Lehitsedes Torma AlbumeidAlmanahhid Torma Album on hea näide sellest, kuidas saab põlistada kodukandi ajalugu.
Torma pasunakoor aastal 1921
|
Esimest korda tähistati Eestis raamatu-aastat aastail 1935–1936. Ka Tormas moodustati komitee ja tehti mitmesuguseid üritusi.
Kui komitee kohustused lõppesid, ei mindud laiali, vaid tuldi aeg-ajalt vallamajja kokku, et arutada kodunurga aktuaalsemaid küsimusi. Komitees olid kohalike suuremate organisatsioonide (seltside) esindajad ja suur osa Torma intelligentsist.
Sellistel kokkutulekutel tekkiski mõte anda võidupühaks välja Torma Album.
Plaan tehti teoks. Kõnnu 4-klassilise algkooli juhataja August Saki algatusel ja juhtimisel ilmus 1939. aasta võidupühaks Torma Album I – illustreeritud kodupaigalooline almanahh.
Põige minevikku
Tartu maavanem Heinrich Lauri (1890–1942) kirjutas oma tervituses tormalastele albumi esimeses numbris: “Torma on kujunenud üheks Põhja-Tartumaa tsentrumiks vaimsel ja majanduslikul alal, milleks elanikud on usinasti teinud tööd. Kõik see väärib tõsist tähelpanu ja pakub rohket huvi üldsusele, mispärast Torma seltskonna omaalgatus “Torma Albumi” väljaandmiseks täidab tänuväärse ülesande.”
Tallinnas elavate tormalaste ja nende järeltulijate kokkutulekuid, kus vahetati mõtteid oma kodukihelkonda puutuvate küsimuste üle, toimus juba Eesti Vabariigi esimestel aastatel.
Nende hingeks oli Tormast Liikatku külast Kolli talust pärit ja elu lõpuni Tormaga seotuks jäänud kauaaegne Eesti piirimaade nõunik, setu kultuuri- ja haridustegelane ning nn setude isa Samuel Sommer (1872–1940).
Esimest Torma Albumit tabas Nõukogude okupatsiooni aastail paljudele 1917–1940 ilmunud raamatutele osaks saanud saatus: kanti keelatud trükiste nimekirja, korjati raamatukogudest ära ning hävitati. Praegu on riiklikes raamatukogudes (Tartu, Tallinn) kokku vaid viis eksemplari.
Esimene Torma Album anti 2001. aastal ajalooliste kommentaaridega varustatult Tormalaste Kodupaigaühenduse faksiimileväljaandena uuesti välja, aluseks võeti Eesti Rahvusraamatukogu arhiivkogus säilitatav eksemplar.
Traditsioon anda Torma Album välja võidupühaks on säilinud. 1997. aastal ilmus teine ja 1999 kolmas album.
Koostajad on iseloomustanud albumite sisu ja eesmärke teise Torma Albumi tagakaanetekstiga:
“Kes on tormalane?
Tormalane on inimene, kelle juured ulatuvad Torma ja kes on südamega Tormas, kes juba C. R. Jakobsoni ning Jakob Pärna aegadest ei taha olla, ei olegi vaikiv, ununev lehekülg aegade-raamatus. Tormalane tahab olla Vabadussõja võitnud rahva väärikas esindaja. Kodupaiga almanahhi “Torma Album” lugedes saab oma vaimuvara rikastada igaüks, kes otsib vastuseid küsimustele:
• miks on C. R. Jakobson sümbol tormalastele, sümbol kogu rahvale
• kuidas “Torma Album” on sillaehitaja sõjaeelse iseseisvusaja ja tänapäeva Torma vahel, kõigi tormalaste vahel
• kes olid 1930. aastate teisel poolel need targad, patriootlikud inimesed, kes juhtisid Torma valda, õpetasid lapsi, elustasid rahvakultuuri, arendasid noorsooliikumist, kujundasid Torma vaimset palet
• millised leheküljed veel kirjutamata Torma ajaloost olid Nõukogude okupatsiooni ajal määratud igaveseks unustusse.”
Side kodukohaga
Almanahhi leheküljed aitavad tänapäeva inimest sadade nähtamatute niitidega siduda oma kodukoha ja selle minevikuga, panevad meenutama neid, kellele oleme suuresti võlgu selle eest, kes me oleme ja mis meil on.
Tormalaste Kodupaigaühenduse tegevus ja tema eestvedamisel paljude kodukandiinimeste kaasabil väljaantavad Torma Albumid, mille neljas raamat koostamisel, on suurepärane näide, kuidas saab põlistada oma kodukandi ajalugu ja kaasaega ning aidata kaasa maakultuuri arengule kodukohas.
Jaan Viigi
Uudised
VE: Torma Albumid
Lehitsedes Torma AlbumeidAlmanahhid Torma Album on hea näide sellest, kuidas saab põlistada kodukandi ajalugu.
Esimest korda tähistati Eestis raamatu-aastat aastail 1935–1936. Ka Tormas moodustati komitee ja tehti mitmesuguseid üritusi.
Kui komitee kohustused lõppesid, ei mindud laiali, vaid tuldi aeg-ajalt vallamajja kokku, et arutada kodunurga aktuaalsemaid küsimusi. Komitees olid kohalike suuremate organisatsioonide (seltside) esindajad ja suur osa Torma intelligentsist.
Sellistel kokkutulekutel tekkiski mõte anda võidupühaks välja Torma Album.
Plaan tehti teoks. Kõnnu 4-klassilise algkooli juhataja August Saki algatusel ja juhtimisel ilmus 1939. aasta võidupühaks Torma Album I – illustreeritud kodupaigalooline almanahh.
Põige minevikku
Tartu maavanem Heinrich Lauri (1890–1942) kirjutas oma tervituses tormalastele albumi esimeses numbris: “Torma on kujunenud üheks Põhja-Tartumaa tsentrumiks vaimsel ja majanduslikul alal, milleks elanikud on usinasti teinud tööd. Kõik see väärib tõsist tähelpanu ja pakub rohket huvi üldsusele, mispärast Torma seltskonna omaalgatus “Torma Albumi” väljaandmiseks täidab tänuväärse ülesande.”
Tallinnas elavate tormalaste ja nende järeltulijate kokkutulekuid, kus vahetati mõtteid oma kodukihelkonda puutuvate küsimuste üle, toimus juba Eesti Vabariigi esimestel aastatel.
Nende hingeks oli Tormast Liikatku külast Kolli talust pärit ja elu lõpuni Tormaga seotuks jäänud kauaaegne Eesti piirimaade nõunik, setu kultuuri- ja haridustegelane ning nn setude isa Samuel Sommer (1872–1940).
Esimest Torma Albumit tabas Nõukogude okupatsiooni aastail paljudele 1917–1940 ilmunud raamatutele osaks saanud saatus: kanti keelatud trükiste nimekirja, korjati raamatukogudest ära ning hävitati. Praegu on riiklikes raamatukogudes (Tartu, Tallinn) kokku vaid viis eksemplari.
Esimene Torma Album anti 2001. aastal ajalooliste kommentaaridega varustatult Tormalaste Kodupaigaühenduse faksiimileväljaandena uuesti välja, aluseks võeti Eesti Rahvusraamatukogu arhiivkogus säilitatav eksemplar.
Traditsioon anda Torma Album välja võidupühaks on säilinud. 1997. aastal ilmus teine ja 1999 kolmas album.
Koostajad on iseloomustanud albumite sisu ja eesmärke teise Torma Albumi tagakaanetekstiga:
“Kes on tormalane?
Tormalane on inimene, kelle juured ulatuvad Torma ja kes on südamega Tormas, kes juba C. R. Jakobsoni ning Jakob Pärna aegadest ei taha olla, ei olegi vaikiv, ununev lehekülg aegade-raamatus. Tormalane tahab olla Vabadussõja võitnud rahva väärikas esindaja. Kodupaiga almanahhi “Torma Album” lugedes saab oma vaimuvara rikastada igaüks, kes otsib vastuseid küsimustele:
• miks on C. R. Jakobson sümbol tormalastele, sümbol kogu rahvale
• kuidas “Torma Album” on sillaehitaja sõjaeelse iseseisvusaja ja tänapäeva Torma vahel, kõigi tormalaste vahel
• kes olid 1930. aastate teisel poolel need targad, patriootlikud inimesed, kes juhtisid Torma valda, õpetasid lapsi, elustasid rahvakultuuri, arendasid noorsooliikumist, kujundasid Torma vaimset palet
• millised leheküljed veel kirjutamata Torma ajaloost olid Nõukogude okupatsiooni ajal määratud igaveseks unustusse.”
Side kodukohaga
Almanahhi leheküljed aitavad tänapäeva inimest sadade nähtamatute niitidega siduda oma kodukoha ja selle minevikuga, panevad meenutama neid, kellele oleme suuresti võlgu selle eest, kes me oleme ja mis meil on.
Tormalaste Kodupaigaühenduse tegevus ja tema eestvedamisel paljude kodukandiinimeste kaasabil väljaantavad Torma Albumid, mille neljas raamat koostamisel, on suurepärane näide, kuidas saab põlistada oma kodukandi ajalugu ja kaasaega ning aidata kaasa maakultuuri arengule kodukohas.
Jaan Viigi