Jahimeeste saagiks langes Piibes kolme käpaga karu
Rakke lähedal Piibes lastud karu osutus kolmekäpaliseks – metsaoti parempoolsest esikäpast polnud mingit jälge. Nähtusele ei oska seletust anda ei kütid ega karu-uurija, sest midagi niisugust pole varem kogetud.
Pildil (vasakult) Guido Tiri ja Kaido Karuks. Viimane lonks võetakse metsaoti mälestuseks. |
Et karude liikumine algab õhtuhämaruses ja mesikäppa tabas lask pimeduse saabudes, siis algul ei märganud looma puuet ei tabaja Kaido Karuks, tema jahipartner Tallinna mees Rakke jahisektsiooni kuuluv Guido Tiri ega kohale kutsutud Rakke jahisektsiooni esimees Villu Alatsei.
“Me varitsesime seda mõmmikut juba vähemalt paar nädalat, niisuguse suure looma küttimine käib ikka vähemalt kahekesi,” kostis Guido Tiri. Rakke kandiga on ta seotud sugulaste kaudu.
Nähtu rabas jahimehi
“Mul jäi üllatusest lausa suu lahti,” ütles Villu Alatsei, “ei uskunud oma silmi, keerasime ju looma üht- ja teistpidi.”
Alatsei lisas, et pole oma kütikarjääri jooksul niisugust asja näinud. Karul polnud ei könti ega rudimenti. Ka puudub jälg mingist kinnikasvanud haavast.
Kütt kahtles, et mis jahitrofeed niisugusest nahast saab, kuid arvas seejärel, et äkki ongi see hoopis omalaadne. Tabatud mesikäpa nahk oli ilus tumepruun.
Umbes viie-kuueaastane, paarisaja kilogrammi raskune emakaru oli heas toitumuses, rasvane ja tema käitumises ei märgatud õhtuhämaruses mitte mingeid erilisi jooni.
Küll märgati pärastisel lähemal vaatlusel, et vasakpoolne esikäpp oli hästi tugevalt arenenud ja lihaseline. Põhjused on mõistetavad, sest sel käpal oli kogu raskus ja sellega tuli ka toidu hankimiseks rohkem tööd teha.
Villu Alatsei arvates pole võimatu, et looma on juba kunagi lastud ja ta jäi seetõttu esikäpast ilma, või sattus raudadesse ehk langes mingil moel lõksu ja lihtsalt näris ise käpa otsast ära.
Altasei arvas, et vahest oligi parem, et niisuguse puudega karu kuuli ette sattus, sest vanemaks ja viletsamaks saades oleks niisugusest loomast saanud murdja, kergema vaevaga toidu hankija.
Esmakordne juhtum
Jahisektsiooni esimees teatas kolme käpaga tabatud karust Tallinna tuntud karu-uurijale ja jahikoordinaatorile Peep Männilile. Männilgi ei osanud nähtusele täpsemat seletust anda, sest pole niisuguse asjaga varem kokku puutunud.
Võimalik vastus saadakse pärast proovide äraandmist ja täpsemaid uuringuid.
Loom lahati pärast tabamist otsekohe ja see töö lõpetati vastu eilset kell kaks öösel, sest nüüdsete kuumade ilmadega tuleb sellega kiirustada.
Rakke kandis karusid küll
Karude arvukust Rakke ümbruses loeb harrastusküttide juht Villu Alatsei täiesti piisavaks, sest metsaottidel on küllaldaselt elupaiku Piibe ümbruses, mis piirneb Endla Looduskaitsealaga, kus on rohkesti soosaari ja võimalik pakku minna, kui neile liiga pinna peale hakatakse käima.
Elupaiku leidub Räitsvere taga ja mujalgi. Uuringud on näidanud, et karud liiguvad küllalt laialt ringi ja käigud võivad ulatuda kuni kolmekümne kilomeetri raadiusesse.
Eestis kehtiva jahikalendri järgi algas rangelt reguleeritud karujaht 1. augustil ja lõppeb oktoobrikuu viimasel päeval.
Lääne-Virumaal lastakse alanud hooajal kümme karu. Loenduse järgi elab maakonna metsades üle saja metsaoti.
Eestis on karude küttimine olnud viimastel aastakümnetel täiesti loomulik asi, kuid mujal Euroopas pole see sugugi nii, sest karu on seal üpris haruldane loom ja tema küttimine rangelt keelatud.
Praegu peetakse Brüsselis läbirääkimisi selle üle, kas Eestis säilib huntide, karude, ilveste ja kobraste arvu reguleerimise õigus ka pärast võimalikku astumist Euroopa Liitu.
SEITSE OTTI:
Rakke jahisektsiooni rendijahimaadel, mille suurus on 21 538 hektarit, elab sealsete küttide tähelepanekuil praegu vähemalt 6-7 karu. Äärmiselt kuiva suve tõttu on nende liikumise jälgimine olnud aga raske.
–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee
Uudised
Jahilugu. Uskuge või mitte … (VT)
Jahimeeste saagiks langes Piibes kolme käpaga karu
Rakke lähedal Piibes lastud karu osutus kolmekäpaliseks – metsaoti parempoolsest esikäpast polnud mingit jälge. Nähtusele ei oska seletust anda ei kütid ega karu-uurija, sest midagi niisugust pole varem kogetud.
Pildil (vasakult) Guido Tiri ja Kaido Karuks. Viimane lonks võetakse metsaoti mälestuseks.
Et karude liikumine algab õhtuhämaruses ja mesikäppa tabas lask pimeduse saabudes, siis algul ei märganud looma puuet ei tabaja Kaido Karuks, tema jahipartner Tallinna mees Rakke jahisektsiooni kuuluv Guido Tiri ega kohale kutsutud Rakke jahisektsiooni esimees Villu Alatsei.
“Me varitsesime seda mõmmikut juba vähemalt paar nädalat, niisuguse suure looma küttimine käib ikka vähemalt kahekesi,” kostis Guido Tiri. Rakke kandiga on ta seotud sugulaste kaudu.
Nähtu rabas jahimehi
“Mul jäi üllatusest lausa suu lahti,” ütles Villu Alatsei, “ei uskunud oma silmi, keerasime ju looma üht- ja teistpidi.”
Alatsei lisas, et pole oma kütikarjääri jooksul niisugust asja näinud. Karul polnud ei könti ega rudimenti. Ka puudub jälg mingist kinnikasvanud haavast.
Kütt kahtles, et mis jahitrofeed niisugusest nahast saab, kuid arvas seejärel, et äkki ongi see hoopis omalaadne. Tabatud mesikäpa nahk oli ilus tumepruun.
Umbes viie-kuueaastane, paarisaja kilogrammi raskune emakaru oli heas toitumuses, rasvane ja tema käitumises ei märgatud õhtuhämaruses mitte mingeid erilisi jooni.
Küll märgati pärastisel lähemal vaatlusel, et vasakpoolne esikäpp oli hästi tugevalt arenenud ja lihaseline. Põhjused on mõistetavad, sest sel käpal oli kogu raskus ja sellega tuli ka toidu hankimiseks rohkem tööd teha.
Villu Alatsei arvates pole võimatu, et looma on juba kunagi lastud ja ta jäi seetõttu esikäpast ilma, või sattus raudadesse ehk langes mingil moel lõksu ja lihtsalt näris ise käpa otsast ära.
Altasei arvas, et vahest oligi parem, et niisuguse puudega karu kuuli ette sattus, sest vanemaks ja viletsamaks saades oleks niisugusest loomast saanud murdja, kergema vaevaga toidu hankija.
Esmakordne juhtum
Jahisektsiooni esimees teatas kolme käpaga tabatud karust Tallinna tuntud karu-uurijale ja jahikoordinaatorile Peep Männilile. Männilgi ei osanud nähtusele täpsemat seletust anda, sest pole niisuguse asjaga varem kokku puutunud.
Võimalik vastus saadakse pärast proovide äraandmist ja täpsemaid uuringuid.
Loom lahati pärast tabamist otsekohe ja see töö lõpetati vastu eilset kell kaks öösel, sest nüüdsete kuumade ilmadega tuleb sellega kiirustada.
Rakke kandis karusid küll
Karude arvukust Rakke ümbruses loeb harrastusküttide juht Villu Alatsei täiesti piisavaks, sest metsaottidel on küllaldaselt elupaiku Piibe ümbruses, mis piirneb Endla Looduskaitsealaga, kus on rohkesti soosaari ja võimalik pakku minna, kui neile liiga pinna peale hakatakse käima.
Elupaiku leidub Räitsvere taga ja mujalgi. Uuringud on näidanud, et karud liiguvad küllalt laialt ringi ja käigud võivad ulatuda kuni kolmekümne kilomeetri raadiusesse.
Eestis kehtiva jahikalendri järgi algas rangelt reguleeritud karujaht 1. augustil ja lõppeb oktoobrikuu viimasel päeval.
Lääne-Virumaal lastakse alanud hooajal kümme karu. Loenduse järgi elab maakonna metsades üle saja metsaoti.
Eestis on karude küttimine olnud viimastel aastakümnetel täiesti loomulik asi, kuid mujal Euroopas pole see sugugi nii, sest karu on seal üpris haruldane loom ja tema küttimine rangelt keelatud.
Praegu peetakse Brüsselis läbirääkimisi selle üle, kas Eestis säilib huntide, karude, ilveste ja kobraste arvu reguleerimise õigus ka pärast võimalikku astumist Euroopa Liitu.
SEITSE OTTI:
Rakke jahisektsiooni rendijahimaadel, mille suurus on 21 538 hektarit, elab sealsete küttide tähelepanekuil praegu vähemalt 6-7 karu. Äärmiselt kuiva suve tõttu on nende liikumise jälgimine olnud aga raske.
–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee