Abram Simon (ka Siimon) sündis 24.01.1844 Pühajõe külas Stepani talus. Lugemist, kirjutamist ja saksa keelt õpetas talle ema Liisa ja seda siis, kui Abram oli kolme ja poole aastane. Kui aga Abram sai kuue aastaseks, sai temast isa abiline. Abrami isa Peeter tegi talutöö kõrval ümbruskonnale vankreid ja muud puutööd.
Muusikahariduse sai Abram kõster Lugenbergi juures ja kuna kirikus orelit ei olnud, siis laulis ta köstrile kaasa. Kolme aastaga sai ta ka nooditundmise selgeks ja 1859.a-l läks Abram Peterburi Apraskini töökotta tõldsepa ametit õppima. Viie kuu pärast tuli koju tagasi. Nimelt tuli Apraskini parim sell Limberg Vokka ja rajas siia oma töökoja. Siin õppis Abram ametit edasi kuni 1863.a-ni.
1863.a-l ostis isa Abramile Toilasse Kangrumaa talu. Maja ja töökoja ehitas siia aga Abram ise ja põllupidamise kõrval valmistas ta peamiselt mõisnike tellimisel kupee- ja landootõldu, toredaid ja lihtsaid vankreid. Toila ja ümbruskonna peremeestele tegi aga kahe- ja ühehobusevankreid.
1863.a-l kutsus Abram oma kaks venda ja veel teisi noormehi ja kokku sai 12 lauljat- ja õpetas neile neljahäälse koraali “Meil abi tuleb jumalast”…
Septembris, pärast viljakoristuse lõppu, toimus meeskoori esimene esinemine – Pühajõe kirikus esitati kuus koraali. Peagi hakati õppima ka J. W. Jannseni koorilaule.
1864.a-l ehitas A. Simon koolimaja Toila-Altkülla ja peale selle on ta ehitanud veel ühe koolimaja.
1867.a-l oli Abram Simon “ühe ilmaliku teaduse omandamise seltsi”
“Konkordia” üks asutajaid ja aasta jooksul pidas ta seltsis kuus referaati.
1868.a-l oli ta üks kohaliku pasunakoori asutajaliikmeid ja 1869.a-l käis koos oma meeskooriga ( 11 laulumeest) Tartus Eesti esimesel laulupeol. 1870.a-l oli A. Simon Toila kalmistu rajajamise eestvedajaid ja suurima kuuluse võitis ta esimese maale ehitatud teatrimajaga Toilasse.
Olgu lõppu ka kirja pandud A. Simoni praktilise tegevuse viljad:
teatrimajale valmistas ta lavaseadmed ja mööbli, parandas ja häälestas mõisate klavereid ja tegeles kalapüügiga.
Abram Simon ehitas purjepaate (neist 8 endale), valmistas 5 viiulit,
2 altviiulit ja ühe tshello. Viimase eest pakuti isegi 1000-rubla – see
oli omamoodi kvaliteedinäitaja.
Abram Simoni ühiskondliku tegevuse juurde kuulus laulmine koorides,
mängimine näidendites ja orkestris, kus ta mängis bassi ja oli ka
aktiivne Eesti Kirjameeste Seltsi liige.
Abram Simon suri 12.03.1925.a-l ja on maetud Toila kalmistule. Tema haud on muinsuskaitse objekt.
Abram Simoni mälestust on tähistatud Toila raamatukogu poolt temaatiliste päevade ja üritsutega, tema tegevust jätkavad kohalikud näiteringid ja ega ka paadiehitajad pole siitmailt kadunud.
Lähipäevil jäädvustatakse ka tema mälestus mälestusplaadi-bareljeefiga Aivar Simson von Seakylli looduna.
Kasutatud Märt Mõtuste materjale. Arthur Ruusmaa
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Simon (Siimon), Abram – tõldsepast – muusikuni
Abram Simon (ka Siimon) sündis 24.01.1844 Pühajõe külas Stepani talus. Lugemist, kirjutamist ja saksa keelt õpetas talle ema Liisa ja seda siis, kui Abram oli kolme ja poole aastane. Kui aga Abram sai kuue aastaseks, sai temast isa abiline. Abrami isa Peeter tegi talutöö kõrval ümbruskonnale vankreid ja muud puutööd.
Muusikahariduse sai Abram kõster Lugenbergi juures ja kuna kirikus orelit ei olnud, siis laulis ta köstrile kaasa. Kolme aastaga sai ta ka nooditundmise selgeks ja 1859.a-l läks Abram Peterburi Apraskini töökotta tõldsepa ametit õppima. Viie kuu pärast tuli koju tagasi. Nimelt tuli Apraskini parim sell Limberg Vokka ja rajas siia oma töökoja. Siin õppis Abram ametit edasi kuni 1863.a-ni.
1863.a-l ostis isa Abramile Toilasse Kangrumaa talu. Maja ja töökoja ehitas siia aga Abram ise ja põllupidamise kõrval valmistas ta peamiselt mõisnike tellimisel kupee- ja landootõldu, toredaid ja lihtsaid vankreid. Toila ja ümbruskonna peremeestele tegi aga kahe- ja ühehobusevankreid.
1863.a-l kutsus Abram oma kaks venda ja veel teisi noormehi ja kokku sai 12 lauljat- ja õpetas neile neljahäälse koraali “Meil abi tuleb jumalast”…
Septembris, pärast viljakoristuse lõppu, toimus meeskoori esimene esinemine – Pühajõe kirikus esitati kuus koraali. Peagi hakati õppima ka J. W. Jannseni koorilaule.
1864.a-l ehitas A. Simon koolimaja Toila-Altkülla ja peale selle on ta ehitanud veel ühe koolimaja.
1867.a-l oli Abram Simon “ühe ilmaliku teaduse omandamise seltsi”
“Konkordia” üks asutajaid ja aasta jooksul pidas ta seltsis kuus referaati.
1868.a-l oli ta üks kohaliku pasunakoori asutajaliikmeid ja 1869.a-l käis koos oma meeskooriga ( 11 laulumeest) Tartus Eesti esimesel laulupeol. 1870.a-l oli A. Simon Toila kalmistu rajajamise eestvedajaid ja suurima kuuluse võitis ta esimese maale ehitatud teatrimajaga Toilasse.
Olgu lõppu ka kirja pandud A. Simoni praktilise tegevuse viljad:
teatrimajale valmistas ta lavaseadmed ja mööbli, parandas ja häälestas mõisate klavereid ja tegeles kalapüügiga.
Abram Simon ehitas purjepaate (neist 8 endale), valmistas 5 viiulit,
2 altviiulit ja ühe tshello. Viimase eest pakuti isegi 1000-rubla – see
oli omamoodi kvaliteedinäitaja.
Abram Simoni ühiskondliku tegevuse juurde kuulus laulmine koorides,
mängimine näidendites ja orkestris, kus ta mängis bassi ja oli ka
aktiivne Eesti Kirjameeste Seltsi liige.
Abram Simon suri 12.03.1925.a-l ja on maetud Toila kalmistule. Tema haud on muinsuskaitse objekt.
Abram Simoni mälestust on tähistatud Toila raamatukogu poolt temaatiliste päevade ja üritsutega, tema tegevust jätkavad kohalikud näiteringid ja ega ka paadiehitajad pole siitmailt kadunud.
Lähipäevil jäädvustatakse ka tema mälestus mälestusplaadi-bareljeefiga Aivar Simson von Seakylli looduna.
Kasutatud Märt Mõtuste materjale. Arthur Ruusmaa