1241.aastal mainitakse esmakordselt praegust Jõhvit kirjasõnas Taani Hindamise Raamatus (Liber Census Dainiae) Gevi küla nime all (20 adramaa suuruse külana)
1364.aastal esimene teade Jõhvi kirikust, mis oli arvatavasti puust ja kasutati kindlusena.
1782.aastal ehitati Jõhvi keskusesse hobupostijaama hooned (lammutati 1975)
23-25. septembril 1825.aastal peetakse Jõhvis esimest korda nn. Mihkli laata.
22.aprilil (ukj) 1841 avab proviisor Franz Moritz Leidenforst Jõhvis apteegi, mis oli üks esimesi maa-apteeke Eestis.
4.septembril 1862 esineb uue Jõhvi kihelkonnakooli õnnistamisel õpilaskoor köster-koolmeistri Joosep Siegfried Saare juhatusel. Seda kuupäeva peetakse segakoor “Heli” sünnipäevaks, kuigi koorile nime “Heli” taastamine pärineb alles 1954.aastast.
2.juulil 1865 oli Jõhvi kirikus 119 laulja osavõtul “Essimenne laolo-pühha”, kus esinejaid oli Lüganuse, Jõhvi ja Viru-Nigula kihelkonnast.
1881.aastal oli Jõhvis 404 elanikku.
1883.aastal asutati Jõhvi priitahtlik Tulekaitsemeeste Selts. Maja ehitati 1895.aastal (asus praeguse maaliinide bussijaama kohal).
29.augustil 1917 kuulutati Jõhvi aleviks; esimeseks alevivanemaks sai notar Karl-Johannes Väli (Välli). Jõhvis elas 1300 elanikku.
16.jaanuaril 1919 vabastatakse Jõhvi enamlaste võimu alt.
1926 asutati Jõhvi spordiselts “Kalju”. Likvideeriti 1944.
25.juulil 1926 oli Jõhvi mõisa verandal Jõhvi I laulu- ja muusikapäev, kus osales 14 laulukoori 400 lauljaga ning 10 pasunakoori 160 mängijaga.
10.detsembril 1927 hakkas ilmuma ajaleht “Jõhvi Teataja”.
1929.aastal asub Jõhvi mõisa Eesti kaitseväe 4. Üksik jalaväepataljon Voldemar-Karl Koch juhatusel.
3.augustil 1929 hakkab Jõhvis ilmuma “Alutaguse Teataja”; ilmumine kestis 1934.aastani.
15.märtsil 1930 hakkas Jõhvis ilmuma ajaleht “Alutaguse Elu”. Ilmus 537 numbrit ja see kestis kuni 27.septembrini 1933.
25.juulil 1931 võeti Jõhvis pidulikult vastu riigivanem Konstantin Päts.
1.mail 1932 alustas Jõhvis tegutsemist Virumaa kaevanduskool, mis tegutses 1940.aastani.
10.juunil 1935 avati Jõhvis K. Pätsi ja J. Laidoneri osavõtul Jõhvi kihelkonna Vabadussõjas hukkunute mälestussammas. Eskiisi autoriks oli Kask.
1.aprillil 1938 elas Jõhvis 2535 inimest.
1.mail 1938 Sai Jõhvi linna õigused ja esimeseks linnapeaks sai Aleksander Danilevsky.
3.augustil 1943 oli Jõhvi suur tulekahi, milles hävis 1/3 linnast (91 elumaja, 129 kõrvalhoonet) ja hukkus 2 inimest.
1946.aastal ehitasid saksa sõjavangid praegust Rakvere tänavat.
1.mail 1948 avati Ehitajate klubi, praegune Jõhvi Teatrimaja. Jõhvi sai lavaga saali ja statsionaarse kino.
25.veebruaril 1949 moodustati Jõhvi maakond.
24.juulil 1949 toimus Toila-Orus Jõhvimaa I laulupäev.
20.oktoobrist 1949 kuni 29.oktoobrini 1960 ilmus Jõhvi rajooni ajaleht “Sotsialismi Tee”.
1950 alustas Jõhvis tegevust kaevandus nr 2; kaevandus suleti 1973.
1953 valmis kino “Rahu” (alates 1996 asub selles Jõhvi raamatukogu.
1959 alustas tegevust Jõhvi Leivatehas.
14. oktoobril 1960 lakkas Jõhvi linn olemast – temast sai üks Kohtla-Järve linnaosadest.
1964 hakatakse ehitama Jõhvi mikrorajooni 5000 elanikule.
1965 valmib Jõhvi pangahoone (Rakvere tn 17).
1972. aasta novembris valmis ajakirjandusmaja (Sompa t 1a).
1978 avati viadukt.
26.augustil 1978 avati kultuuripalee “Oktoober” – Jõhvi sai pöördlavaga teatrisaali.
18.augustil 1988 toodi taas välja Jõhvi rohe-valge-roheline lipp.
29.mail 1990 kõrvaldati Jõhvi administraatorihoonelt ENSV vapp.
2.juunil 1990 kell 12.30 heisati Jõhvi administraatorihoonel Eesti Vabariigi rahvuslipp.
27.augustil 1991 taastati Jõhvi linnaõigused.
11.novembrist 1993 sai endine kultuuripalee “Oktoober” uue nime – Jõhvi Kultuurikeskus.
7.veebruaril 1992 valiti Jõhvi linnapeaks Aavo Keerme.
Alates 20.märtsist 1992 on Jõhvi Postkontor ja Jõhvi postiindeks EE2045.
27.novembril 1992 ilmus ajalehe “Põhjarannik” lisana “Jõhvi Teataja” nr 1.
23.juuni 1993 avati kolmandat korda Jõhvi kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestussammas.
24.juunil 1993 andis president Lennart Meri Viru Üksikule Jalaväepataljonile üle lipu Jõhvi Keskväljakul.
11.juunil 1995 oli Jõhvi pargis Virumaa laulupidu.
Kronoloogia aluseks on kodu-uurija Lembit Kiisma Jõhvi linna kohta kogutud materjalid.
Ülevaate koostas Arthur Ruusmaa.
Uudised
VE: Jõhvi linna kronoloogia
1241.aastal mainitakse esmakordselt praegust Jõhvit kirjasõnas Taani Hindamise Raamatus (Liber Census Dainiae) Gevi küla nime all (20 adramaa suuruse külana)
1364.aastal esimene teade Jõhvi kirikust, mis oli arvatavasti puust ja kasutati kindlusena.
1782.aastal ehitati Jõhvi keskusesse hobupostijaama hooned (lammutati 1975)
23-25. septembril 1825.aastal peetakse Jõhvis esimest korda nn. Mihkli laata.
22.aprilil (ukj) 1841 avab proviisor Franz Moritz Leidenforst Jõhvis apteegi, mis oli üks esimesi maa-apteeke Eestis.
4.septembril 1862 esineb uue Jõhvi kihelkonnakooli õnnistamisel õpilaskoor köster-koolmeistri Joosep Siegfried Saare juhatusel. Seda kuupäeva peetakse segakoor “Heli” sünnipäevaks, kuigi koorile nime “Heli” taastamine pärineb alles 1954.aastast.
2.juulil 1865 oli Jõhvi kirikus 119 laulja osavõtul “Essimenne laolo-pühha”, kus esinejaid oli Lüganuse, Jõhvi ja Viru-Nigula kihelkonnast.
1881.aastal oli Jõhvis 404 elanikku.
1883.aastal asutati Jõhvi priitahtlik Tulekaitsemeeste Selts. Maja ehitati 1895.aastal (asus praeguse maaliinide bussijaama kohal).
29.augustil 1917 kuulutati Jõhvi aleviks; esimeseks alevivanemaks sai notar Karl-Johannes Väli (Välli). Jõhvis elas 1300 elanikku.
16.jaanuaril 1919 vabastatakse Jõhvi enamlaste võimu alt.
1926 asutati Jõhvi spordiselts “Kalju”. Likvideeriti 1944.
25.juulil 1926 oli Jõhvi mõisa verandal Jõhvi I laulu- ja muusikapäev, kus osales 14 laulukoori 400 lauljaga ning 10 pasunakoori 160 mängijaga.
10.detsembril 1927 hakkas ilmuma ajaleht “Jõhvi Teataja”.
1929.aastal asub Jõhvi mõisa Eesti kaitseväe 4. Üksik jalaväepataljon Voldemar-Karl Koch juhatusel.
3.augustil 1929 hakkab Jõhvis ilmuma “Alutaguse Teataja”; ilmumine kestis 1934.aastani.
15.märtsil 1930 hakkas Jõhvis ilmuma ajaleht “Alutaguse Elu”. Ilmus 537 numbrit ja see kestis kuni 27.septembrini 1933.
25.juulil 1931 võeti Jõhvis pidulikult vastu riigivanem Konstantin Päts.
1.mail 1932 alustas Jõhvis tegutsemist Virumaa kaevanduskool, mis tegutses 1940.aastani.
10.juunil 1935 avati Jõhvis K. Pätsi ja J. Laidoneri osavõtul Jõhvi kihelkonna Vabadussõjas hukkunute mälestussammas. Eskiisi autoriks oli Kask.
1.aprillil 1938 elas Jõhvis 2535 inimest.
1.mail 1938 Sai Jõhvi linna õigused ja esimeseks linnapeaks sai Aleksander Danilevsky.
3.augustil 1943 oli Jõhvi suur tulekahi, milles hävis 1/3 linnast (91 elumaja, 129 kõrvalhoonet) ja hukkus 2 inimest.
1946.aastal ehitasid saksa sõjavangid praegust Rakvere tänavat.
1.mail 1948 avati Ehitajate klubi, praegune Jõhvi Teatrimaja. Jõhvi sai lavaga saali ja statsionaarse kino.
25.veebruaril 1949 moodustati Jõhvi maakond.
24.juulil 1949 toimus Toila-Orus Jõhvimaa I laulupäev.
20.oktoobrist 1949 kuni 29.oktoobrini 1960 ilmus Jõhvi rajooni ajaleht “Sotsialismi Tee”.
1950 alustas Jõhvis tegevust kaevandus nr 2; kaevandus suleti 1973.
1953 valmis kino “Rahu” (alates 1996 asub selles Jõhvi raamatukogu.
1959 alustas tegevust Jõhvi Leivatehas.
14. oktoobril 1960 lakkas Jõhvi linn olemast – temast sai üks Kohtla-Järve linnaosadest.
1964 hakatakse ehitama Jõhvi mikrorajooni 5000 elanikule.
1965 valmib Jõhvi pangahoone (Rakvere tn 17).
1972. aasta novembris valmis ajakirjandusmaja (Sompa t 1a).
1978 avati viadukt.
26.augustil 1978 avati kultuuripalee “Oktoober” – Jõhvi sai pöördlavaga teatrisaali.
18.augustil 1988 toodi taas välja Jõhvi rohe-valge-roheline lipp.
29.mail 1990 kõrvaldati Jõhvi administraatorihoonelt ENSV vapp.
2.juunil 1990 kell 12.30 heisati Jõhvi administraatorihoonel Eesti Vabariigi rahvuslipp.
27.augustil 1991 taastati Jõhvi linnaõigused.
11.novembrist 1993 sai endine kultuuripalee “Oktoober” uue nime – Jõhvi Kultuurikeskus.
7.veebruaril 1992 valiti Jõhvi linnapeaks Aavo Keerme.
Alates 20.märtsist 1992 on Jõhvi Postkontor ja Jõhvi postiindeks EE2045.
27.novembril 1992 ilmus ajalehe “Põhjarannik” lisana “Jõhvi Teataja” nr 1.
23.juuni 1993 avati kolmandat korda Jõhvi kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestussammas.
24.juunil 1993 andis president Lennart Meri Viru Üksikule Jalaväepataljonile üle lipu Jõhvi Keskväljakul.
11.juunil 1995 oli Jõhvi pargis Virumaa laulupidu.
Kronoloogia aluseks on kodu-uurija Lembit Kiisma Jõhvi linna kohta kogutud materjalid.
Ülevaate koostas Arthur Ruusmaa.