Jaan Õun sündis 01.10.1945. a. Kohtla-Järvel. Tema isa oli Kohtla-Järve elektrijaamas katlakütja, ema taluperenaine. J. Õuna koolitee algas Kohtla-Järve yldhariduslikus koolis ja lastemuusikakoolis.
Kodus oli ta varem õppinud akordionimängu, muusikakoolis hakkas õppima Ago Kiisleri
õpetusel viiulit, klaveriõpetaja oli Tooni Kroon.
Kohtla-Järve puhkpilliorkestri juht Arvi Reinsalu viis poisi orkestrisse suurt trummi lööma, siin tekkiski poisil huvi orkestrimangu vastu. Peagi sai ta endale flöödi ja lühikese õppeaja järel oli Jaan täieõiguslik orkestri liige.
Pärast 8. klassi lõpetamist hakkas ta tööle kinomehaanikuna. Kahe aasta pärast läks J.Õun muusikat edasi õppima Tartu Muusikakooli viiuli ja flöödi erialale. Siin kujunes tal hea suhe “Vanemuise” dirigendi Jaan Hargeliga,
kes oli Tartu Muusikakoolis J. Õuna flöödiõpetaja. Harjutanud 5-6 tundi päevas flööti ja lisaks ka õpetaja tedamata saksofoni, sai temast peagi tuntud pillimees.
Tartu Muusikakooli aga J. Õunal lõpetada ei õnnestunud, sest tal tuli minna teenima sundaega Nõukogude armeesse. Tallinnas teenides õnnestus tal sõjaväeosa kinomehaanikuna ja postiljonina salaja õppida postkontori kõrval asunud Tallinna Muusikakoolis. Väeosas muidugi oli pillimäng keelatud ja vahelejäämise korral oleks J. Õun karistada saanud.
1969.aastal õnnestus tal lõpetada muusikakool Kalju Vesti õpilasena ja nüüd oli lahti tee ka Tallinna Konsaervatooriumi – siin hakkas ta õppima
Elmar Peäske flöödiklassis. Viimase kursuse tudengina sai J. Õun tööd
Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja kõrgkoolile järgnes assistentuur Leningradi Konservatooriumis. Siin oli tema õpetajaks maailmakuulsa dirigendi J. Mravinski abikaasa A.Vavilina-Mravinskaja, tänu kellele sai J. Õun külastada erialaõpingute kõrval ka kõiki kontserte ja ooperietendusi. Nii kujunesid head kontaktid paljude tuntud muusikutega.1978.a. lõpetas J. Õun Leningradi Konservatooriumi assistentatuuri ja hakkas tööle ERSOs, ka solistina. Ansamblites tegi kaasa filharmoonia loeng-kontsertidel ja raadio- ning televisioonisaadetes.
1970.a. võitis J. Õun vabariikliku puhkpillimängijate konkursi ja andis rida soolokontserte.
1979.a. asutas ta ansambli Camerata Tallinn (koos viiuldaja M. Kärmase ja kitarristi H. Mätlikuga). Esineti väga paljudes kohtaedes ja erinevates riikides.
Väga tihe oli tal koostöö Vilniuse keelpillikvarteti liikmetega, kellega koos plaadistati ka Mozarti flöödikvarteid. Ka oli pikaajaline koostöö kitarristi H.Mätliku ja pianist Nata-Ly Sakkosega.
Omaette tööks sai J. Õunale meistrikursuste pidamine Helsingis Sibeliuse Akadeemias (1991.a-l); Karlsruhe Muusikaülikoolis (1991;1992), Soomes Kälvis (1992;1993) ja flöödiseminarid Sibeliuse Akadeemias ja Põhja-Soomes Kokkola Konservatooriumis.1993.a-l töötas asenduslektorina Sibeliuse Akadeemias.
1988.a-l valis Eesti Raadio Jaan Õuna aasta muusikuks, 1995-1996.a-l oli ta Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali liige ja 1979.a-st Tallinna Konservatooriumi (EMA) õppejõud, 1988.a-st dotsendina ja 1996.a-st professorina.
1986 omistati Jaan Õunale Eesti NSV teenilise kunstniku aunimetus. Professorina sai J. Õun töötada üsna lühikest aega, kuna suri täies loomeaeas 02.04.1996, on maetud Metsakalmsitule.
Jaan Õuna flöödiklassi on lõpetanud Tauno Saviauk (1984); Peeter Brambat (1986); Tarvi Jaago (1990); Anne Kann, Monika Mattiesen (1991); Oksana Iljashenko (1993), Mihkel Peäske, Tiina Pähklimägi (1994) ja Janika Lentsius (1996). Ka tema tütar Ann on läinud flötisti teed.
Arthur Ruusmaa, aluseks H. Rannapi raamat Eesti Muusikaakadeemia professorid. Tallinn,2002.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Õun, Jaan – flötist
Jaan Õun sündis 01.10.1945. a. Kohtla-Järvel. Tema isa oli Kohtla-Järve elektrijaamas katlakütja, ema taluperenaine. J. Õuna koolitee algas Kohtla-Järve yldhariduslikus koolis ja lastemuusikakoolis.
Kodus oli ta varem õppinud akordionimängu, muusikakoolis hakkas õppima Ago Kiisleri
õpetusel viiulit, klaveriõpetaja oli Tooni Kroon.
Kohtla-Järve puhkpilliorkestri juht Arvi Reinsalu viis poisi orkestrisse suurt trummi lööma, siin tekkiski poisil huvi orkestrimangu vastu. Peagi sai ta endale flöödi ja lühikese õppeaja järel oli Jaan täieõiguslik orkestri liige.
Pärast 8. klassi lõpetamist hakkas ta tööle kinomehaanikuna. Kahe aasta pärast läks J.Õun muusikat edasi õppima Tartu Muusikakooli viiuli ja flöödi erialale. Siin kujunes tal hea suhe “Vanemuise” dirigendi Jaan Hargeliga,
kes oli Tartu Muusikakoolis J. Õuna flöödiõpetaja. Harjutanud 5-6 tundi päevas flööti ja lisaks ka õpetaja tedamata saksofoni, sai temast peagi tuntud pillimees.
Tartu Muusikakooli aga J. Õunal lõpetada ei õnnestunud, sest tal tuli minna teenima sundaega Nõukogude armeesse. Tallinnas teenides õnnestus tal sõjaväeosa kinomehaanikuna ja postiljonina salaja õppida postkontori kõrval asunud Tallinna Muusikakoolis. Väeosas muidugi oli pillimäng keelatud ja vahelejäämise korral oleks J. Õun karistada saanud.
1969.aastal õnnestus tal lõpetada muusikakool Kalju Vesti õpilasena ja nüüd oli lahti tee ka Tallinna Konsaervatooriumi – siin hakkas ta õppima
Elmar Peäske flöödiklassis. Viimase kursuse tudengina sai J. Õun tööd
Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja kõrgkoolile järgnes assistentuur Leningradi Konservatooriumis. Siin oli tema õpetajaks maailmakuulsa dirigendi J. Mravinski abikaasa A.Vavilina-Mravinskaja, tänu kellele sai J. Õun külastada erialaõpingute kõrval ka kõiki kontserte ja ooperietendusi. Nii kujunesid head kontaktid paljude tuntud muusikutega.1978.a. lõpetas J. Õun Leningradi Konservatooriumi assistentatuuri ja hakkas tööle ERSOs, ka solistina. Ansamblites tegi kaasa filharmoonia loeng-kontsertidel ja raadio- ning televisioonisaadetes.
1970.a. võitis J. Õun vabariikliku puhkpillimängijate konkursi ja andis rida soolokontserte.
1979.a. asutas ta ansambli Camerata Tallinn (koos viiuldaja M. Kärmase ja kitarristi H. Mätlikuga). Esineti väga paljudes kohtaedes ja erinevates riikides.
Väga tihe oli tal koostöö Vilniuse keelpillikvarteti liikmetega, kellega koos plaadistati ka Mozarti flöödikvarteid. Ka oli pikaajaline koostöö kitarristi H.Mätliku ja pianist Nata-Ly Sakkosega.
Omaette tööks sai J. Õunale meistrikursuste pidamine Helsingis Sibeliuse Akadeemias (1991.a-l); Karlsruhe Muusikaülikoolis (1991;1992), Soomes Kälvis (1992;1993) ja flöödiseminarid Sibeliuse Akadeemias ja Põhja-Soomes Kokkola Konservatooriumis.1993.a-l töötas asenduslektorina Sibeliuse Akadeemias.
1988.a-l valis Eesti Raadio Jaan Õuna aasta muusikuks, 1995-1996.a-l oli ta Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali liige ja 1979.a-st Tallinna Konservatooriumi (EMA) õppejõud, 1988.a-st dotsendina ja 1996.a-st professorina.
1986 omistati Jaan Õunale Eesti NSV teenilise kunstniku aunimetus. Professorina sai J. Õun töötada üsna lühikest aega, kuna suri täies loomeaeas 02.04.1996, on maetud Metsakalmsitule.
Jaan Õuna flöödiklassi on lõpetanud Tauno Saviauk (1984); Peeter Brambat (1986); Tarvi Jaago (1990); Anne Kann, Monika Mattiesen (1991); Oksana Iljashenko (1993), Mihkel Peäske, Tiina Pähklimägi (1994) ja Janika Lentsius (1996). Ka tema tütar Ann on läinud flötisti teed.
Arthur Ruusmaa, aluseks H. Rannapi raamat Eesti Muusikaakadeemia professorid. Tallinn,2002.