Rakvere peda tudengid näitasid end linnale
Eile tähistas Tallinna Pedagoogikaülikooli Rakvere Kolledž lustliku rongkäiguga läbi linna ülikooli 83. sünnipäeva.
Rivi ees kandsid loosungit teise kursuse alusõppe tudengid Marika Kirs ja Sveta Ponomarjenko.
Saaremaalt päris Marika Kirs ütles, et valis Rakvere kooli oma õppepaigaks seetõttu, et ka siin on vaikne ja rahulik nagu Kuressaares. Oma otsust pole ta veel kahetsenud. “Mõistvad õppejõud, huvitavad ained,” ütles ta.
“Las Rakvere inimesed panevad tähele, et meil on linnas kõrgkool ja tudengid, oleme nähtavad,” põhjendas jalutusaktsiooni vajadust kooli direktor Kalle Karron.
Koolitusjuht Mare Vassiljev lisas, et võib-olla on Rakveret ülikoolilinnaks veel siiski palju pakkuda, aga me oleme kolledþilinn ja meil on tudengid ja küllap tulevad ka traditsioonid.
Ka õhupallidega jalutuskäik linna peal pole peda neidudele esmakordne kogemus. Ka kevadistel tudengipäevadel näidati end.
“Tähistame seda sünnipäeva TPÜ ühe osana ja seda tuleb igal aastal tähistada ning teadvustada, et me oleme tudengipere üks osa ja et keegi ei küsiks, mis see Rakvere Kolledž veel on,” selgitas Vassiljev.
Rakvere Pedagoogikakool sai kolledžiks 1999. aastal ning pakub akadeemilist kõrgharidust. Koolis õpetatakse inglise keele õpetajaks, alus- ja eriõpetajaks ning sotsiaaltöötajaks.
Õpe kestab neli aastat ning tänavusest saavad tudengid bakalaureuse kraadi.
Praegu õpib kolledžis 362 tudengit, neist suurem osa kaugõppe teel ning enamik on naissoost.
Rakveres asutati juba 1912. aastal Õpetajate Seminar, kuid selle eksisteerimine päädis kahekümne aasta pärast. Kooli sulgemise põhjuseks toodi intelligentsi üleproduktsioon.
Kalle Karron rääkis pedagoogikaülikooli ajalool peatudes, et 83 aastat tagasi ei olnud nõudmised õppimisel sugugi väiksemad kui praegu.
Tudengites nähti pärast kooli lõpetamist tollal rahvajuhte ja maakultuuri hoidjaid, vastuvõtul eelistati kaheksakümmend kolm aastat tagasi aga eeskätt maalt pärit noormehi ja viiekümnendatel aastatel olid eelistatud kolhoosnike lapsed.
Praegu õpib pedagoogikaülikoolis 6500 üliõpilast. Lisaks Rakverele on ülikoolil kolledž ka Haapsalus.
–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee
Raha tuleb uuel aastal
 SL Õhtulehe fotomontaaþ
 UUEL AASTAL ÕNN ON UUS: Enne valimisi lubas Keskerakond eesotsas Edgar Savisaarega, et iga pensionär saab 500 krooni. Selle kättesaamiseks peab aga taotluse esitama, mida pealinlased saavad teha alates 1. jaanuarist. |
|
“Kuidas seda kätte saada?” küsib pensionär Harry, kuuldes, et tal on Tallinna linnalt võimalik saada 500 krooni. Sotsiaalametnikud ütlevad, et lisaraha peab ametlikult taotlema ja seda saab teha alles jaanuarist. Samas kinnitatakse, et kiirustada ei maksa, sest raha jätkub kõikidele pensionäridele.Allar Viivik
“Rahatoetust lubas Keskerakond vist selleks, et saada meie hääli,” arvab pealinna pensionär Harry ja on solvunud, sest enne valimisi lubasid erakonnad kõigile midagi.
“Kes lubas pensionäridele raha, kes turvalist Tallinna. Turulgi pisteti valimisreklaam pihku,” meenutab ta valimis-eelseid päevi. Ise Harry 20. oktoobril valimas ei käinudki, sest lemmikerakonda, kelle poolt hääletada, tal lihtsalt pole.
Nüüd, kolm nädalat hiljem, nendib Harry, et tema ja ta abikaasa ei tea, kuidas valimised võitnud partei lubatud 500 krooni kätte saada. “Mina saan niimoodi aru: taotlegu kõigepealt need, kellel raha napib,” arutleb pensionär. Lisab aga kohe, et tegelikult tulevad nemad abikaasaga ots otsaga kokku.
Üleeile käisidki sajad Harry eakaaslased Tallinna hoolekandeosakondades lubatud raha nõudmas. “Seletasime veel kord üle, et pensionärid saavad ühekordset toetust alates uuest aastast,” ütles sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialist Ludmilla Leius. “Ühte ma võin aga juba täna väita: mitte keegi lubatud rahast ilma ei jää.”
Leiuse sõnul peab raha ametlikult taotlema ja seda saab teha jaanuarist. See aga ei tähenda seda, et 2. jaanuari hommikul peab sotsiaalosakonna ukse taha sappa jooksma. “Taotlusi saab teha kogu tuleva aasta jooksul. Igaüks võib valida, millal ta lubatud 500 krooni välja võtab,” kordab Leius.
See, kas pensionärile kantakse raha pangaarvele või saab ta selle peo peale, polnud eilseks veel selge.
“Mina loodan küll, et postkontorid ka 500kroonise toetuse välja maksavad,” ütleb Leius. “Praegu pole aga veel mitte kellelgi vaja kuhugi joosta ega järjekorras seista,” toonitab ta.
Toetuste maksmise kord sai eile ka linnavalitsuses heakskiidu. Volikogusse jõuab see ilmselt novembri lõpul või detsembri algul.
Uudised
Rakvere peda tudengid näitasid end linnale
Rakvere peda tudengid näitasid end linnale
Eile tähistas Tallinna Pedagoogikaülikooli Rakvere Kolledž lustliku rongkäiguga läbi linna ülikooli 83. sünnipäeva.
Rivi ees kandsid loosungit teise kursuse alusõppe tudengid Marika Kirs ja Sveta Ponomarjenko.
Saaremaalt päris Marika Kirs ütles, et valis Rakvere kooli oma õppepaigaks seetõttu, et ka siin on vaikne ja rahulik nagu Kuressaares. Oma otsust pole ta veel kahetsenud. “Mõistvad õppejõud, huvitavad ained,” ütles ta.
“Las Rakvere inimesed panevad tähele, et meil on linnas kõrgkool ja tudengid, oleme nähtavad,” põhjendas jalutusaktsiooni vajadust kooli direktor Kalle Karron.
Koolitusjuht Mare Vassiljev lisas, et võib-olla on Rakveret ülikoolilinnaks veel siiski palju pakkuda, aga me oleme kolledþilinn ja meil on tudengid ja küllap tulevad ka traditsioonid.
Ka õhupallidega jalutuskäik linna peal pole peda neidudele esmakordne kogemus. Ka kevadistel tudengipäevadel näidati end.
“Tähistame seda sünnipäeva TPÜ ühe osana ja seda tuleb igal aastal tähistada ning teadvustada, et me oleme tudengipere üks osa ja et keegi ei küsiks, mis see Rakvere Kolledž veel on,” selgitas Vassiljev.
Rakvere Pedagoogikakool sai kolledžiks 1999. aastal ning pakub akadeemilist kõrgharidust. Koolis õpetatakse inglise keele õpetajaks, alus- ja eriõpetajaks ning sotsiaaltöötajaks.
Õpe kestab neli aastat ning tänavusest saavad tudengid bakalaureuse kraadi.
Praegu õpib kolledžis 362 tudengit, neist suurem osa kaugõppe teel ning enamik on naissoost.
Rakveres asutati juba 1912. aastal Õpetajate Seminar, kuid selle eksisteerimine päädis kahekümne aasta pärast. Kooli sulgemise põhjuseks toodi intelligentsi üleproduktsioon.
Kalle Karron rääkis pedagoogikaülikooli ajalool peatudes, et 83 aastat tagasi ei olnud nõudmised õppimisel sugugi väiksemad kui praegu.
Tudengites nähti pärast kooli lõpetamist tollal rahvajuhte ja maakultuuri hoidjaid, vastuvõtul eelistati kaheksakümmend kolm aastat tagasi aga eeskätt maalt pärit noormehi ja viiekümnendatel aastatel olid eelistatud kolhoosnike lapsed.
Praegu õpib pedagoogikaülikoolis 6500 üliõpilast. Lisaks Rakverele on ülikoolil kolledž ka Haapsalus.
–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee
“Kuidas seda kätte saada?” küsib pensionär Harry, kuuldes, et tal on Tallinna linnalt võimalik saada 500 krooni. Sotsiaalametnikud ütlevad, et lisaraha peab ametlikult taotlema ja seda saab teha alles jaanuarist. Samas kinnitatakse, et kiirustada ei maksa, sest raha jätkub kõikidele pensionäridele.Allar Viivik
“Kes lubas pensionäridele raha, kes turvalist Tallinna. Turulgi pisteti valimisreklaam pihku,” meenutab ta valimis-eelseid päevi. Ise Harry 20. oktoobril valimas ei käinudki, sest lemmikerakonda, kelle poolt hääletada, tal lihtsalt pole.
Nüüd, kolm nädalat hiljem, nendib Harry, et tema ja ta abikaasa ei tea, kuidas valimised võitnud partei lubatud 500 krooni kätte saada. “Mina saan niimoodi aru: taotlegu kõigepealt need, kellel raha napib,” arutleb pensionär. Lisab aga kohe, et tegelikult tulevad nemad abikaasaga ots otsaga kokku.
Üleeile käisidki sajad Harry eakaaslased Tallinna hoolekandeosakondades lubatud raha nõudmas. “Seletasime veel kord üle, et pensionärid saavad ühekordset toetust alates uuest aastast,” ütles sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialist Ludmilla Leius. “Ühte ma võin aga juba täna väita: mitte keegi lubatud rahast ilma ei jää.”
Leiuse sõnul peab raha ametlikult taotlema ja seda saab teha jaanuarist. See aga ei tähenda seda, et 2. jaanuari hommikul peab sotsiaalosakonna ukse taha sappa jooksma. “Taotlusi saab teha kogu tuleva aasta jooksul. Igaüks võib valida, millal ta lubatud 500 krooni välja võtab,” kordab Leius.
See, kas pensionärile kantakse raha pangaarvele või saab ta selle peo peale, polnud eilseks veel selge.
“Mina loodan küll, et postkontorid ka 500kroonise toetuse välja maksavad,” ütleb Leius. “Praegu pole aga veel mitte kellelgi vaja kuhugi joosta ega järjekorras seista,” toonitab ta.
Toetuste maksmise kord sai eile ka linnavalitsuses heakskiidu. Volikogusse jõuab see ilmselt novembri lõpul või detsembri algul.