* 9.03.1896 – Püssi vallas sündis tulevane II liigi 3. järgu Vabadusristi kavaler Otto Normak. Tema koolitee kulges Varja algkoolis ja Narva Linnakoolis. I maailmasõja ajal oli 08.1915 – 11.1917.a. Pavlovski kaardiväerügemendi ridades rindel ja sai kolm korda haavata. Kui Eestis hakati looma rahvusväeosi, tuli ka O. Normak Eestisse ja Vabadussõja ajal teenis 4. jalaväerügemendis. Lahingute ajal sattus ta 1919. aastal enamlaste kätte vangi, kuid tal õnnestus pääseda ja teenis edasi oma väeosas. Seda julgustükki hinnatigi Vabadusristi ja autasukohaga. Otto Normak surma kohta on märge, surnud peale 1937.a. Äkki oskab keegi tuua selgust siia.
* 9.03.1936 – lõpetas Jõhvi kaevanduskooli II lend– 5 õpilast õliajamisosakonna (praeguses keeles põlevkivikeemia) ja 8 õpilast kaevandusosakonnas. Kaevandused said juurde uued keskastme spetsialistid, siia võib juurde lisada, et 8 aasta jooksul lõpetas kaevanduste osakonna 39 inimest ja sellest piisas täielikult kaevanduste vajaduste rahuldamiseks. Võib-olla oleks ka siit midagi kõrva taha panna praegustel koolitajatel.
* 9.03.1944 – kella 20.30 kuni 01.30 pommitasid Nõukogude pommitajad Tallinna vanalinna. Surma sai 463 tsiviilisikut ja ligi 6000 haavata. Tules hävis 40 protsenti Tallinna elamispinnast ja ligi 40 000 tallinlast jäi peavarjuta. See rünnak oli kättemaksuks selle eest, et Nõukogude väed (Punaarmee) ei suutnud täita Stalini käsku hõivata 17.veebruariks Narva linna. Kaua aega levitati teadet, et Tallinna hävitas Saksa lennuvägi ja koostati isegi nende pahategude register.
Alles 50 aastat hiljem räägiti ausalt ja tegelikest hävitajatest, seda ka Narvas. Narva kohta tegime koostöös “Viru Regiga” (operaator Sulev Koppel) telelõigu ja näitasime vana ja hävitatud Narvat. Mõni aasta hiljem ilmus ka A.Weissi poolt pildi-juturaamat “Must-valge Narva”, kus oli ka sees hävitatud Narva enne suurt hävingut ja seda näeb praegusel ajal kõige ehedamalt Hermanni kindluses ekspositsioonis. Artur Ruusmaa
9. märts
* 9.03.1896 – Püssi vallas sündis tulevane II liigi 3. järgu Vabadusristi kavaler Otto Normak. Tema koolitee kulges Varja algkoolis ja Narva Linnakoolis. I maailmasõja ajal oli 08.1915 – 11.1917.a. Pavlovski kaardiväerügemendi ridades rindel ja sai kolm korda haavata. Kui Eestis hakati looma rahvusväeosi, tuli ka O. Normak Eestisse ja Vabadussõja ajal teenis 4. jalaväerügemendis. Lahingute ajal sattus ta 1919. aastal enamlaste kätte vangi, kuid tal õnnestus pääseda ja teenis edasi oma väeosas. Seda julgustükki hinnatigi Vabadusristi ja autasukohaga. Otto Normak surma kohta on märge, surnud peale 1937.a. Äkki oskab keegi tuua selgust siia.
* 9.03.1936 – lõpetas Jõhvi kaevanduskooli II lend– 5 õpilast õliajamisosakonna (praeguses keeles põlevkivikeemia) ja 8 õpilast kaevandusosakonnas. Kaevandused said juurde uued keskastme spetsialistid, siia võib juurde lisada, et 8 aasta jooksul lõpetas kaevanduste osakonna 39 inimest ja sellest piisas täielikult kaevanduste vajaduste rahuldamiseks. Võib-olla oleks ka siit midagi kõrva taha panna praegustel koolitajatel.
* 9.03.1944 – kella 20.30 kuni 01.30 pommitasid Nõukogude pommitajad Tallinna vanalinna. Surma sai 463 tsiviilisikut ja ligi 6000 haavata. Tules hävis 40 protsenti Tallinna elamispinnast ja ligi 40 000 tallinlast jäi peavarjuta. See rünnak oli kättemaksuks selle eest, et Nõukogude väed (Punaarmee) ei suutnud täita Stalini käsku hõivata 17.veebruariks Narva linna. Kaua aega levitati teadet, et Tallinna hävitas Saksa lennuvägi ja koostati isegi nende pahategude register.
Alles 50 aastat hiljem räägiti ausalt ja tegelikest hävitajatest, seda ka Narvas. Narva kohta tegime koostöös “Viru Regiga” (operaator Sulev Koppel) telelõigu ja näitasime vana ja hävitatud Narvat. Mõni aasta hiljem ilmus ka A.Weissi poolt pildi-juturaamat “Must-valge Narva”, kus oli ka sees hävitatud Narva enne suurt hävingut ja seda näeb praegusel ajal kõige ehedamalt Hermanni kindluses ekspositsioonis. Artur Ruusmaa