30. september

  • 30.09.1913.a-l sündis Narvas vaimuliku peres ülempreester Nikolai
    Bezhanitski,kes pärast Petseri Vaimulike seminari lõpetamist töötas
    Velise ja Märjamaa koguduses,1951.a-st aga Pärnu Issandamuutmise kirikus.1958.a-st on samas ülempreestriks ja 1963.a-st Pärnumaa praost. Suri Pärnus 03.12.1989.a-l.
  • 30.09.1928.a-l avati Järva-Peetris Voldemar Melliku (Melniku) tehtud Vabadussõja mälestussammas. 13.08.1944.a.-l toimunud Lüganuse mälestussamba taasavamisel ütles Virumaa maavanem H. Nirk järgmist: “Rahva vabadus jääb püsima,rahva õigus vabadusele jääb püsima. Vaatamata sellele, kas Vabadussõja monument on või ei ole, vabadusiha püsib ikkagi rahva südames, lüües seal loitma ja põlema alati kui selleks on olemas võimalus.” Justkui nende sõnade kinnituseks olid ka meeldeavaldused Lüganuse Vabadussamba jalamil pärast maikuud 1988.a-l, mil Lüganuse Muinsuskaitse Seltsi noored puhastasid samba aluse.(See oli õnneks püsima jäänud pärast viimast lõhkumistööd). Koos rahvaga oleme olnud Võidupühal 1988.a-l, 23.08.1988.-al, Vabariigi aastapäeval 1989.a-l. 1988.a-l moodustati Lüganuse pastoraadis samba taastamise komitee koosseisus: Jaan Lont; Avo Kiir; Kunnar Liira, Uno Säästla, Tiina Toomel, Toomas Koidla, Jaak Saar, Kalev Naur, Ahto Kaasik ja Üllar Kask. Samba üldkuju taaskonstrueeris fotode järgi kujur Melliku poeg arhitekt Tõnu Mellik. Samba aluse valmistasid Saaremaa dolomiidist kiviraidurid Virumaa Restaureerimisvalitsuse juhataja Madi Nappa juhatusel. Meistriks oli Arne Joonsaar Virumaa Restaureerimisvalitsusest. Skulptuurigrupi valmistas fotode järgi skulptor Ants Viitmaa Eesti Kunstiinstituudist ja pronksist pärjad Cornelius Tamm Tallinnast. Avamise jumalateenistuse pidasid ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) kuuluvad vaimulikud ja mälestussamba õnnistas EELK Lüganuse koguduse õpetaja Üllar KASK.
    Selle päeva pühenduseks ilmus buklett, Eesti Muinsuskaitse Seltsi
    vahendusel meenemarkideblokk ja mälestusümbrik.
  • 30.09.1955.a-l anti käiku Narva Hüdroelektrijaama esimene turbiin
    ja seoses sellega paisutati Narva jõele veehoidla ( hävinesid mit
    med külad,vabadussambad) ja selle vett hakkasid hiljem kasutama ka Balti ja Eesti Soojuselektijaama turbiinid.Imekaunis ja looduslik
    Narva kosk sai ajalooks ja lakkas olemast.Arthur Ruusmaa,muuseumi materjalide ja S. Hurma materjalide alusel.