6. september

  • 06.09.1581.a. vallutas Rootsi vägi Pontus De la Gardie juhtimisel
    Vene-Rootsi sõja käigus peale eelnenud piiramist tormijooksuga
    Narva. Sõjameestele anti luba 24 tunni jooksul takistamatult linnas
    röövida ja rüüstata ja oma võidubülletäänis kiideldi, et tapetud on tsirka 7000 linnaelanikku, enamus neist tsiviilisikud.
  • 06.09.1905.a. sündis Narvas ajaloolane ja filosoofiadoktor Otto
    LIIV, kes pärast ülikooli lõpetamist töötas Riigi Keskarhiivi direktorina ja samal oli ka ülikooli õppejõuks ja ajakirja “Ajalooline Ajakiri” peatoimetajana. Tema tähtsamaks tööks kujunes “Suur näljaaeg Eestis 1695-1697”. O. Liiv suri Tartus 10.12.1942.a-l ja oma viimast und puhkab Raadi kalmistul.
  • 06.09.1912.a. sündis Gatchinas 1935 ja 1938.aasta Ida-Eesti ja Virumaa meister poksis ja 1936. aasta Ida-Eesti jalgpallimeister Ivan Germanov. Tema pere saabus 1919.a.Eestisse. Siin alustas ta õpinguid Narvas emigrantide keskkoolis ja siit läks ta metallitööliseks Eesti Riiklikus Põlevkivitööstuses ja siin algas ka tema sportlastee spordiseltsis “VÕIMULA”
    Harrastas poksi ja jalgpalli.1936.a. oli I.Germanov Ida-Eesti ringkonna esivõistluste B-klassi võitja jalgpallimeeskonna
    liige (praeguses mõttes duubelmeeskondade esivõistlused), 1935.a.
    tuli Viru ja Ida-Eesti poksimeistriks kergekaalus ja 1938. Viru meistriks kergekaalus ja oli mitmekordne üleriigiliste ja ringkonna esivõistluste laureaat ja hiljem oli tuntud poksikohtunik ja
    spordiseltsi “Võimula” juhatuse liige ja kohaliku tuletõrje seltsi
    aktiivne liige.
  • 06.09.1936.a. pühitseti sisse Narva PEETRI kiriku uus orel, mis
    on läbi aegade olnud venadade Kriisade üks suuremaid ja uhkemaid oreleid. Vendade Kriisade poolt ehitatud 16 oreliks kujunes 1936.a. Narva Peetri kirikule tellitud suur pill, sellel kontsertorelil oli
    2506 vilet 38 registris, nendest 29 kolmes manuaalis ja 9 pedaalis.
    Sellele orelile valmistas väga sümpaatse prospekti kunstnik Rudolf
    KRIISA. II maailmasõja lahingutes hävis kirik ja põles jäljetult ka
    imekaunis Kriisade poolt ehitatud kõige suurem orel. 2002. a. suvel oli Võru Folkloorifestivali raames Võrumaa muuseumis avatud näitus “Orel -pillide kuningas”, mis oli pühendatud ka vendade Kriisade
    elutööle ja siin olid väljas ka materjalid, mis kajastasid nende
    16 orelit- seega ka Narva Peetri kirikule tehtud orelit. Kokku on vennad Kriisad teinud 21 orelit ( lisaks on arvatud veel ka 22-ks
    1943.a-l ehitatud orel, kuid see ei kuulu enam nn.”Vennad J.J.T.Krii
    sade” ühingule, kuigi vendade Kriisade järeltulijate tehtud). Praegu
    viib Vendade Kriisade elutööd edasi Tannil Kriisa pojapoeg Hardo KRIISA Rakvere mail.
  • 06.09.1929.a. sündis Jõhvi teeneksa kodu-uurija Lembit Kiisma, kelle raudteeajaloolisi ja Jõhvi teemalisi materjali on palju kasutanud ka allakirjutanu ja L. Kiismast saab pikemalt lugeda Virumaa
    Leksikonis tema märksõna all.
  • 06.09.1938.a. kirjutas ajaleht “Postimees” :
    “Elektripuurid Käva maaalusesse kaevandusse.
    Kohtla-Järvele kuuluvas Käva maa-aluses kaevanduses on suve jooksul katsetatud laiaulatuslikku mehaniseerimise läbiviimist, mille juures tahetakse kergendada tööliste töötingimusi ja võimaldada töö läbiviimist kiiremas tempos. Suurima uudisena viiakse läbi elektripuuride sisseseadmine. Seni on meil elektripuure kasutamisele võetud veel vähe, mille pärast igas kaevanduskeskuses huviga oodatakse Käva katsetöö tulemusi. Katsed on andnud üsna häid tulemusi.”
  • 06.09.1991.a. kõrvaldati Jõhvis Vabadusplatsilt nn.”Jaan Anveldi”
    kivi. Sellele eelnes tohutu eeltöö kohalike ühiskondlike organisatsioonide poolt (rohelised, kodu-urijad, muinsuskaitse, ERSP jms), et Kohtla-Järve linnavõimudele (see oli 1989-1990-il aastail) selgeks teha, et Jaan Anveldi kivi on sinna paigaldatud spetsiaalselt nõukogude võimu poolt, et viia rahva mälust Vabadussõja mälestusmärk ja 1965.a. taheti sinna paigaldada nn. Jõhvi laulupüha mälestuskivi, kuid ka see jäi panemata, sest oleks meelde tuletanud endist mõisnike aega ja rahvuslikku tunnet. Muuseumi ja ühiskondlike organisatsioonide töö tulemusena püüti selgeks teha, et kivil on vale tekst ja et J. Anvelt pole elanud Jõhvis, kuigi töötas Jõhvis ja selleks tellisime Tallinnast toonasest ORKA (Oktoobrirevolutsiooni Keskarhiivist)-st, praegusest Riigiarhiivist andmed J. Anveldi tegevuse ja elutee kohta, kahjuks saime need materjalid kätte palju hiljem, siis kui juba uus riik oli olemas ja neid inimesi, kellele me need ajaloolised õiendid tellisime on juba väljamaale pagenud.
    See oli aeg, kui linnavaltsuses istusi laua taga ühiskondlike organisatsioonide ja teisel pool interliikumise ja vastaste väerinnad.
    Praeguseks on see üllitis Jaan Anveldi elu-, võitlus- ja töömeheteest
    leidnud koha Põlevkiivmuuseumi kogudes.Isiklike mälestuste, põlevkivimuuseumi ja Võrumaa muuseumi materjalide alusel Arthur Ruusmaa.