Aseri vallavolikogu otsustas Rannu (Kestla) raba kaitseala kasuks
17. oktoobril otsustas Aseri vallavolikogu ühehäälselt kinnitada valla
arengukava muudatused, mille kohaselt asutatakse Rannu (Kestla) raba
looduskaitseala. Kaitseala moodustamiseks otsustati esitada avaldus
keskkonnaministeeriumile.
Esitatud avalduses põhjendatakse raba kaitse alla võtmist seega, et tegemist
on teaduslikult, looduskaitseliselt, ajaloolis-kultuuriliselt, esteetiliselt
ning sotsiaalselt väärtusliku alaga. Puutumatu rabamaastiku ning sellega
piirnevate puisniitude kaitse kohutsus on määratud ka rahvusvaheliste
lepetega, millega Eesti on ühinenud.
Rannu (Kestla) raba on siiani ähvardanud turbakaevanduse avamine. OÜ Kiviõli
Keemiatööstuse tellitud kavandatava turbakarjääri keskkonnamõju hindamise
aruande kohaselt pole rabas kaitsealuseid liike ega olulist looduslikku
väärtust. Nimetatud aruandele on oma avaldustes seni tuginenud
keskkonnaminister Kranich ning Ida-Viru keskkonateenistuse juhataja Sizova.
Samas on aga selgunud, et Eesti Geoloogiakeskuse koostatud aruandes esitati
valeandmeid ning varjati fakte.
Rannu (Kestla) raba väärtuslikkust on kinnitanud nimekad looduseuurijad Tiiu
Kull, Mati Ilomets ning Tõnu Ploompuu. Rabas on avastatud kümmekond
kaitsealust taimeliiki, teiste seas haruldase sookäpa rikkalik kasvukoht.
Samuti pesitseb soos mitmeid II ja III kategooria kaitsealuseid linnuliike.
Käesoleva aasta augustis toimus rabas NATURA 2000 inventuur ning selle
aruandes soovitati raba võtta kaitsealaks. Erilist tähelepanu leidis raba
keskel asuv endine turbaväli, mis on haruldaselt kiiresti kattunud
loodusliku taimestikuga. Kuna Euroopas on soode taastamise katsed seni
täiesti läbi kukkunud, pakub Rannu raba kahtlemata ka rahvusvahelist
teaduslikku huvi.
350 ha suurune Rannu (Kestla) raba asub Soome lahest 1 – 6 km kaugusel ning
Tallinn-Narva maantee vahetus naabruses. Tegemist on Rakverest ida poole
jääva 20-30 km laiuse rannikuala ainsa looduslikus olekus rabaga. Asudes
keset tihedalt asustatud kultuurmaastikku, on raba piirkonna peamine
igameheõiguse ala.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Aseri vallavolikogu otsustas Rannu raba kaitseala kasuks
Aseri vallavolikogu otsustas Rannu (Kestla) raba kaitseala kasuks
17. oktoobril otsustas Aseri vallavolikogu ühehäälselt kinnitada valla
arengukava muudatused, mille kohaselt asutatakse Rannu (Kestla) raba
looduskaitseala. Kaitseala moodustamiseks otsustati esitada avaldus
keskkonnaministeeriumile.
Esitatud avalduses põhjendatakse raba kaitse alla võtmist seega, et tegemist
on teaduslikult, looduskaitseliselt, ajaloolis-kultuuriliselt, esteetiliselt
ning sotsiaalselt väärtusliku alaga. Puutumatu rabamaastiku ning sellega
piirnevate puisniitude kaitse kohutsus on määratud ka rahvusvaheliste
lepetega, millega Eesti on ühinenud.
Rannu (Kestla) raba on siiani ähvardanud turbakaevanduse avamine. OÜ Kiviõli
Keemiatööstuse tellitud kavandatava turbakarjääri keskkonnamõju hindamise
aruande kohaselt pole rabas kaitsealuseid liike ega olulist looduslikku
väärtust. Nimetatud aruandele on oma avaldustes seni tuginenud
keskkonnaminister Kranich ning Ida-Viru keskkonateenistuse juhataja Sizova.
Samas on aga selgunud, et Eesti Geoloogiakeskuse koostatud aruandes esitati
valeandmeid ning varjati fakte.
Rannu (Kestla) raba väärtuslikkust on kinnitanud nimekad looduseuurijad Tiiu
Kull, Mati Ilomets ning Tõnu Ploompuu. Rabas on avastatud kümmekond
kaitsealust taimeliiki, teiste seas haruldase sookäpa rikkalik kasvukoht.
Samuti pesitseb soos mitmeid II ja III kategooria kaitsealuseid linnuliike.
Käesoleva aasta augustis toimus rabas NATURA 2000 inventuur ning selle
aruandes soovitati raba võtta kaitsealaks. Erilist tähelepanu leidis raba
keskel asuv endine turbaväli, mis on haruldaselt kiiresti kattunud
loodusliku taimestikuga. Kuna Euroopas on soode taastamise katsed seni
täiesti läbi kukkunud, pakub Rannu raba kahtlemata ka rahvusvahelist
teaduslikku huvi.
350 ha suurune Rannu (Kestla) raba asub Soome lahest 1 – 6 km kaugusel ning
Tallinn-Narva maantee vahetus naabruses. Tegemist on Rakverest ida poole
jääva 20-30 km laiuse rannikuala ainsa looduslikus olekus rabaga. Asudes
keset tihedalt asustatud kultuurmaastikku, on raba piirkonna peamine
igameheõiguse ala.