Tallinna 37. lasteaia jütsid söövad lõuna ajal kõhu täis ja keeravad end siis põrandale seina äärde laotatud madratsitele kurvalt kerra. “Esialgu oli neil põnev põrandal magada, aga nüüd juba kurdavad: tahaks voodisse,” ütleb lasteaia juhataja Inge Keskla.
Paraku ei saa ta kuueaastaseid põnne millegagi lohutada – Rakvere osaühing Holster ei julge enam lubadagi, millal neilt tellitud kollased voodid lasteaeda jõuavad.
“Vanad väljaveninud põhjaga reformvoodid vajasid väljavahetamist,” ütleb Keskla. “Pakkumisi oli palju, Võrumaalt, Tallinnast, Rakverest. Hakkasin kalkuleerima, sest raha pole ühelgi lasteaial ülearu. Ja osaühing Holster käis aktiivselt peale. Andis isegi 5 protsenti hinnaalandust. 20 voodikohta (ehk viis kappi, millest igaühest saab tõmmata välja neli sängi) läks maksma 31 060 krooni.”
Soodne hind sobis ja firmaga sõlmiti leping. “Siin on mustvalgel kirjas: kauba üleandmise koht Endla 21 ja aeg 2. september 2002. Viivis on kaks protsenti iga tähtaja ületanud päeva eest. Kauba eest tasusime kogu summa ette juba augusti algul. Arvestasime, et sügiseks on uued voodid olemas, ja lasime vanad remonti teinud firmal ära viia. Mul polnud kahtlustki, et uusi ei saa,” on Keskla mööblitegija käitumisest nördinud.
“Ootasin pärast 2. septembrit päeva-kaks – arvasin, et elame mõne päeva ka vooditeta üle. Aga siiamaani ootame. Firma pole meie poole isegi pöördunud. Olen neile helistanud vähemalt kuus korda. Ega nad ei peida ennast, aga ütlevad: kahju küll, aga ilmselt hindasime end üle, võtsime liiga palju tööd. Aga see pole minu probleem! Olen küsinud: kas te kujutate ette, et lapsed magavad põrandal? Nemad vastu: saame aru, aga ei jõua. Nad ei palu ei vabandust ega pikendust. Äkki on veel keegi, kes on selle firmaga kimbus?” hoiatab Keskla ja lisab: “Kui ma paari nädalaga voodeid kätte ei saa, tahan raha tagasi. Koos viivistega. Samuti tuleks moraalne kahju hüvitada.”
Mööblifirma müügijuht Aare Treial ohkab sügavalt: “Me pole firma, kes võtab raha ja teeb vehkat. Oleme selline firma, kes on ampsanud endale hästi palju tööd ega suuda tellimusi täita. Võib nii öelda, et me ei osanud oma jõudu hinnata.”
Treial nõustub, et oleks võinud lasteaeda tellimuse venimisest juba ammu teavitada.
Sest kõnealuseid voodeid pole tema sõnul siiani olemaski. “Meil on tööjõudu küll piisavalt, aga meil on kolm suurt tellimust kukil.”
“No ligikaudse tähtaja võiksin anda, umbes 2-4 nädala pärast ehk,” otsib Treial sõnu.
SL Õhtuleht, 30. oktoober
Lapsed magavad juba kaks kuud põrandal…
TAHAKS JUBA VOODISSE: Tallinna 37. lasteaia koolieelne rühm on lõunaks päris väsinud, kuid mõnusa voodi asemel keeravad nad end uinakuks juba peaaegu kaks kuud seina äärde madratsile kerra. “Tahaks juba voodisse,” kurdavad unised lapsed.
“Ootasin päeva, kaks… Nüüd on varsti juba kaks kuud tähtpäevast möödas ja voodeid ikka pole. Lapsed magavad põrandal madratsitel,” ärritub Tallinna 37. lasteaia juhataja Inge Keskla lörriläinud vooditellimusest rääkides.Eve Heinla
Paraku ei saa ta kuueaastaseid põnne millegagi lohutada – Rakvere osaühing Holster ei julge enam lubadagi, millal neilt tellitud kollased voodid lasteaeda jõuavad.
“Vanad väljaveninud põhjaga reformvoodid vajasid väljavahetamist,” ütleb Keskla. “Pakkumisi oli palju, Võrumaalt, Tallinnast, Rakverest. Hakkasin kalkuleerima, sest raha pole ühelgi lasteaial ülearu. Ja osaühing Holster käis aktiivselt peale. Andis isegi 5 protsenti hinnaalandust. 20 voodikohta (ehk viis kappi, millest igaühest saab tõmmata välja neli sängi) läks maksma 31 060 krooni.”
Soodne hind sobis ja firmaga sõlmiti leping. “Siin on mustvalgel kirjas: kauba üleandmise koht Endla 21 ja aeg 2. september 2002. Viivis on kaks protsenti iga tähtaja ületanud päeva eest. Kauba eest tasusime kogu summa ette juba augusti algul. Arvestasime, et sügiseks on uued voodid olemas, ja lasime vanad remonti teinud firmal ära viia. Mul polnud kahtlustki, et uusi ei saa,” on Keskla mööblitegija käitumisest nördinud.
“Ootasin pärast 2. septembrit päeva-kaks – arvasin, et elame mõne päeva ka vooditeta üle. Aga siiamaani ootame. Firma pole meie poole isegi pöördunud. Olen neile helistanud vähemalt kuus korda. Ega nad ei peida ennast, aga ütlevad: kahju küll, aga ilmselt hindasime end üle, võtsime liiga palju tööd. Aga see pole minu probleem! Olen küsinud: kas te kujutate ette, et lapsed magavad põrandal? Nemad vastu: saame aru, aga ei jõua. Nad ei palu ei vabandust ega pikendust. Äkki on veel keegi, kes on selle firmaga kimbus?” hoiatab Keskla ja lisab: “Kui ma paari nädalaga voodeid kätte ei saa, tahan raha tagasi. Koos viivistega. Samuti tuleks moraalne kahju hüvitada.”
Mööblifirma müügijuht Aare Treial ohkab sügavalt: “Me pole firma, kes võtab raha ja teeb vehkat. Oleme selline firma, kes on ampsanud endale hästi palju tööd ega suuda tellimusi täita. Võib nii öelda, et me ei osanud oma jõudu hinnata.”
Treial nõustub, et oleks võinud lasteaeda tellimuse venimisest juba ammu teavitada.
Sest kõnealuseid voodeid pole tema sõnul siiani olemaski. “Meil on tööjõudu küll piisavalt, aga meil on kolm suurt tellimust kukil.”
“No ligikaudse tähtaja võiksin anda, umbes 2-4 nädala pärast ehk,” otsib Treial sõnu.
SL Õhtuleht, 30. oktoober