16. veebruar

* 16.02.1753 – Tallinnas sündis Friedrich Gustav Arvelius, kes on pidanud koduõpetaja ametit Kalvi, Kiikla mõisas. Virumaa perioodil kirjutas ta lugemiku “Üks Kaunis Jutto-ja Õppetusse-Ramat” (1782.a.) ja rahvameditsiinialase raamatu “Ramma Josepi Hädda- ja Abbi Ramat” (1790.a.). Samal aastal kolis Arvelius Tallinnasse ja hakkas tööle teoloogiaprofessorina Tallinna Gümnaasiumis. Arvelius osales aktiivselt Kotzebue rajatud Tallinna amatöörteatri tegevuses. Fr.G.Arvelius suri Tallinnas 1806. aastal.
* 16. – 18.02.1906 – Jõhvis oli suur laat, kus oli palju osalisi. Kaupmehi oli küllaga, ostjaid aga vähe. Laada ajaks oli kroonu viinapood suletud. Sellest hoolimata oli näha nii mõndagi purjus inimest, sest õllekõrts ja peenviinapood olid lahti ja pood joodi esimese päevaga tühjaks. Peenviinapoe tuluks oli 1000 rubla. Rahurikkujatest said esimesel päeval 31 meest sõjaväe poolt ihunuhtlust 10-75 nuudihoopi kusjuures Jõhvi tuntud kakleja K.T. sai lausa kahel korral. Äkki keegi teab, kes oli see tuntud kakleja K.T.
* 16.02.1909 – Narvas sündis ooperilauljatar Tooni Kroon (Antonie Laamann), kes on töötanud mitmes Eesti teatris ja tema talent säras 1933. a. rahvusvahelisel lauluvõistlusel Viinis, kus ta saavutas suure hõbemedali. 1953-1977.a. töötas T. Kroon muusikaõpetajana Kohtla-Järve lastemuusikakoolis, juhendas vokaalansambleid ja töötas kooride hääleseadjana. Tooni Kroon suri 27.12.1994. a. Kohtla-Järvel ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Suur osa T. Krooni pärandist on tallel Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, osa materjalidest on leidnud koha Pölevkivimuuseumi kogudes ja eriti huvitavad materjalid on tema vangilaagriperioodist ja kultuurielust seal. Rõõm on tödeda, et ka sel raskel ajal oskas T. Kroon oma talenti rakendada ja tema mälestuste järgi oligi tema kõige produktiivsem ja parim loominguperiood just sel ajal.
* 16.02.1923 – Lüganuse vallas sündis Heino Muda, kes oli ametilt puusepp. Soome jätkusõtta läks H. Muda 25.11.1943.a. ja teenis Peastaabi luureosakonnas. Oli väljaõppel Staffani saarel.1944.a.juulis tuli Hauka grupi koosseisus Eestisse. Pärast sõda oli metsavennaks Lüganuse ümbruses. Pääses õnnelikult haarangust 8.01.1945, kuid arreteeriti 17.03.1947.a. Rakveres ja kohus mõistis talle 20 aastat vangilaagrielu.1955. a vabanes Omski vagilaagrist ja asus elama Tallinna, kus pidas tisleriametit. H.Muda suri 7.12.1987.a ja on maetud Lüganuse kalmistule.
* 16.02.1996 – Kohtla-Järve linnavalitsus valis Vanalinna spordikooli direktoriks Uno Jõesaare ja Järve spordikooli direktoriks varasema Raskejõustikukooli direktori Ilmar Taluste, kellede arengukavad spordikoolide arendamiseks
peale reorganiseerimist olid kõige paremad. Tänaseks on Kohtla-Järvel spordikoolid likvideeritud.