22. veebruar

22.02.1881 Tudulinnas sündis tulevane nooremleitnant Oskar TREILMANN (Toomara). Ta lõpetas Iisaku kihelkonnakooli ja omandas kaugsõidukapteni kutse. 1905 sattus Vene-Jaapani sõtta ja osales ka I Maailmasõjas, kus ta juhtis lipniku aukraadis trantsportlaevu ja miinipüüdjaid. Eesti iseseisvuse algul määrati O. Treilmann Tallinna ja kogu Eesti sadamate komandandiks. 1919 organiseeris ta sadamate valitsuse ja hiljem ka laevasõiduameti. Tema teeneid Vabadussõjas ja merelaevanduse arendamisel hinnati I liigi 3. järgu Vabadusristiga (sõjaliste teenete eest). Edasine elusaatus on teadmata. Ootan selles osas lugejate kaasabi.

22.02.1901 sündis Narvas inglasest tekstiiliinseneri ja eestlanna pojana William Kleesmann MATTHEWS. Õppis Inglismaal Victoria Ülikoolis majandust ja filosoofiat. 1926 aastast oli kuue aasta jooksul Riia Ülikooli inglise keele lektoriks, sellele järgnes lektoritöö rahvaülikoolides ja Riia Ülikoolis germaani filoloogina. Sõja ajal siirdus Inglismaale, kus töötas vene keele professorina Londoni Ülikoolis. W.K.Mattehws suri Londonis 1953. Ta koostas läti-inglise sõnaraamatu ja tõlkis inglise keelde läti ja eesti luuletajate loomingut, nende hulgas B. Kangro “Maa piiril”, G. Suitsu “Leegid tules”, M. Underi “Inimlaps” jpm.

22.02.1931 – sündis korvpallur ja treener Mai-Maret Otsa-Višnjova, keda president autasustab sel aastal Eesti Punase Risti IV klassi aumärgiga.

22.02.1988 – kiideti heaks Kirde-Eesti arengufondi “Virumaa” ehk “Virumaa Fondi” loomise projekt. Virumaa Fondi tööd hakkas juhtima nõukogu Mart Maidla ja Urmas Majajääsi juhtimisel, sekretärina alustas Ilme Post. Virumaa Fondi kaasabil ilmus rida uurimusi ja küsitlusi Virumaa probleemide alalt ja nende lahendusteedest, Virumaa Fondi stipendiaatidena asusid Tallinna Tehnika Ülikooli õppima mitu lendu Virumaa  koolide lõpetajaid, kahjuks enne nende lõpetamist Virumaa Fond ajutiselt peatas oma tegevuse ja seetöttu jäi Virumaa ilma paljudest haritud spetsialistidest. Virumaa Fondi tegevus on siiani peatatud.