Viru Keemia Grupp (VKG) jätkab peale edukaid katsetusi koostöös Kanada spetsialistidega põlevkivi ümbertöötlemise uue ja keskkonnasäästliku tehnoloogia arendamist Eesti põlevkivi kasutamiseks.
VKG juhatuse liikme ja arendusdirektori Jaanus Purga sõnul tõestasid Kanadas eelmisel nädalal lõppenud katsetused ATP-protsessi sobivust ka rikastamata põlevkivi mäemassi ümbertöötlemiseks.
“Ühest tonnist madala kütteväärtusega põlevkivi mäemassist saadi 149 kilo õli. Praeguse tehnoloogiaga sama kivi kasutades saaks 100-110 kilo,” ütles Purga.
Purga sõnul võimaldab mäemassi kasutamine alandada õlitootmise toorme
omahinda ning kasutada ära peaaegu kogu põlevkivis leiduva õlipotentsiaali, sest kaob vajadus põlevkivi sorteerimiseks ja rikastamiseks. “ATP kasuks räägib tootmise efektiivsus ja keskkonnasõbralikkus,” märkis Purga.
Katsetuste programmi maksumus on 6 mln. krooni ja kestvus kaheksa kuud. Selle ajaga töödeldakse ümber 20 tonni põlevkivi mäemassi, analüüsitakse saadud produkte ning keskkonnamõju.
Täna saabuvad Kanadast viimased kolm Viru Õlitööstuse tehnoloogi, kes
osalesid põlevkiviõli tootmise uue tehnoloogia katsetustel Calgarys. Kokku
osales katsetustel ja koolitusel seitse VKG töötajat. Koos Kanada
kolleegidega viidi kahenädalase koolitusprogrammi käigus läbi hulgaliselt
ATP stendikatseid ning sooritati neli katsetuste seeriat pideva rezhiimiga
mudelseadmel.
Toimunud katsetuste raames töödeldi ümber Aidu ja Viru kaevanduse mäemassi, mille orgaanilise osa sisaldus oli 19-20%, õlisaagis 149 kilo tonni põlevkivi kohta ja õli tihedus 0,95 g/cm3. Ainus lahendamist vajav probleem on õli puhastamine tahketest osakestest teatud kvaliteedi saavutamiseks.
Ukraina päritolu Kanada leiduri William Taciuki konstrueeritud pöördretort – ATP-protsessor – madala kütteväärtusega tahkete kütuste töötlemiseks on tõenäoliselt sobivaim tehnoloogiline seade õli tootmiseks Eesti põlevkivist.
Seadme ja protsessi põhimõttelist sobivust Eesti põlevkiviga on uuritud
1989. aastast alates, mil tehti esimesed väikesemahulised katsetused ATP
stendiseadmel.
VKG 2001. aastal alustatud pikaajaline programm ATP-tehnoloogia arendamiseks on jõudnud tasemeni, milleni Eesti põlevkiviga pole varem jõutud. Vastavalt Kanada firma UMATAC Industrial Processes ja VKG vahelisele lepingule teostatakse 2002. aasta lõpuks pideval reziimil keskmise suurusega ATP-seadmel katsetuste programm, mis annab detailse ülevaate kõigist tehnoloogia kasutamisega seotud asjaoludest, alates põlevkivist, lõpetades seadmete häälestamise, opereerimisparameetrite ja toodete ning jäägi keskkonnamõjuga.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VKG jätkab õlitootmise uue tehnoloogia arendamist
Viru Keemia Grupp (VKG) jätkab peale edukaid katsetusi koostöös Kanada spetsialistidega põlevkivi ümbertöötlemise uue ja keskkonnasäästliku tehnoloogia arendamist Eesti põlevkivi kasutamiseks.
VKG juhatuse liikme ja arendusdirektori Jaanus Purga sõnul tõestasid Kanadas eelmisel nädalal lõppenud katsetused ATP-protsessi sobivust ka rikastamata põlevkivi mäemassi ümbertöötlemiseks.
“Ühest tonnist madala kütteväärtusega põlevkivi mäemassist saadi 149 kilo õli. Praeguse tehnoloogiaga sama kivi kasutades saaks 100-110 kilo,” ütles Purga.
Purga sõnul võimaldab mäemassi kasutamine alandada õlitootmise toorme
omahinda ning kasutada ära peaaegu kogu põlevkivis leiduva õlipotentsiaali, sest kaob vajadus põlevkivi sorteerimiseks ja rikastamiseks. “ATP kasuks räägib tootmise efektiivsus ja keskkonnasõbralikkus,” märkis Purga.
Katsetuste programmi maksumus on 6 mln. krooni ja kestvus kaheksa kuud. Selle ajaga töödeldakse ümber 20 tonni põlevkivi mäemassi, analüüsitakse saadud produkte ning keskkonnamõju.
Täna saabuvad Kanadast viimased kolm Viru Õlitööstuse tehnoloogi, kes
osalesid põlevkiviõli tootmise uue tehnoloogia katsetustel Calgarys. Kokku
osales katsetustel ja koolitusel seitse VKG töötajat. Koos Kanada
kolleegidega viidi kahenädalase koolitusprogrammi käigus läbi hulgaliselt
ATP stendikatseid ning sooritati neli katsetuste seeriat pideva rezhiimiga
mudelseadmel.
Toimunud katsetuste raames töödeldi ümber Aidu ja Viru kaevanduse mäemassi, mille orgaanilise osa sisaldus oli 19-20%, õlisaagis 149 kilo tonni põlevkivi kohta ja õli tihedus 0,95 g/cm3. Ainus lahendamist vajav probleem on õli puhastamine tahketest osakestest teatud kvaliteedi saavutamiseks.
Ukraina päritolu Kanada leiduri William Taciuki konstrueeritud pöördretort – ATP-protsessor – madala kütteväärtusega tahkete kütuste töötlemiseks on tõenäoliselt sobivaim tehnoloogiline seade õli tootmiseks Eesti põlevkivist.
Seadme ja protsessi põhimõttelist sobivust Eesti põlevkiviga on uuritud
1989. aastast alates, mil tehti esimesed väikesemahulised katsetused ATP
stendiseadmel.
VKG 2001. aastal alustatud pikaajaline programm ATP-tehnoloogia arendamiseks on jõudnud tasemeni, milleni Eesti põlevkiviga pole varem jõutud. Vastavalt Kanada firma UMATAC Industrial Processes ja VKG vahelisele lepingule teostatakse 2002. aasta lõpuks pideval reziimil keskmise suurusega ATP-seadmel katsetuste programm, mis annab detailse ülevaate kõigist tehnoloogia kasutamisega seotud asjaoludest, alates põlevkivist, lõpetades seadmete häälestamise, opereerimisparameetrite ja toodete ning jäägi keskkonnamõjuga.