Eestimaa postiajalugu algab Rootsi kuninganna Kristinaga, kelle
käsu alusel rajatakse Eestimaa suuremate maanteede äärde postijaamad.Rootsi aja tähtsamateks postiteedeks Eesti alal kuju
nevad Riia-Pärnu-Tallinn;Riia-Tartu-Rakvere;Tartu-Helme-Pärnu ning
Tartu-Vastseliina.
XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel ehitati Eesti
maa ja Liivimaa postijaamadele kivist pea- ja kõrvalhooneid.Kivist
ehitamist tingisid puithoonete kiire amortiseerumine ja siit tule
nevad vältimatud remondikulutused ja suur tuleohtlikkus.
Jõhvit läbinud maantee,hilisem postitee sai XVIII sajandi algusest
ainsaks ja tähtsaks ühendusteeks,mis ühendas Vene tsaaririigi pea
linna Peterburgi Tartu ja Riia kaudu Lääne-Euroopaga.Eriti suure
nes Jõhvi osatähtsus kui 1782.a-l toodi hobupostijaam Puru külast
Jõhvi.Jõhvi ehitatud hobupostijaam oligi Eesti esimeseks kivist
ehitatud peahooneks.Kui 1782.a-l suleti Puru postijaam ja uus ava
ti nüüd siis Jõhvi kiriku juurde.Pea- ja kõrvalhooned valmisid 1782
aasta sügisel.1789.a-l iselooomustab A.W.Hupel Jõhvi postijaama kui
head ja mugavat ning ,mis peaasi ainsat kivist peahoonet Eesti ja
Liivimaa postijaamade seas.Paljud kõrged aukandjad ja isegi kroo
nitud päid on aegade jooksul Jõhvist läbi sõitnud ja seda on soo
dustanud ka 1870.a-l avatud raudtee.Jõhvi hobupostijaamas on olnud
aastate jooksul mitmeid omavalitsuslikke asutusi,olgu see siis Ees
ti Töörahva Kommuuni Nõukogu ( seda märkis ka kunagi Jõhvi hobupos
tijaama hoonel olnud mälestustahvel ja kunagi oligi ka imeline loo
tus,et see mälestustahvel jäädv´ustab ka ajaloo tarvis postijaama
hoone).1920-1940-ail asus siinses majas ka Jõhvi alevi- ,hiljem ka
linnavalitsus,1940/41.a. Jõhvi linna RSN TK ja osa hoonest on läbi
aegade olnus kaupluste all,1930-tel aastatel oli siin ka Jõhvi Tar
vitajate Ühingu ruumid,Bona kauplus,nõukogude ajal kangakauplus .
Kahjuks jäi Jõhvi hobupostijaam Jõhvi uuesehitustele ette ja uue
kaubamaja ehitamise käigus lanmmutati hoone 1975.a-l ja seda kohta
jäi nüüd märkima eelmisel aastal avatud hobusega kivi,mis on juurde saanud ka Eesti Posti embleemi.
Fotodel ongi näha vana postimaja hoone ja praegune mälestussammas.
Arthur Ruusmaa,kasutatud muusuemi ja L.Kiisma materjale.
Fotod on teel.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Jõhvi hobupostijaam
Eestimaa postiajalugu algab Rootsi kuninganna Kristinaga, kelle
käsu alusel rajatakse Eestimaa suuremate maanteede äärde postijaamad.Rootsi aja tähtsamateks postiteedeks Eesti alal kuju
nevad Riia-Pärnu-Tallinn;Riia-Tartu-Rakvere;Tartu-Helme-Pärnu ning
Tartu-Vastseliina.
XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel ehitati Eesti
maa ja Liivimaa postijaamadele kivist pea- ja kõrvalhooneid.Kivist
ehitamist tingisid puithoonete kiire amortiseerumine ja siit tule
nevad vältimatud remondikulutused ja suur tuleohtlikkus.
Jõhvit läbinud maantee,hilisem postitee sai XVIII sajandi algusest
ainsaks ja tähtsaks ühendusteeks,mis ühendas Vene tsaaririigi pea
linna Peterburgi Tartu ja Riia kaudu Lääne-Euroopaga.Eriti suure
nes Jõhvi osatähtsus kui 1782.a-l toodi hobupostijaam Puru külast
Jõhvi.Jõhvi ehitatud hobupostijaam oligi Eesti esimeseks kivist
ehitatud peahooneks.Kui 1782.a-l suleti Puru postijaam ja uus ava
ti nüüd siis Jõhvi kiriku juurde.Pea- ja kõrvalhooned valmisid 1782
aasta sügisel.1789.a-l iselooomustab A.W.Hupel Jõhvi postijaama kui
head ja mugavat ning ,mis peaasi ainsat kivist peahoonet Eesti ja
Liivimaa postijaamade seas.Paljud kõrged aukandjad ja isegi kroo
nitud päid on aegade jooksul Jõhvist läbi sõitnud ja seda on soo
dustanud ka 1870.a-l avatud raudtee.Jõhvi hobupostijaamas on olnud
aastate jooksul mitmeid omavalitsuslikke asutusi,olgu see siis Ees
ti Töörahva Kommuuni Nõukogu ( seda märkis ka kunagi Jõhvi hobupos
tijaama hoonel olnud mälestustahvel ja kunagi oligi ka imeline loo
tus,et see mälestustahvel jäädv´ustab ka ajaloo tarvis postijaama
hoone).1920-1940-ail asus siinses majas ka Jõhvi alevi- ,hiljem ka
linnavalitsus,1940/41.a. Jõhvi linna RSN TK ja osa hoonest on läbi
aegade olnus kaupluste all,1930-tel aastatel oli siin ka Jõhvi Tar
vitajate Ühingu ruumid,Bona kauplus,nõukogude ajal kangakauplus .
Kahjuks jäi Jõhvi hobupostijaam Jõhvi uuesehitustele ette ja uue
kaubamaja ehitamise käigus lanmmutati hoone 1975.a-l ja seda kohta
jäi nüüd märkima eelmisel aastal avatud hobusega kivi,mis on juurde saanud ka Eesti Posti embleemi.
Fotodel ongi näha vana postimaja hoone ja praegune mälestussammas.
Arthur Ruusmaa,kasutatud muusuemi ja L.Kiisma materjale.
Fotod on teel.