Kohtla-Järve Muinsuskaitse Klubi asutati 15.10.1987. Klubi põhiülesanneteks said Jõhvi kalmistu plaanistamine, tööd Kabelimetsas Tollide kalmistul, Jõhvi Vabadussõja mälestussamba taastamine. Klubi avakoosolekut aitasid läbi viia Lauri Vahtre ja Heiki Valk
Kuigi suurem osa töödest oli planeeritud Jõhvi, asus kontor Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis.
19.04.1988 nimetati klubi küll ümber Jõhvi Muinsuskaitse Klubiks, kuid jätkas tegevust endiselt Põlevkivimuuseumi juures; postiaadressiks sai Jõhvi Kiriku Pastoraat.
JMK suutis üsna paljugi korda saata – kalmistu plaanistamistõid juhtis Vallo Reima, korraldati mitu korrastusretke Kabelimetsa, mis lõppesid sageli
ka arutlusküsimustega kohapealse ajaloo alalt. Põhitegevuseks sai Jõhvi Vabadussõja Mälestussamba taastamine. 20.02.1995. aastaks olid JMK ette seatud eesmärgid täidetud ja klubi tegevus ajutiselt peatati.
Klubi tuumikust kasvas välja uusi ülesandeid täitev Ida-Virumaa Sõjaohvrite Mälestusselts (Ida-Viru SOMS), mille põhiülesanneteks sai
II maailmasõja ja hilisemate repressiooniohvrite kalmistute väljaselgitamine ja tähistamine. Nüüdseks on koostöö tulemusena taastatud Saksa sõdurite kangelaskalmistud Jõhvis, Narvas, Toilas, sõjavangilaagrikalmistud Kukrusel, Kävas. On tähistatud mitmed endised kalmistukohad – kokku oli neid kirjas 75.
JMK ja Ida-Viru SOMS-i egiidi all on ilmunud Jõhvi ja Kohtla-Järve Vabadussõja mälestussamba taastamise brosüürid ja mälestuslehed, Ida-Virumaal asuvate sõdade mälestussammaste brosüür jms. JMK ja Ida-Viru SOMS-i liikmete töö üheks väljundiks on ka H. Jürgensoni mälestussamba taasavamine ja J. Anveldi kivi äraviimine Jõhvi Vabadusplatsilt, G. Soodeni ja Jüriado mälestuskivi paigaldamine oma kohale.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kohtla-Järve Minsuskaitse klubi
Kohtla-Järve Muinsuskaitse Klubi asutati 15.10.1987. Klubi põhiülesanneteks said Jõhvi kalmistu plaanistamine, tööd Kabelimetsas Tollide kalmistul, Jõhvi Vabadussõja mälestussamba taastamine. Klubi avakoosolekut aitasid läbi viia Lauri Vahtre ja Heiki Valk
Kuigi suurem osa töödest oli planeeritud Jõhvi, asus kontor Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis.
19.04.1988 nimetati klubi küll ümber Jõhvi Muinsuskaitse Klubiks, kuid jätkas tegevust endiselt Põlevkivimuuseumi juures; postiaadressiks sai Jõhvi Kiriku Pastoraat.
JMK suutis üsna paljugi korda saata – kalmistu plaanistamistõid juhtis Vallo Reima, korraldati mitu korrastusretke Kabelimetsa, mis lõppesid sageli
ka arutlusküsimustega kohapealse ajaloo alalt. Põhitegevuseks sai Jõhvi Vabadussõja Mälestussamba taastamine. 20.02.1995. aastaks olid JMK ette seatud eesmärgid täidetud ja klubi tegevus ajutiselt peatati.
Klubi tuumikust kasvas välja uusi ülesandeid täitev Ida-Virumaa Sõjaohvrite Mälestusselts (Ida-Viru SOMS), mille põhiülesanneteks sai
II maailmasõja ja hilisemate repressiooniohvrite kalmistute väljaselgitamine ja tähistamine. Nüüdseks on koostöö tulemusena taastatud Saksa sõdurite kangelaskalmistud Jõhvis, Narvas, Toilas, sõjavangilaagrikalmistud Kukrusel, Kävas. On tähistatud mitmed endised kalmistukohad – kokku oli neid kirjas 75.
JMK ja Ida-Viru SOMS-i egiidi all on ilmunud Jõhvi ja Kohtla-Järve Vabadussõja mälestussamba taastamise brosüürid ja mälestuslehed, Ida-Virumaal asuvate sõdade mälestussammaste brosüür jms. JMK ja Ida-Viru SOMS-i liikmete töö üheks väljundiks on ka H. Jürgensoni mälestussamba taasavamine ja J. Anveldi kivi äraviimine Jõhvi Vabadusplatsilt, G. Soodeni ja Jüriado mälestuskivi paigaldamine oma kohale.