28.08.1684.a. kasutati Narva-Jõesuu esimest nime HUNGERBURG (Näljalinn), kui Narva bürgemeistri käsukirjas õeldakse, et Narva raad keelab Hungerburgi ja Väike-Kudruküla meestel Narva sadamas õllemüügi.
28.08.1898.a. sündis Mäetaguse vallas tulevane kapten Oskar POLLISINSKY. Eesti Vabadussõja alguseks oli saanud keskhariduse. Vabadussõtta laks vabatahtlikuna 28.11.1918 IV. jalaväerügemendi koosseisus, osales Kreenholmi all ja Viitina küla lahingutes. Viimase juures sai haavata. Tema Vabadussõja teeneid märgiti II klassi 3. järgu Vabadusristiga. Pärast Vabadussõda täiendas end Sõjakoolis, pärast selle lõpetamist 1922 jätkas teenistust Eesti Kaitsevägedes 2. diviisi staabi 1. staabijaoskonnas. Hiljem oppis edasi
Kõrgemas Sõjakoolis, mille lõpetas 1933.a.1940.aasta pöörde järel arvati O. Pollisinsky Punaarmee ridadesse ja talle omistati majori aukraad. Kuid kapten O. Pollisinsky keeldus Punaarmees teenimisest. Ta arreteeriti ja saadeti majori aukraadiga Norilski vangilaagrisse, kus ta suri 04.04.1942.a.
28.08.1903.a. seadis Lüganusele apteegi sisse kohalik arst W. von
MISKEVITZ. Juhataja ametisse sai proviisor H. KRAMER, kellest 1904. aastal sai apteegi omanik.
28.08.1924.a. sündis kodu-uurija Sulev HURMA, kes on jätnud jälje meie kandi kultuuriloo uurimisse. Tema üheks suuremaks tööks on olnud meeskoor “Kaevuri” kroonika koostamine, mis on ilmunud ka juubeliväljaannetena ja on jäädvustunud Põlevkivimuuseumi kogudesse.
Oma lapsepõlvekodu Narva-Jõesuu kohta on ilmunud rida suurepäraseid kodu-uurimuslikke töid ja mälestuste põimikuid, nii on 1987.a. valminud “Lapsepõlve radadelt” (originaal on Narva muuseumis, koopia Põlevkivimuuseumis), meeskoor “Kaevuri” kroonika 1956-1986 asub Põlevkivimuuseumis, samuti ka uurimus Kohtla-Järve kultuurielust 1920-1940. aastail. Allakirjutanu käes on tema ulatuslik kogu meie kandis elanud suurmeeste elulugudest ja tegevusest ja neid kasutan ka käesoleval ajal Virumaa Leksikoni ja päevakalendri koostamisel.
28.08.1928.a. sündis Narvas pedagoog ja kirjandusteadlane Paul
LAAN.
28.08.-05.09.1968.a. oli Tallinnas ja Kohtla-Järvel ÜRO egiidi all
rahvusvaheline põlevkivialane sümpoosium ja rahva suus räägiti, et
see oli aeg kui Kohtla-Järvele astus esimese neegri jalg, seda momenti oli ka võimalik näha Põlevkivimuuseumi ekspositsiooni lõigus, kus tutvustat põlevkivikeemia arengulugu. J. Lasmani tehtud fotol ongi näha põlevkivialasi asju uurivad neegerteadlased. Kirjutatud on, et sellele sümpoosiumile tulid üle 100 maa esindajad, kes olid huvitatud põlevkivist kui toorainest.
28.08.1986.a. suri Kiviõli töölis- ja ametiühingutegelane, kohaliliku spordielu tegelane August ANNERT (sündis 16.02.1909)
28.08.1989.a. taastati Äksi Vabadussõja mälestussammas, mille ori-
ginaali autor oli olnud Virumaa mees Voldemar Mellik (Melnik)Kasutatud S. Hurma, V. Orava käsikirjalisi materjale. Arthur RUUSMAA.
28. august
Kõrgemas Sõjakoolis, mille lõpetas 1933.a.1940.aasta pöörde järel arvati O. Pollisinsky Punaarmee ridadesse ja talle omistati majori aukraad. Kuid kapten O. Pollisinsky keeldus Punaarmees teenimisest. Ta arreteeriti ja saadeti majori aukraadiga Norilski vangilaagrisse, kus ta suri 04.04.1942.a.
MISKEVITZ. Juhataja ametisse sai proviisor H. KRAMER, kellest 1904. aastal sai apteegi omanik.
Oma lapsepõlvekodu Narva-Jõesuu kohta on ilmunud rida suurepäraseid kodu-uurimuslikke töid ja mälestuste põimikuid, nii on 1987.a. valminud “Lapsepõlve radadelt” (originaal on Narva muuseumis, koopia Põlevkivimuuseumis), meeskoor “Kaevuri” kroonika 1956-1986 asub Põlevkivimuuseumis, samuti ka uurimus Kohtla-Järve kultuurielust 1920-1940. aastail. Allakirjutanu käes on tema ulatuslik kogu meie kandis elanud suurmeeste elulugudest ja tegevusest ja neid kasutan ka käesoleval ajal Virumaa Leksikoni ja päevakalendri koostamisel.
LAAN.
rahvusvaheline põlevkivialane sümpoosium ja rahva suus räägiti, et
see oli aeg kui Kohtla-Järvele astus esimese neegri jalg, seda momenti oli ka võimalik näha Põlevkivimuuseumi ekspositsiooni lõigus, kus tutvustat põlevkivikeemia arengulugu. J. Lasmani tehtud fotol ongi näha põlevkivialasi asju uurivad neegerteadlased. Kirjutatud on, et sellele sümpoosiumile tulid üle 100 maa esindajad, kes olid huvitatud põlevkivist kui toorainest.
ginaali autor oli olnud Virumaa mees Voldemar Mellik (Melnik)Kasutatud S. Hurma, V. Orava käsikirjalisi materjale. Arthur RUUSMAA.