* 25.03.1988 – Eesti Muinsuskaitse Selts nõudis esmakordselt ametlikult küüditatute nimekirja avaldamist ja praeguseks ongi ilmunud rida teoseid, almanahhe ja küüditatute nimekirju 1941. ja 1949. aasta kohta, Eesti ohvitseride saatusest jne., kuid ikka on palju valgeid laike ja vigu nimekirjades, mis vajaksid edasist uurimist, täiendamist ja parandamist.
* 25.03.1989 – mälestati 1949. a. märtsis küüditatuid ja Siberis surnud kaasmaalasi. Jõhvi raudteejaama ees toimus mälestusmiiting, kus kõnelejate seas oli palju represseerituid ning ka tulevasi riigi- ja ühiskonnategelasi. See oli omamoodi julgustükk, sest Kohtla-Järve linnavalitsus (linnapea Valeri Korb jt) püüdis igati takistada miitingu toimumist.
Toona kuulus Jõhvi veel Kohtla-Järve linna koosseisu ja meile (ERSP, Rohelised, Jõhvi Muinsuskaitse Klubi jne) ei antud luba viia üritus läbi Jõhvi raudteejaamas. Tahtsime süüdata mälestusküünalde rivi raudteel.
Viisime ürituse läbi raudteejaama esisel platsil, mis kuulus Jõhvile. Au neile linnaosa juhtidele (Ain Kiviorg jt), kes andsid meile loa ürituse läbiviimiseks ja sidemeestele, kes meile tasuta võimenduse tagasid.
Hiljem läks asi lihtsamaks ja küüditatute mälestusüritused meenutasid kõiki hukkunuid ja kannatanuid läbi Nõukogude repressivaparaadi. Jõhvis meenutab küüditamist mälestuskivi.
25. märts
* 25.03.1988 – Eesti Muinsuskaitse Selts nõudis esmakordselt ametlikult küüditatute nimekirja avaldamist ja praeguseks ongi ilmunud rida teoseid, almanahhe ja küüditatute nimekirju 1941. ja 1949. aasta kohta, Eesti ohvitseride saatusest jne., kuid ikka on palju valgeid laike ja vigu nimekirjades, mis vajaksid edasist uurimist, täiendamist ja parandamist.
* 25.03.1989 – mälestati 1949. a. märtsis küüditatuid ja Siberis surnud kaasmaalasi. Jõhvi raudteejaama ees toimus mälestusmiiting, kus kõnelejate seas oli palju represseerituid ning ka tulevasi riigi- ja ühiskonnategelasi. See oli omamoodi julgustükk, sest Kohtla-Järve linnavalitsus (linnapea Valeri Korb jt) püüdis igati takistada miitingu toimumist.
Toona kuulus Jõhvi veel Kohtla-Järve linna koosseisu ja meile (ERSP, Rohelised, Jõhvi Muinsuskaitse Klubi jne) ei antud luba viia üritus läbi Jõhvi raudteejaamas. Tahtsime süüdata mälestusküünalde rivi raudteel.
Viisime ürituse läbi raudteejaama esisel platsil, mis kuulus Jõhvile. Au neile linnaosa juhtidele (Ain Kiviorg jt), kes andsid meile loa ürituse läbiviimiseks ja sidemeestele, kes meile tasuta võimenduse tagasid.
Hiljem läks asi lihtsamaks ja küüditatute mälestusüritused meenutasid kõiki hukkunuid ja kannatanuid läbi Nõukogude repressivaparaadi. Jõhvis meenutab küüditamist mälestuskivi.