Reinhold Sabolotny sündis 25.oktoobril 1895.a-l Iisakus. Oma hari-
duse sai ta Peterburgi Oldenburgi reaalgümnaasiumis ja seejärel
astus polütehnikumi. Ohvitserikursuse omandas R.Sabolotny Konstantini suurtükiväekoolis 1915.a-l ja kinnistas õpitut I maailmasõja rinnetel. Sai haavata, põrutada ja kaks korda mürgitada.
Leitnant Sabolotny jõudis kodumaale Saksa okupatsiooni ajal ja asus kohe ka tegevusse põrandaaluse Kaitseliidu organiseerijana.
Vabadussõja eel astus ta teenistusse 1. ratsarühgemendi koosseisu,
kuid erialalt oli ta suurtükiväeohvitser ja seetõttu läks ta 29.novembril 1918.a-l üle laiarööpmelisele soomusrongile nr.1, kus määrati patareiülemaks ja hiljem rongiülema abiks.
18.veebruaril 1919.a-l sai leitnant R.Sabolotny Irboska all raskelt haavata. Rivvi naases tagasi 14. märtsil juba soomusrongide suurtükiväe inspektorina ja sel kohal ta ka langes 01.juulil 1919 Landeswehri
jälitamislahingutes Riia all. Tema surm oli suurtükiväelasele kohane – leitnant Sabolotny hukkus mürsuplahvatusest.
Vaid 23 aastaselt langenud diviisi suurtükiväeinspektor maeti Iisaku kalmistule, kus tema haual on tagasihoidlik rist. Noor ohvitser
sai sõjakaaslaste hulgas äärmiselt populaarseks ja pälvis hüüdnime
“Kartetsh”. Vabadussõja ajalugu selgitab: “Selle (hüüdnime) oli ta
saanud tänu oma harukordsele külmale verele ja osavusele suurtükitule juhtimisel. Tule juhtimise otstarbel läks leitnant Sabolotny alati isiklikult sinna, kus märk ja tulistamise tagajärjed olid kõige paremini vaadeldavad, seda ka siis,kui vaatlus oli seotud kõige suurema ohuga. Ühtki pauku ei lasknud R. Sabolotny täpse arvestuseta – kuhu mürsk oli määratud, sinna ta ka kukkus, külvates surma ja hirmu vaenlase ridades.”
Pärast tema langemist jäädvustati sangari nimi laiarööpmelisele soomusrongile nr.6 120 mm suurtükiplatvormile “Leitnant Sabolotny Kartesch” nimetuse andmisega. Postuumselt austati I liigi 3. järgu ja II liigi 3.järgu Vabadusristidega. Leitnant R.Sabolotny hauasammas on ka üks vähestest, mis jäi puutumata nõukogude korra ajal ja on originaalis säilinud siiani.
Arthur RUUSMAA, aluseks Hannes Walteri ja Tiina Tojaki raamat “Nad andsid kõik – Vabadussõjas langenud ohvitserid”.-Tallinn, 2000.a.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Sabolotny, Reinhold – Vabadussõja kangelane, leitnant
Reinhold Sabolotny sündis 25.oktoobril 1895.a-l Iisakus. Oma hari-
duse sai ta Peterburgi Oldenburgi reaalgümnaasiumis ja seejärel
astus polütehnikumi. Ohvitserikursuse omandas R.Sabolotny Konstantini suurtükiväekoolis 1915.a-l ja kinnistas õpitut I maailmasõja rinnetel. Sai haavata, põrutada ja kaks korda mürgitada.
Leitnant Sabolotny jõudis kodumaale Saksa okupatsiooni ajal ja asus kohe ka tegevusse põrandaaluse Kaitseliidu organiseerijana.
Vabadussõja eel astus ta teenistusse 1. ratsarühgemendi koosseisu,
kuid erialalt oli ta suurtükiväeohvitser ja seetõttu läks ta 29.novembril 1918.a-l üle laiarööpmelisele soomusrongile nr.1, kus määrati patareiülemaks ja hiljem rongiülema abiks.
18.veebruaril 1919.a-l sai leitnant R.Sabolotny Irboska all raskelt haavata. Rivvi naases tagasi 14. märtsil juba soomusrongide suurtükiväe inspektorina ja sel kohal ta ka langes 01.juulil 1919 Landeswehri
jälitamislahingutes Riia all. Tema surm oli suurtükiväelasele kohane – leitnant Sabolotny hukkus mürsuplahvatusest.
Vaid 23 aastaselt langenud diviisi suurtükiväeinspektor maeti Iisaku kalmistule, kus tema haual on tagasihoidlik rist. Noor ohvitser
sai sõjakaaslaste hulgas äärmiselt populaarseks ja pälvis hüüdnime
“Kartetsh”. Vabadussõja ajalugu selgitab: “Selle (hüüdnime) oli ta
saanud tänu oma harukordsele külmale verele ja osavusele suurtükitule juhtimisel. Tule juhtimise otstarbel läks leitnant Sabolotny alati isiklikult sinna, kus märk ja tulistamise tagajärjed olid kõige paremini vaadeldavad, seda ka siis,kui vaatlus oli seotud kõige suurema ohuga. Ühtki pauku ei lasknud R. Sabolotny täpse arvestuseta – kuhu mürsk oli määratud, sinna ta ka kukkus, külvates surma ja hirmu vaenlase ridades.”
Pärast tema langemist jäädvustati sangari nimi laiarööpmelisele soomusrongile nr.6 120 mm suurtükiplatvormile “Leitnant Sabolotny Kartesch” nimetuse andmisega. Postuumselt austati I liigi 3. järgu ja II liigi 3.järgu Vabadusristidega. Leitnant R.Sabolotny hauasammas on ka üks vähestest, mis jäi puutumata nõukogude korra ajal ja on originaalis säilinud siiani.
Arthur RUUSMAA, aluseks Hannes Walteri ja Tiina Tojaki raamat “Nad andsid kõik – Vabadussõjas langenud ohvitserid”.-Tallinn, 2000.a.