03.09.1915 sündis Narva-Jõesuus tulevane soomepoiss Ronald Järvald (Soomes Ronald Jostman). Eraelus pidas lukksepa ametit. Soome läks Eesti Kaitseväe allohvitserina 20.11.1943. Teenis mereväes madrusena, suunati väljaõppele Turusse, kust läks ka tõrjelahingutesse Karjala kannasel. Eestisse saadeti R. Järvald 02.09.1944.a. teel õnnestus pääseda Rootsi ja edasi Kanadasse.
03.09.1920.a. sündis Jõhvis Heinrich MEREMAA. Läks Soome toole raadiotehnikuna 10.09.1943.a. Peatselt suunati teenima Peastaabi raadioluuresse ja hiljem õhutõrjesse. H.Meremaa vabanes Soome armeest 18.09.1944. Jäi Soome elama, kuid peagi andis Soome ta NSV Liidule välja. Arreteerimise järel mõisteti 10+5 aastat vangilaagrit ja asumist Arhangelskisse. Vabanes 1954.a., tuli tagasi Eestisse, töötas ETV-s tehnikuna. H. Meremaa suri Tallinnas 23.06.1966.aastal.
03.09.1937.a. sai Konstantin PÄTS uueks ametinimetuseks RIIGIHOIDJA – nii ilus ja tegevust piiritlev nimetus.
1938.a. oli põlevkiivtööstuse üheks uueks produktiks kirjanik
“Mälgu habe”. Nii on vastavasisuline artikkel ilmunud 03.09.1938.a.
ajalehes “Päevaleht”.
“Põlevkiviasjanduse uudseima produktina tuleks näha tuntud kirjaniku habet, millega ta kaevandusse ei pääsenud. Ajas enne maha. Kõmu- ja reklaamartiklina tähelepanuväärivaim saavutus”.
Siia võib juurde lisada, et A.Mälk tahtis kirjutada raamatu kaevurite elust ja et sellest saada tõest aimu, siis tahtis ise ka töötada kaevurina. Kaevanduste juhid aga kartsid, et tuntud kirjamees võib
midagi mittevajalikku päevavalgusele tuua ja seega püüdsid igati ta
kistada Mälgu sattumist kaevurite leeri. Nende ponnistustest hoolimata sai Mälk raamatuga ikkagi hakkama – 1939.a-l ilmus romaan “Kivid tules”.
03.09.2000.a. oli Aseri savipäevade raames III savijooks.
03.09.2000 toimusid Iisakus teenilise treeneri Manfred Tõnissoni XVI mälestusvõistlused kergejõustikus.Muuseumi materjalide põhjal Arthur Ruusmaa.
3. september
“Mälgu habe”. Nii on vastavasisuline artikkel ilmunud 03.09.1938.a.
ajalehes “Päevaleht”.
“Põlevkiviasjanduse uudseima produktina tuleks näha tuntud kirjaniku habet, millega ta kaevandusse ei pääsenud. Ajas enne maha. Kõmu- ja reklaamartiklina tähelepanuväärivaim saavutus”.
Siia võib juurde lisada, et A.Mälk tahtis kirjutada raamatu kaevurite elust ja et sellest saada tõest aimu, siis tahtis ise ka töötada kaevurina. Kaevanduste juhid aga kartsid, et tuntud kirjamees võib
midagi mittevajalikku päevavalgusele tuua ja seega püüdsid igati ta
kistada Mälgu sattumist kaevurite leeri. Nende ponnistustest hoolimata sai Mälk raamatuga ikkagi hakkama – 1939.a-l ilmus romaan “Kivid tules”.