Kadrina kool vahetas sajandit
Tänastele koolilastele pakuvad lusti vanad “ürikud”, kus sees mõnegi koolijütsi ema või isa lapsekäega kirjutatud read. Foto: Tairo Lutter |
Kadrina kool tähistas 100. sünnipäeva kolme tegusa peopäeva, videofilmi ja mälestusteraamatuga.
Kadrina Keskkooli direktori Arvo Pani arvates on sada aastat koolile paras soliidne iga. “Kerge meil ei ole,” tunnistas direktor. “Asume maakonna hariduskaardil tugevate Rakvere ja Tapa koolide vahel, peame püsima konkurentsis. Et tahetaks meie kooli tulla. Praegu tahetakse.”
Direktori sõnul on kooli juhtmõtteks läbi aastate olnud anda kvaliteetset haridust. “Sama tähtis on luua hea ja meeldiv õpikeskkond,” rõhutas Pani.
Õppealajuhataja Ingrid Vaikmaa sõnul on kool alati üks suur noorte kihin-kahin, kus ainult õpetajad vananevad. “Püüame ajaga kaasa minna, kursis olla sellega, mis on laste meeltes ja mõtetes,” kinnitas ta.
Vaikmaad ennast võlus 15 aastat tagasi Kadrinasse tööle kooli legendaarse direktori Otto Ameri isiksus ja veenmisjõud. “37 aastat direktorina töötanud Otto Amer oli tegija nii materiaalses kui ka sisulises tähenduses,” iseloomustas Vaikmaa legendaarset koolijuhti, “temas olid ühendatud ehitaja ja haridusfilosoof. Ta otsis aina uusi võimalusi, olles tihti sammukese ajast ees.”
Põhituum püsib
Kuigi sajandi jooksul on palju muutunud, on kestnud kooli põhituum: noorte inimeste teadmishimuline teorõõm, õpetajate nõudlikkus ja tarkus, laste hõbehäälne laul ning tantsukeerus lehvivad triibuseelikud.
“Õppimine on ikka samamoodi, aga praegu on kihistumine suurem,” ütles Kadrina Keskkoolis kolmkümmend kolm aastat füüsikas ja autoõpetuses tarkust jaganud Kaarel Einpalu. “Õpilased on igal ajal toredad ning alati on nii hoolsaid kui ka laisku.”
Koolimudilased kuulasid kontserti, vaatasid videofilmi ja kohtusid vilistlastega neljapäeval, laupäeval seadis end ammusesse õpilaserolli vilistlaskond. Reedene päev oli nende noorte päralt, kes kujundavad kooli praeguse näo.
Koolifilm ja kooliraamat
Sünnipäevapuhusel õpilaskonverentsil osalesid ettekannetega ka vilistlased. Kaheksast sektsioonist populaarseimasse, kooli ajaloos esmakordsesse muusikasektsiooni ehk kuulamisdiskole, kus noored diskorid rääkisid koolibändidest läbi aegade ning mängisid tolleaegsete populaarsemate lugude originaale, oli soovijaid hoopis enam kui kohti.
Kadrina Keskkooli vilistlaskogu kinkis koolile sünnipäevaks teose “Mälestuste raamat. 100 aastat Kadrina kooli”, mis kajastab nii lähemat kui ka kaugemat ajalugu, saavad sõna kõigi aegade vilistlased.
Teose koostaja, vilistlane Tiiu Uusküla rääkis, et raamatus on sümboolselt 100 lehte, kuigi ajalugu oleks andnud ainet tuhandeks. “Mälestused maalivad harukordse pannoo oma koolist ja oma ajast,” kinnitas ta.
Videofilmi “100 aastat Kadrina kooli” reþissöör, vilistlane Marek Inno tunnistas, et oma koolist filmi teha oli väga raske. “Nii raske oli valida, mida võtta, kõik tundus tohutult oluline,” tähendas ta.
Filmi esialgsest pikkusest tuli terve tund maha lõigata. “Pidin tegema südame kõvaks. Monteerisin seda peaaegu iga päev ringi,” rääkis Inno.
Esilinastusel aulas õhku tihendanud põnevuspinge prahvatas filmi lõppedes koolipere maruliseks aplausiks. Selles oli oma kooli tunne ja äratundmisrõõm.
KOOL:
1902 Kadrina Kihelkonnakool
1906 Johannes Lutheri Erakool
1907 Kadrina Eesti Hariduse Seltsi Kool
1920 Kadrina Algkool
1944 Kadrina Mittetäielik Keskkool
1957 Kadrina Keskkool
–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee
Uudised
VE: Kadrina keskkool
Kadrina kool vahetas sajandit
Tänastele koolilastele pakuvad lusti vanad “ürikud”, kus sees mõnegi koolijütsi ema või isa lapsekäega kirjutatud read. Foto: Tairo Lutter
Kadrina kool tähistas 100. sünnipäeva kolme tegusa peopäeva, videofilmi ja mälestusteraamatuga.
Kadrina Keskkooli direktori Arvo Pani arvates on sada aastat koolile paras soliidne iga. “Kerge meil ei ole,” tunnistas direktor. “Asume maakonna hariduskaardil tugevate Rakvere ja Tapa koolide vahel, peame püsima konkurentsis. Et tahetaks meie kooli tulla. Praegu tahetakse.”
Direktori sõnul on kooli juhtmõtteks läbi aastate olnud anda kvaliteetset haridust. “Sama tähtis on luua hea ja meeldiv õpikeskkond,” rõhutas Pani.
Õppealajuhataja Ingrid Vaikmaa sõnul on kool alati üks suur noorte kihin-kahin, kus ainult õpetajad vananevad. “Püüame ajaga kaasa minna, kursis olla sellega, mis on laste meeltes ja mõtetes,” kinnitas ta.
Vaikmaad ennast võlus 15 aastat tagasi Kadrinasse tööle kooli legendaarse direktori Otto Ameri isiksus ja veenmisjõud. “37 aastat direktorina töötanud Otto Amer oli tegija nii materiaalses kui ka sisulises tähenduses,” iseloomustas Vaikmaa legendaarset koolijuhti, “temas olid ühendatud ehitaja ja haridusfilosoof. Ta otsis aina uusi võimalusi, olles tihti sammukese ajast ees.”
Põhituum püsib
Kuigi sajandi jooksul on palju muutunud, on kestnud kooli põhituum: noorte inimeste teadmishimuline teorõõm, õpetajate nõudlikkus ja tarkus, laste hõbehäälne laul ning tantsukeerus lehvivad triibuseelikud.
“Õppimine on ikka samamoodi, aga praegu on kihistumine suurem,” ütles Kadrina Keskkoolis kolmkümmend kolm aastat füüsikas ja autoõpetuses tarkust jaganud Kaarel Einpalu. “Õpilased on igal ajal toredad ning alati on nii hoolsaid kui ka laisku.”
Koolimudilased kuulasid kontserti, vaatasid videofilmi ja kohtusid vilistlastega neljapäeval, laupäeval seadis end ammusesse õpilaserolli vilistlaskond. Reedene päev oli nende noorte päralt, kes kujundavad kooli praeguse näo.
Koolifilm ja kooliraamat
Sünnipäevapuhusel õpilaskonverentsil osalesid ettekannetega ka vilistlased. Kaheksast sektsioonist populaarseimasse, kooli ajaloos esmakordsesse muusikasektsiooni ehk kuulamisdiskole, kus noored diskorid rääkisid koolibändidest läbi aegade ning mängisid tolleaegsete populaarsemate lugude originaale, oli soovijaid hoopis enam kui kohti.
Kadrina Keskkooli vilistlaskogu kinkis koolile sünnipäevaks teose “Mälestuste raamat. 100 aastat Kadrina kooli”, mis kajastab nii lähemat kui ka kaugemat ajalugu, saavad sõna kõigi aegade vilistlased.
Teose koostaja, vilistlane Tiiu Uusküla rääkis, et raamatus on sümboolselt 100 lehte, kuigi ajalugu oleks andnud ainet tuhandeks. “Mälestused maalivad harukordse pannoo oma koolist ja oma ajast,” kinnitas ta.
Videofilmi “100 aastat Kadrina kooli” reþissöör, vilistlane Marek Inno tunnistas, et oma koolist filmi teha oli väga raske. “Nii raske oli valida, mida võtta, kõik tundus tohutult oluline,” tähendas ta.
Filmi esialgsest pikkusest tuli terve tund maha lõigata. “Pidin tegema südame kõvaks. Monteerisin seda peaaegu iga päev ringi,” rääkis Inno.
Esilinastusel aulas õhku tihendanud põnevuspinge prahvatas filmi lõppedes koolipere maruliseks aplausiks. Selles oli oma kooli tunne ja äratundmisrõõm.
KOOL:
1902 Kadrina Kihelkonnakool
1906 Johannes Lutheri Erakool
1907 Kadrina Eesti Hariduse Seltsi Kool
1920 Kadrina Algkool
1944 Kadrina Mittetäielik Keskkool
1957 Kadrina Keskkool
–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee