Tapetud Knjazev tunnistas enne surma kuritegu
Riigiprokurör pöördus kaitsepolitseisse palvega uurida väiteid, mida esitas enne surma videosalvestuses mullu kevadel tapetud Kohtla-Järve volikogu liige ja ärimees Nikolai Knjazev.
”Andsin kõik need materjalid kohe kapole uurida ning kapo peaks kontrollima kõiki neid ütlusi,” ütles riigiprokurör Heino Tõnismägi ajalehele Põhjarannik.
Neljapäeval avalikustati Ida-Viru maakohtus 29. mail salvestatud videolint, kus Knjazev räägib põhjalikult sellest, kuidas linnavõimu esindajad küsisid firmadelt raha vastutasuks tellimuste saamise eest.
Knjazev väitis, et taksiks oli kümme protsenti tellimuse eelarvest. Saadud raha jagasid nad peamiselt linnavolikogu esimehe Valeri Korbiga pooleks, millega kumbki teenis umbes 600 000 krooni. Knjazev jutustas, et peale selle maksid kaks firmat Korbile nii, et tegid ligi miljoni krooni eest tema majas ja saunas ehitustöid.
Lesk: mees oli pinges. Reedel küsis prokurör kohtus Knjazevi leselt, kas videot vaadates oli Knjazevi kõnes midagi erakordset või rääkis ta nagu tavaliselt. Naine vastas, et tema meelest rääkis Knjazev nii nagu tavaliselt – väljapeetult.
Ainuke, mis naise tähelepanu köitis, oli see, et Knjazev punnitas kõne ajal aeg-ajalt põski, millest võib järeldada, et ta on sisemiselt pinges. Knjazevi lesk lausus, et samamoodi oli mees käitunud ka varem kaamera ees rääkides.
Knjazevi tapmises organiseerimises üks peamisi süüaluseid Aleksei Maksimov, kelle majast videokassett seina sisse peidetuna tänavu 1. jaanuaril leiti, ütles, et nägi seda videot kohtus esimest korda.
Seepeale luges kohtunik toimikust ette Maksimovi vanglast saadetud kirja, kus ta teatab, et salvestatud materjal Kohtla-Järve linnavõime kompromiteerivate tõenditega on olemas, ning räägib, mis sellel kassetil on. Ent kiri on kirjutatud tunduvalt varem, kui politsei kasseti leidis.
Maksimov ütles seepeale, et keskkriminaalpolitseil oli salvestus juba enne olemas ja sellest rääkis talle üks politseitöötaja, kes näidanud talle ka salvestuse stenogrammi.
Kõik eitavad süüd. Otseselt Knjazevi tapmises osalemises süüdistab keskkriminaalpolitsei endisi politseinikke Aleksei Maksimovit, Juri Petrovi ning endist Kohtla-Järve linnapead Valeri Loidapit. Kõik kolm eitavad oma süüd, kuigi Petrov tunnistab, et käis koos Maksimoviga soos ja nägi, kuidas too Knjazevi uputas. Samuti tunnistas Petrov, et nägi, kuidas Knjazev enne seda koos Loidapiga Maksimovi majja tuli, ning rääkis, et videosse salvestas Knjazevi tema, Petrov.
Oma seotust Knjazevi mõrvaga eitas kohtus ka Valeri Loidap.
Ärimees uputati sohu
Politseiameti pressiesindaja sõnul võttis ärimehe Nikolai Knajzevi pantvangi, pressis temalt andmeid ja raha välja ning tappis ta pärast seda kuritegelik ühendus.
Väidetavalt kuulusid ühendusse peale Kohtla-Järve endise linnajuhi Valeri Loidapi (51) ja ärimees Aleksei Maksimovi (36) veel Sergei (20), Sergei (42) ja Juri (35).
Keskkriminaalpolitsei Ida regionaalkeskuse komissari Aleksander Þegulovi sõnul oli ühenduse juht Maksimov, kellele politsei esitas ka rängeimad süüdistused.
”Knjazevi tapmise pani toime Maksimov, uputades kannatanu elusast peast sohu. Tapmise motiiv oli kättemaks, mis oli seotud Kohtla-Järvel Kalevi 33 asuva ühiselamuga ja seal ristunud ärihuvidega,” ütles Þegulov.
Tapmises väidetavalt osalenud inimestele esitas politsei süüdistused tahtlikus tapmises raskendavatel asjaoludel, pantvangi võtmises, väljapressimises, vara tahtlikus hävitamises, ärandamises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. BNS
|
Uudised
Tapetud Knjazev tunnistas enne surma kuritegu
(04.11.2002)
Riigiprokurör pöördus kaitsepolitseisse palvega uurida väiteid, mida esitas enne surma videosalvestuses mullu kevadel tapetud Kohtla-Järve volikogu liige ja ärimees Nikolai Knjazev.
”Andsin kõik need materjalid kohe kapole uurida ning kapo peaks kontrollima kõiki neid ütlusi,” ütles riigiprokurör Heino Tõnismägi ajalehele Põhjarannik.
Neljapäeval avalikustati Ida-Viru maakohtus 29. mail salvestatud videolint, kus Knjazev räägib põhjalikult sellest, kuidas linnavõimu esindajad küsisid firmadelt raha vastutasuks tellimuste saamise eest.
Knjazev väitis, et taksiks oli kümme protsenti tellimuse eelarvest. Saadud raha jagasid nad peamiselt linnavolikogu esimehe Valeri Korbiga pooleks, millega kumbki teenis umbes 600 000 krooni. Knjazev jutustas, et peale selle maksid kaks firmat Korbile nii, et tegid ligi miljoni krooni eest tema majas ja saunas ehitustöid.
Lesk: mees oli pinges. Reedel küsis prokurör kohtus Knjazevi leselt, kas videot vaadates oli Knjazevi kõnes midagi erakordset või rääkis ta nagu tavaliselt. Naine vastas, et tema meelest rääkis Knjazev nii nagu tavaliselt – väljapeetult.
Ainuke, mis naise tähelepanu köitis, oli see, et Knjazev punnitas kõne ajal aeg-ajalt põski, millest võib järeldada, et ta on sisemiselt pinges. Knjazevi lesk lausus, et samamoodi oli mees käitunud ka varem kaamera ees rääkides.
Knjazevi tapmises organiseerimises üks peamisi süüaluseid Aleksei Maksimov, kelle majast videokassett seina sisse peidetuna tänavu 1. jaanuaril leiti, ütles, et nägi seda videot kohtus esimest korda.
Seepeale luges kohtunik toimikust ette Maksimovi vanglast saadetud kirja, kus ta teatab, et salvestatud materjal Kohtla-Järve linnavõime kompromiteerivate tõenditega on olemas, ning räägib, mis sellel kassetil on. Ent kiri on kirjutatud tunduvalt varem, kui politsei kasseti leidis.
Maksimov ütles seepeale, et keskkriminaalpolitseil oli salvestus juba enne olemas ja sellest rääkis talle üks politseitöötaja, kes näidanud talle ka salvestuse stenogrammi.
Kõik eitavad süüd. Otseselt Knjazevi tapmises osalemises süüdistab keskkriminaalpolitsei endisi politseinikke Aleksei Maksimovit, Juri Petrovi ning endist Kohtla-Järve linnapead Valeri Loidapit. Kõik kolm eitavad oma süüd, kuigi Petrov tunnistab, et käis koos Maksimoviga soos ja nägi, kuidas too Knjazevi uputas. Samuti tunnistas Petrov, et nägi, kuidas Knjazev enne seda koos Loidapiga Maksimovi majja tuli, ning rääkis, et videosse salvestas Knjazevi tema, Petrov.
Oma seotust Knjazevi mõrvaga eitas kohtus ka Valeri Loidap.
Ärimees uputati sohu
Politseiameti pressiesindaja sõnul võttis ärimehe Nikolai Knajzevi pantvangi, pressis temalt andmeid ja raha välja ning tappis ta pärast seda kuritegelik ühendus.
Väidetavalt kuulusid ühendusse peale Kohtla-Järve endise linnajuhi Valeri Loidapi (51) ja ärimees Aleksei Maksimovi (36) veel Sergei (20), Sergei (42) ja Juri (35).
Keskkriminaalpolitsei Ida regionaalkeskuse komissari Aleksander Þegulovi sõnul oli ühenduse juht Maksimov, kellele politsei esitas ka rängeimad süüdistused.
”Knjazevi tapmise pani toime Maksimov, uputades kannatanu elusast peast sohu. Tapmise motiiv oli kättemaks, mis oli seotud Kohtla-Järvel Kalevi 33 asuva ühiselamuga ja seal ristunud ärihuvidega,” ütles Þegulov.
Tapmises väidetavalt osalenud inimestele esitas politsei süüdistused tahtlikus tapmises raskendavatel asjaoludel, pantvangi võtmises, väljapressimises, vara tahtlikus hävitamises, ärandamises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. BNS
Viru ringkonnakohus jättis rahuldamata kõik kaebused Ida-Viru maakohtu otsuse peale, mis käsitles Kohtla-Järve poliitiku Nikolai Knjazevi mõrvalugu.
Reedel tegi ringkonnakohus avalikuks oma otsuse resolutiivosa, mille järgi jäeti muutmata Ida-Viru maakohtu möödunud aasta detsembris langetatud otsus ning Knjazevi tapmislooga seotud meeste karistused jäeti samaks. Ringkonnakohus tegi maakohtu otsusesse vaid mõned parandused, mille kohaselt tagastatakse pärast kriminaalasja menetluse lõppemist Knjazevi lesele asitõendina figureerinud videokaamera Sony, mille peasüüdistatav Maksimov oli süüdistuse järgi ostnud Knjazevilt varastatud raha eest ja millega salvestati seejärel poliitiku surmaeelne kõne. Samuti otsustas kohus tagastada omanikele asitõenditeks olnud mobiiltelefonid.
Nikolai Knjazevi tapmislugu arutanud Ida-Viru maakohus mõistis tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel mõrva väidetavale peakorraldajale Aleksei Maksimovile 15 aastat ning tema kaasosalisele Juri Petrovile 3 aastat vabadusekaotust. Petrov sai Maksimovist oluliselt leebema karistuse, kuna tunnistas süü puhtsüdamlikult üles, kahetses ning oli selles loos peatunnistajaks. Ilma Petrovi ütlusteta oleks Knjazevi mõrva kiire lahendamine olnud üsna küsitav. Jõusse jäi ka kunagise Kohtla-Järve linnapea ning ärimehe Valeri Loidapi üheaastane vanglakaristus, mille ta on juba ära istunud ning mis määrati talle Knjazevilt ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest. Samuti ei muutnud kohus Knjazevi ametiauto hävitanud Sergei Golubjatnikovi poolteiseaastast vangistust, mille mees on juba ära kandnud.
Ida-Viru maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse Aleksei Maksimov, Loidapi kaitsja Leanika Tamm ning tapetud Knjazevi lesk. Ringkonnakohtu otsuse võib riigikohtusse edasi kaevata kuu aja jooksul alates 30. aprillist, mil ringkonnakohus avaldab oma otsuse täielikult.
ERIK KALDA
Laupäev, 26.04.2003