Inglisild lisab vürtsi
Eile Palmse mõisapargis pidulikult uue elu saanud inglisild peaks kestma kauem kui senine, sest ehitajad on kasutatud erilisi kestust tõstvaid võtteid.
Et senine Palmse mõisapargi suursild mädanes veerandsaja aasta jooksul peaaegu täielikult, siis uue silla ehitusel võeti kasutusele süvaimmutatud puitmaterjal, selle kandekonstruktsioonid on metallist ning kaetud puiduga.
Viimane välistöö tänavu
Sild on välisilmelt vana silla koopia ja asub mõisa sepapajast Bresti paviljoni viiva pargitee poolel maal.
Sihtasutuse juhataja Ants Leemetsa sõnul on silla renoveerimisega koos sel aastal Palmse mõisa investeeritud 1,5 miljonit krooni, veel jätkub mõisa peahoone keldri projekteerimine ja ehitamine. Silla renoveerimine läks maksma 250 000 krooni.
“See on tänavu viimane välistöö,” ütles Leemets eile pärastlõunal, juhtides külalisi üle ootamatult lumise silla.
Sihtasutuse Virumaa Muuseumid tellimusel projekteeris selle töö OÜ Restauraatorprojekt ja ehitas AS Haljala Ehitus.
Inglisild ja kuradisild
Suursild ehk inglisild on alati kuulunud mõisaansambli juurde ning oli 1973. aastal esimesi asju koos Bresti paviljoniga, mida Lahemaa Rahvuspark toona mõisa taastades ennistama hakkas.
Restauraatorprojekti arhitekt Aarne Kann, kes oli ka siis tööde juures, ütles, et toona alustati taastamistöid erilise entusiasmiga: “Tehti nagu endale.”
Kanni sõnul oli selliseid väikevorme nagu sillad, paviljonid ja muud puhkekohad mõisaajal pargis oma nelikümmend tükki, nüüd on neid järel kümmekond. “Need lisavad pargile vürtsi,” tähendas arhitekt. Ka pargi tagumises osas ürgoru kohal kõrguva vaateplatvormi Brest käisid ehitusmehed tänavu üle.
Seda, kust jalutajate lemmik Bresti paviljon oma nime sai, täpselt ei teatagi. Rohkem seostatakse seda siiski Prantsusmaa sadamalinna kui samanimelise Valgevene linnaga.
Kann märkis, et ennistamistööde algul, umbes kolmkümmend aastat tagasi, saadi suurt infoabi ka ümbruskonna inimeste käest, kes mõisaajal seal teenijatena töötasid.
Inglisilla nimi tuli kasutusele alles hiljuti, vastandiks samuti samas pargis asuvale kuradisillale.
INVESTEERING:
Sihtasutus Virumaa Muuseumid kavatseb tänavu Palmse mõisaansamblisse investeerida kokku 1,8 miljonit krooni, millest 1,5 miljonit on juba otstarbe leidnud. Esimesest mõisa-aastast teeb sihtasutus kokkuvõtte novembri algul.
–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Inglisild lisab vürtsi
Inglisild lisab vürtsi
Et senine Palmse mõisapargi suursild mädanes veerandsaja aasta jooksul peaaegu täielikult, siis uue silla ehitusel võeti kasutusele süvaimmutatud puitmaterjal, selle kandekonstruktsioonid on metallist ning kaetud puiduga.
Viimane välistöö tänavu
Sild on välisilmelt vana silla koopia ja asub mõisa sepapajast Bresti paviljoni viiva pargitee poolel maal.
Sihtasutuse juhataja Ants Leemetsa sõnul on silla renoveerimisega koos sel aastal Palmse mõisa investeeritud 1,5 miljonit krooni, veel jätkub mõisa peahoone keldri projekteerimine ja ehitamine. Silla renoveerimine läks maksma 250 000 krooni.
“See on tänavu viimane välistöö,” ütles Leemets eile pärastlõunal, juhtides külalisi üle ootamatult lumise silla.
Sihtasutuse Virumaa Muuseumid tellimusel projekteeris selle töö OÜ Restauraatorprojekt ja ehitas AS Haljala Ehitus.
Inglisild ja kuradisild
Suursild ehk inglisild on alati kuulunud mõisaansambli juurde ning oli 1973. aastal esimesi asju koos Bresti paviljoniga, mida Lahemaa Rahvuspark toona mõisa taastades ennistama hakkas.
Restauraatorprojekti arhitekt Aarne Kann, kes oli ka siis tööde juures, ütles, et toona alustati taastamistöid erilise entusiasmiga: “Tehti nagu endale.”
Kanni sõnul oli selliseid väikevorme nagu sillad, paviljonid ja muud puhkekohad mõisaajal pargis oma nelikümmend tükki, nüüd on neid järel kümmekond. “Need lisavad pargile vürtsi,” tähendas arhitekt. Ka pargi tagumises osas ürgoru kohal kõrguva vaateplatvormi Brest käisid ehitusmehed tänavu üle.
Seda, kust jalutajate lemmik Bresti paviljon oma nime sai, täpselt ei teatagi. Rohkem seostatakse seda siiski Prantsusmaa sadamalinna kui samanimelise Valgevene linnaga.
Kann märkis, et ennistamistööde algul, umbes kolmkümmend aastat tagasi, saadi suurt infoabi ka ümbruskonna inimeste käest, kes mõisaajal seal teenijatena töötasid.
Inglisilla nimi tuli kasutusele alles hiljuti, vastandiks samuti samas pargis asuvale kuradisillale.
INVESTEERING:
Sihtasutus Virumaa Muuseumid kavatseb tänavu Palmse mõisaansamblisse investeerida kokku 1,8 miljonit krooni, millest 1,5 miljonit on juba otstarbe leidnud. Esimesest mõisa-aastast teeb sihtasutus kokkuvõtte novembri algul.
–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee