Sündinud 20. juulil 1937.a. Kunsti õppis Tartu Kunstikoolis ja
ERKI-s, lõpetas selle 1964.a.
Tema skulptuuriloomingust on tähelepanuväärsemad Madisepäeva
lahingu mälestusmärk Lõhaveres (1969), Fr. R. Kreutzwaldi
mälestussammas Vinnis (1985), langenud sõjameeste monument ning
“Inimene ja kosmos” Sillamäel (mõlemad 1986). Taastas Otepää
kiriku V. Melniku tehtud pronksreljeefi (1989). Peale skulptuuri on
viljelenud ka graafikat, akvarelli ja maalimist.
Kohtla-Järve linnavalitsuse fuajees on üleval tema skulptuur “Atlantis” (1986) ja suureformaadiline (2×3,5m) õlimaal “Viskas mehe Viru randa” (2001).
Renaldo Veeber suri 01.05.2010.a. Maetud Metsakalmistule.
…
Renaldo Veeberi kohta lisan järgmist. Nagu eelpool kirjutatud, on tema skulptuuriloomingust tähelepanuväärsemad Madisepäeva lahingu mälestusmärk Lõhaveres (1969.a.)ja Fr.R.Kreutzwaldi mälestussammas Vinnis (1985.a.).
Viimase kohta olen teinud väikest uurimistööd, kuna järgmine aasta
on Kreutzwaldi aasta ja selle puhul on Kreutzwaldi memoriaalmuuseum püüdnud välja selgitada Kreutzwaldiga seotud asju.
Fr.R.Kreutzwaldi mälestussammas avati Sõmeru vallas Kaarli rahvamaja lähedal pidulikult 27. oktoobril 1984. Üritusel mängis Rakvere metsamajandi puhkpilliorkester ja enamuse repertuaarist moodustasid isamaalised viisid. Mälestussamba avamisel ütles avasõnad Vinni NST direktori asetäitja P.Randroo ja pikema ülevaate Fr.R. Kreutzwaldist ja mälestussambast andis Rakvere Koduloomuuseumi töötaja Helmut Joonuks. Suure mälestussamba ees asus kivi, millel oli tekst “Siin, end. Kaarli mõisa maadel möödusid Fr.R.Kreutzwaldi lapsepõlveaastad”. Katte sellelt kivilt eemaldasid ENSV ÜN Presiidiumi esimehe asetäitja M.Vannas ja Rakvere rajooni RSN TK esimees M.Sistok. Suurelt sambalt, R.Veeberi tehtud mälestsussambalt nn.”Kuningakroonilt” eraldasid katte Vinni NST direktor H.Kallaste ja asetäitja P.Randroo (selleks tuli neil kahe redeliga kivile ronida) ja nüüd esinesid tervitustega “Energia” kolhoosi esimees G.Suurmets, Kaarli küla RSN TK esinaine S.Köök, kirjandusliku tervituse tõid Aluvere kooli õpilased. Ürituse lõpus istutati kivi lähedale tamm ja süüdati lõke.
See mälestussammas “Kuningakroon” (R.Veeber on ise seda nimetanud
ka “Karjasekrooniks”) oli kujunduseks koguteose “Virumaa” reklaamvoldikul “Koguteose Virumaa kiituseks”. Kahjuks seda, ühte ilusamat ja omapärasemat lauluisale tehtud mälestussammast ei ole tänaseni säilinud, sest mõned aastad tagasi sattus metallikrattide saagiks. Ja nende laastamistöö oli nii robustselt tehtud, et isegi aluskivi on pooleks tehtud.
Kasutasin Kaarli rahvamaja juhataja Urve Uttendorffi materjale. Suur tänu osutatud abi ees! Arthur Ruusmaa
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Veeber, Renaldo – skulptor
Sündinud 20. juulil 1937.a. Kunsti õppis Tartu Kunstikoolis ja
ERKI-s, lõpetas selle 1964.a.
Tema skulptuuriloomingust on tähelepanuväärsemad Madisepäeva
lahingu mälestusmärk Lõhaveres (1969), Fr. R. Kreutzwaldi
mälestussammas Vinnis (1985), langenud sõjameeste monument ning
“Inimene ja kosmos” Sillamäel (mõlemad 1986). Taastas Otepää
kiriku V. Melniku tehtud pronksreljeefi (1989). Peale skulptuuri on
viljelenud ka graafikat, akvarelli ja maalimist.
Kohtla-Järve linnavalitsuse fuajees on üleval tema skulptuur “Atlantis” (1986) ja suureformaadiline (2×3,5m) õlimaal “Viskas mehe Viru randa” (2001).
Arvo Aun
…
Renaldo Veeberi kohta lisan järgmist. Nagu eelpool kirjutatud, on tema skulptuuriloomingust tähelepanuväärsemad Madisepäeva lahingu mälestusmärk Lõhaveres (1969.a.)ja Fr.R.Kreutzwaldi mälestussammas Vinnis (1985.a.).
Viimase kohta olen teinud väikest uurimistööd, kuna järgmine aasta
on Kreutzwaldi aasta ja selle puhul on Kreutzwaldi memoriaalmuuseum püüdnud välja selgitada Kreutzwaldiga seotud asju.
Fr.R.Kreutzwaldi mälestussammas avati Sõmeru vallas Kaarli rahvamaja lähedal pidulikult 27. oktoobril 1984. Üritusel mängis Rakvere metsamajandi puhkpilliorkester ja enamuse repertuaarist moodustasid isamaalised viisid. Mälestussamba avamisel ütles avasõnad Vinni NST direktori asetäitja P.Randroo ja pikema ülevaate Fr.R. Kreutzwaldist ja mälestussambast andis Rakvere Koduloomuuseumi töötaja Helmut Joonuks. Suure mälestussamba ees asus kivi, millel oli tekst “Siin, end. Kaarli mõisa maadel möödusid Fr.R.Kreutzwaldi lapsepõlveaastad”. Katte sellelt kivilt eemaldasid ENSV ÜN Presiidiumi esimehe asetäitja M.Vannas ja Rakvere rajooni RSN TK esimees M.Sistok. Suurelt sambalt, R.Veeberi tehtud mälestsussambalt nn.”Kuningakroonilt” eraldasid katte Vinni NST direktor H.Kallaste ja asetäitja P.Randroo (selleks tuli neil kahe redeliga kivile ronida) ja nüüd esinesid tervitustega “Energia” kolhoosi esimees G.Suurmets, Kaarli küla RSN TK esinaine S.Köök, kirjandusliku tervituse tõid Aluvere kooli õpilased. Ürituse lõpus istutati kivi lähedale tamm ja süüdati lõke.
See mälestussammas “Kuningakroon” (R.Veeber on ise seda nimetanud
ka “Karjasekrooniks”) oli kujunduseks koguteose “Virumaa” reklaamvoldikul “Koguteose Virumaa kiituseks”. Kahjuks seda, ühte ilusamat ja omapärasemat lauluisale tehtud mälestussammast ei ole tänaseni säilinud, sest mõned aastad tagasi sattus metallikrattide saagiks. Ja nende laastamistöö oli nii robustselt tehtud, et isegi aluskivi on pooleks tehtud.
Kasutasin Kaarli rahvamaja juhataja Urve Uttendorffi materjale. Suur tänu osutatud abi ees! Arthur Ruusmaa