki ja tema ebatavaline äriidee tõotab tulevikus ka suuremat tulu tuua.
Vähikasvataja Toivo Mölder üritab palja käega ühte oma kasvandikest tabada. Foto: Tairo Lutter |
Selleks, et miljonäriks saada, on mitu võimalust. Võib minna saatesse “Kes tahab saada miljonäriks”, aga selleks peab faktiteadmisi olema. Või mängida lotot, aga siis peaks võiduõnn naeratama. Või alustada ajalehepoisina, aga siis peaks Ameerikas elama.
Eesti oludes oleks ilmselt kõige lihtsam hakata hoopis vähke kasvatama. Selleks peab ainult kannatlikkust olema.
Torud elupaikadeks
Rägavere valla mehel Toivo Möldril kannatlikkust on ja teda ähvardab mõne aasta pärast vägisi miljonäri staatus. Nimelt kuulis Mölder, et Härjanurme kandis kasvatavat keegi Arne Liiv vähke, uuris telefoniraamatust numbri ja helistas.
Selgus, et vähkide kasvatamises pole midagi keerulist. On vaja vaid puhast vett ja veel üht-teist. Seda üht-teist hakkas Toivo Mölder koos oma naisega eelmisel suvel tekitama.
Nende elumaja lähedal voolab Kunda jõgi, on vanad linaaugud ja allikad. Üheskoos võideldi soise maaga, puhastati linaaugud ja tekitati jõevähkidele meelepärased veekogud. Põhja laoti kihiti mitusada küünarvarrepikkust toru, et tagurpidiujujad endile meelepäraseid urkaid leiaksid.
Vähk pole siga
Härjanurme mehe käest ostis Toivo Mölder eelmisel aastal nelisada jõevähki. Kümme krooni tükk. Ja pani nad oma maale puude ja vete vahele endisesse linaauku elama. Uued koduloomad võtsid territooriumi omaks ja ilmutasid igati rahulolu märke.
Söögiks pakuti neile läbi hakklihamasina aetud porgandeid-kaalikaid ja vette kukkunud lepalehed paistsid ka mekkivat. Vastsed vähikasvatajad tundsid muret, et kui tihti neid loomakesi söötma peab. Mees, kelle käest koorikloomad osteti, kostis selle peale: “Ega vähk pole siga, et karjub, kui kõht on tühi.”
Ületoitmine on palju ohtlikum kui alatoitmine, sest nõnda võib vees tekkida reostus. Ja siis on kaks võimalust: kergema reostuse puhul jalutavad vähid minema, raskema puhul surevad ära.
Tühjad skafandrid
Ühel sügisõhtul silmanud peremees, et mõni vähk teeb teisele liiga. Toivo Mölder teadis, et kannibalism pole sellele liigile võõras, aga kui pea ja kere ohvril alles jäävad, siis ülejäänud liikmed võivad mõne aastaga uuesti külge areneda.
Aga sellel korral ei olnud tegemist mitte kallaletungi, vaid paaritumisega, nagu ehmunud peremees hiljem teada sai.
Teinekord jälle leidis Mölder oma hoolealuseid uurides viimaste kõhu alt kahtlase kühmu. Urgitses tikuga, aga ei midagi. Võttis siis loomakese tuppa kaasa ja näitas perenaisele. Naine tõi lagedale targa raamatu ja selgus, et kõik on kõige paremas korras – emase vähi laka all olid munad, millest kevadel pojad kooruvad.
Perenaine Reet aga meenutab hommikut, mil ta tiigi äärde läks ja nägi kaldal paarikümne vähi liikumatut selga. Jooksis ehmunult majja ja teatas õnnetusest mehele. Mees võttis siis laiba näppu ja tunnistas selle vaid kestaks. Vähkidel on kombeks aeg-ajalt kestuda.
Tehisvähiema
Vähid talvituvad edukalt tiigis oma urgastes. Aga vähikasvatajad viivad kasvandikke ka katuse alla ja panevad kastidesse elama. Siis saab vee soojust reguleerida ja tulu on suurem. Kui vee temperatuur langeb 8-10 kraadile, siis peavad asjaosalised seda sobivaks paaritumiskeskkonnaks.
Looduses kannab emane vähk marja kevadeni, aga kasti meetodi kasutajad eemaldavad munad ja panevad need inkubaatorisse, kus uued veeilmakodanikud kooruvad tunduvalt varem ja jõuavad kiiremini ka turule.
Möldril on samuti plaanis ehitada hooned kastide tarvis, inkubaatori ostmisega läheb veel aega.
Tulus äri
Oma vähikasvatamisidee jagamisega pole Toivo Mölder kitsi, sest tema sõnul on turg piiritu ja konkurentsi pärast ta ka ei muretse. Turustama kavatseb mees hakata Soome-Rootsi, kuid ka Eestis on vähkide vastu huvi tuntud.
Ja rentaablus on tema sõnul 80%. “Ainult pangarööv on vist nii suure kasumiga,” naljatab aastaid kaubandusega tegelenud mees, ja arvab, et kui nelja-viie aasta pärast ta vähikasvatus juba tulu sisse tooma hakkab, siis jääbki ta ainult selle alaga tegelema. Pole euronõudeid ega muid tülikaid asju.
Ühe vähi hulgihinnaks on umbes 40 Eesti krooni ja kui üks emane annab looduses 50-70 järglast, kasti meetodil vähemalt sada, siis võib 200 emasega oma pool miljonit kasumit saada.
Üks vähilaps saab müügikõlbulikuks nelja kuni kuue aastaga, nii et kel kannatlikkust ja ettevõtlikkust, siis võib miljonäriks saada küll.
–>Katrin Kuljus
katrin@virumaateataja.ee
Uudised
VE: vähikasvatus
Koorikloomad tõotavad miljonäriks aidata
Ärimees Toivo Mölder on koju toonud mitusada vähki ja tema ebatavaline äriidee tõotab tulevikus ka suuremat tulu tuua.
Vähikasvataja Toivo Mölder üritab palja käega ühte oma kasvandikest tabada. Foto: Tairo Lutter
Selleks, et miljonäriks saada, on mitu võimalust. Võib minna saatesse “Kes tahab saada miljonäriks”, aga selleks peab faktiteadmisi olema. Või mängida lotot, aga siis peaks võiduõnn naeratama. Või alustada ajalehepoisina, aga siis peaks Ameerikas elama.
Eesti oludes oleks ilmselt kõige lihtsam hakata hoopis vähke kasvatama. Selleks peab ainult kannatlikkust olema.
Torud elupaikadeks
Rägavere valla mehel Toivo Möldril kannatlikkust on ja teda ähvardab mõne aasta pärast vägisi miljonäri staatus. Nimelt kuulis Mölder, et Härjanurme kandis kasvatavat keegi Arne Liiv vähke, uuris telefoniraamatust numbri ja helistas.
Selgus, et vähkide kasvatamises pole midagi keerulist. On vaja vaid puhast vett ja veel üht-teist. Seda üht-teist hakkas Toivo Mölder koos oma naisega eelmisel suvel tekitama.
Nende elumaja lähedal voolab Kunda jõgi, on vanad linaaugud ja allikad. Üheskoos võideldi soise maaga, puhastati linaaugud ja tekitati jõevähkidele meelepärased veekogud. Põhja laoti kihiti mitusada küünarvarrepikkust toru, et tagurpidiujujad endile meelepäraseid urkaid leiaksid.
Vähk pole siga
Härjanurme mehe käest ostis Toivo Mölder eelmisel aastal nelisada jõevähki. Kümme krooni tükk. Ja pani nad oma maale puude ja vete vahele endisesse linaauku elama. Uued koduloomad võtsid territooriumi omaks ja ilmutasid igati rahulolu märke.
Söögiks pakuti neile läbi hakklihamasina aetud porgandeid-kaalikaid ja vette kukkunud lepalehed paistsid ka mekkivat. Vastsed vähikasvatajad tundsid muret, et kui tihti neid loomakesi söötma peab. Mees, kelle käest koorikloomad osteti, kostis selle peale: “Ega vähk pole siga, et karjub, kui kõht on tühi.”
Ületoitmine on palju ohtlikum kui alatoitmine, sest nõnda võib vees tekkida reostus. Ja siis on kaks võimalust: kergema reostuse puhul jalutavad vähid minema, raskema puhul surevad ära.
Tühjad skafandrid
Ühel sügisõhtul silmanud peremees, et mõni vähk teeb teisele liiga. Toivo Mölder teadis, et kannibalism pole sellele liigile võõras, aga kui pea ja kere ohvril alles jäävad, siis ülejäänud liikmed võivad mõne aastaga uuesti külge areneda.
Aga sellel korral ei olnud tegemist mitte kallaletungi, vaid paaritumisega, nagu ehmunud peremees hiljem teada sai.
Teinekord jälle leidis Mölder oma hoolealuseid uurides viimaste kõhu alt kahtlase kühmu. Urgitses tikuga, aga ei midagi. Võttis siis loomakese tuppa kaasa ja näitas perenaisele. Naine tõi lagedale targa raamatu ja selgus, et kõik on kõige paremas korras – emase vähi laka all olid munad, millest kevadel pojad kooruvad.
Perenaine Reet aga meenutab hommikut, mil ta tiigi äärde läks ja nägi kaldal paarikümne vähi liikumatut selga. Jooksis ehmunult majja ja teatas õnnetusest mehele. Mees võttis siis laiba näppu ja tunnistas selle vaid kestaks. Vähkidel on kombeks aeg-ajalt kestuda.
Tehisvähiema
Vähid talvituvad edukalt tiigis oma urgastes. Aga vähikasvatajad viivad kasvandikke ka katuse alla ja panevad kastidesse elama. Siis saab vee soojust reguleerida ja tulu on suurem. Kui vee temperatuur langeb 8-10 kraadile, siis peavad asjaosalised seda sobivaks paaritumiskeskkonnaks.
Looduses kannab emane vähk marja kevadeni, aga kasti meetodi kasutajad eemaldavad munad ja panevad need inkubaatorisse, kus uued veeilmakodanikud kooruvad tunduvalt varem ja jõuavad kiiremini ka turule.
Möldril on samuti plaanis ehitada hooned kastide tarvis, inkubaatori ostmisega läheb veel aega.
Tulus äri
Oma vähikasvatamisidee jagamisega pole Toivo Mölder kitsi, sest tema sõnul on turg piiritu ja konkurentsi pärast ta ka ei muretse. Turustama kavatseb mees hakata Soome-Rootsi, kuid ka Eestis on vähkide vastu huvi tuntud.
Ja rentaablus on tema sõnul 80%. “Ainult pangarööv on vist nii suure kasumiga,” naljatab aastaid kaubandusega tegelenud mees, ja arvab, et kui nelja-viie aasta pärast ta vähikasvatus juba tulu sisse tooma hakkab, siis jääbki ta ainult selle alaga tegelema. Pole euronõudeid ega muid tülikaid asju.
Ühe vähi hulgihinnaks on umbes 40 Eesti krooni ja kui üks emane annab looduses 50-70 järglast, kasti meetodil vähemalt sada, siis võib 200 emasega oma pool miljonit kasumit saada.
Üks vähilaps saab müügikõlbulikuks nelja kuni kuue aastaga, nii et kel kannatlikkust ja ettevõtlikkust, siis võib miljonäriks saada küll.
–>Katrin Kuljus
katrin@virumaateataja.ee