05.11.1585. a. uppus Narva jõkke Pontus De la Gardie, kes valmistas
ette rahuläbirääkimisi Venemaaga. P. De la Gardie maeti Tallinna
Toomkirikusse.
05.11.1885 avati Kuremäe kasvatusmaja-kool õigeusklikele (selle ehitamine oli alanud juba 1852.a.). Kasvatusmajast-koolist loe pike
malt Virumaa Leksikonist märksaõna Kuremäe haridusloo algusest alt.
05.11.1907.a. sündis Narvas Woldemar PEIL.1926-1931 õppis ta
Kõrgemas Kunstikoolis “Pallas”. Järgnes kunstnikutöö kodulinna tetarites.1940.a. läks W. Peil tööle Tartu “Vanemuise” teatrisse, töötas siin 24 aastat kunstnikuna, alates 1946-st peakunstnikuna. Järgnes teatrikunstnikutöö 1965-1970.-il Draamatetaris ja 1971–1977.-il Vene Draamateatris. Woldemar PEILI algatusel viidi teatrites ellu mitmeid lavakjunduslikke ja lavatehnilisi uuendusi. Tema liikuvaid pilvi kujutav trummel patendeeriti ja see töötas edukalt Estonia teatris kuni lõpetas oma tegevuse ühel Tallinna prügimäel. Üks W. Peili kolleegidest “Vanemuise” päevil iisaklane Helend Peep on väga kiitnud W. Peili lavakujundust operetile “Pühajärv”. H. Peep ütles, et saal plaksutas juba siis kui eesriie tõusis ja laval ilutses W. Peili lavakujundus – mis saab
olla suuremat kiitust teatrikunstnikule. 1968.a. omistati W. Peilile Eesti NSV rahvakunstniku nimetus ja 1975.a. Eesti NSV riiklik preemia. Tetarist lahkudes jätkas ta kunstniku tööd tahvelmaale tehes ja tema pinstli all valmisid teatritegelaste portreed, lilled ja maastikumaalid. Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi Valges saalis korraldas W. Peil oma juubelinäitused 1987 ja 1992. Just siin, sest talle meeldis Valge saali aura ja kujundus, see oli omamoodi teatrisaal, mis vaajs dekoreerimist ja niis sündisidki lille- ja
maastikumaalide näitused siin. Kindlasti on ka paljudel virulastel kodus tema lille – ja maastikumaalid. W. Peil oli mitmetahuline, oma tetrikunstniku tee on ta koondanud kahte raamatusse “Lava kujundamine” (1947) ja “Lavakujunduse sünd” (1988), kus autor viib lugeja kulisside taha ja näitab, mis toimub siin etenduse ajal. Ja kuidas sünnivad kaunid lavapildid, põnevad lavaefektid, millel on suur osa teatrimaagia kujunemisel. W. Peil on proovinud kätt ka lavastajana ja sulge näidendi “Alati valmis!” ja operetilibreto “Ristuvad teed” kirjutamisega. Woldemar Peil oli kõrge vanaduseni produktiivne kunstnik ja näitusetegija. Veel enne oma surma 17.10.1999 plaanis ta uut näitust Põlevkivimaal, kahjuks väsis enne kunstniku käsi….
Muuseumi materjalide, W. Peili kirjutiste ja isiklike kohtumiste põh-
jal Arthur Ruusmaa.
05.11.1907 sündis Vaivaras tekstiili- ja nahakunstnik Johanna
KOPPEL (1932.a-ni Kukken). Suri Tallinnas 11.09.1982..
05.11.1909 sündis Narvas tööline Kapitolina SEPPOIS, kes oli
virulaste esindaja Eesti NSV III Ülemnõukogu töös. Suri 06.07.1996.
05.11.1923 alustasid tegevust kahe-aastased õhtused täienduskursused töölistele Narva 7. (Kreenholmi) Eesti Algkooli ruumes. Neist võttis osa 28 meest ja 29 naist. Õpiti õhtuti 18-21.00; kursusi juhendas A. Jaanson.
05.11.1940 hävitati Utria dessandi mälestussammas, mis oli A.Danilovi tööna avatud 30.07.1933. Taasavamine oli 06.07.1991.a.
05.11.1948 jõudis majapidamisgaas torujuhtmeid mööda Kohtla-Järvelt kangelsaliinna Leningradi, viie aasta pärast ka Tallinna.
5. november
05.11.1585. a. uppus Narva jõkke Pontus De la Gardie, kes valmistas
ette rahuläbirääkimisi Venemaaga. P. De la Gardie maeti Tallinna
Toomkirikusse.
05.11.1885 avati Kuremäe kasvatusmaja-kool õigeusklikele (selle ehitamine oli alanud juba 1852.a.). Kasvatusmajast-koolist loe pike
malt Virumaa Leksikonist märksaõna Kuremäe haridusloo algusest alt.
05.11.1907.a. sündis Narvas Woldemar PEIL.1926-1931 õppis ta
Kõrgemas Kunstikoolis “Pallas”. Järgnes kunstnikutöö kodulinna tetarites.1940.a. läks W. Peil tööle Tartu “Vanemuise” teatrisse, töötas siin 24 aastat kunstnikuna, alates 1946-st peakunstnikuna. Järgnes teatrikunstnikutöö 1965-1970.-il Draamatetaris ja 1971–1977.-il Vene Draamateatris. Woldemar PEILI algatusel viidi teatrites ellu mitmeid lavakjunduslikke ja lavatehnilisi uuendusi. Tema liikuvaid pilvi kujutav trummel patendeeriti ja see töötas edukalt Estonia teatris kuni lõpetas oma tegevuse ühel Tallinna prügimäel. Üks W. Peili kolleegidest “Vanemuise” päevil iisaklane Helend Peep on väga kiitnud W. Peili lavakujundust operetile “Pühajärv”. H. Peep ütles, et saal plaksutas juba siis kui eesriie tõusis ja laval ilutses W. Peili lavakujundus – mis saab
olla suuremat kiitust teatrikunstnikule. 1968.a. omistati W. Peilile Eesti NSV rahvakunstniku nimetus ja 1975.a. Eesti NSV riiklik preemia. Tetarist lahkudes jätkas ta kunstniku tööd tahvelmaale tehes ja tema pinstli all valmisid teatritegelaste portreed, lilled ja maastikumaalid. Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi Valges saalis korraldas W. Peil oma juubelinäitused 1987 ja 1992. Just siin, sest talle meeldis Valge saali aura ja kujundus, see oli omamoodi teatrisaal, mis vaajs dekoreerimist ja niis sündisidki lille- ja
maastikumaalide näitused siin. Kindlasti on ka paljudel virulastel kodus tema lille – ja maastikumaalid. W. Peil oli mitmetahuline, oma tetrikunstniku tee on ta koondanud kahte raamatusse “Lava kujundamine” (1947) ja “Lavakujunduse sünd” (1988), kus autor viib lugeja kulisside taha ja näitab, mis toimub siin etenduse ajal. Ja kuidas sünnivad kaunid lavapildid, põnevad lavaefektid, millel on suur osa teatrimaagia kujunemisel. W. Peil on proovinud kätt ka lavastajana ja sulge näidendi “Alati valmis!” ja operetilibreto “Ristuvad teed” kirjutamisega. Woldemar Peil oli kõrge vanaduseni produktiivne kunstnik ja näitusetegija. Veel enne oma surma 17.10.1999 plaanis ta uut näitust Põlevkivimaal, kahjuks väsis enne kunstniku käsi….
Muuseumi materjalide, W. Peili kirjutiste ja isiklike kohtumiste põh-
jal Arthur Ruusmaa.
05.11.1907 sündis Vaivaras tekstiili- ja nahakunstnik Johanna
KOPPEL (1932.a-ni Kukken). Suri Tallinnas 11.09.1982..
05.11.1909 sündis Narvas tööline Kapitolina SEPPOIS, kes oli
virulaste esindaja Eesti NSV III Ülemnõukogu töös. Suri 06.07.1996.
05.11.1923 alustasid tegevust kahe-aastased õhtused täienduskursused töölistele Narva 7. (Kreenholmi) Eesti Algkooli ruumes. Neist võttis osa 28 meest ja 29 naist. Õpiti õhtuti 18-21.00; kursusi juhendas A. Jaanson.
05.11.1940 hävitati Utria dessandi mälestussammas, mis oli A.Danilovi tööna avatud 30.07.1933. Taasavamine oli 06.07.1991.a.
05.11.1948 jõudis majapidamisgaas torujuhtmeid mööda Kohtla-Järvelt kangelsaliinna Leningradi, viie aasta pärast ka Tallinna.
Arthur Ruusmaa.