Keskkonnaministeeriumi pressiteade: 07.08.02
Kuumade ilmadega Peipsi järves tekkinud massiline vetika õitsemine on muutnud järve rannaäärsed veekihid kaladele elukõlbmatuks, kuna soojad ja hapnikuvaesed rannikuveed tapavad kalad ära.
EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteaduri ning Peipsi elustiku seire vastutava täitja Külli Kanguri sõnul on Peipsi järve kaldale uhutud surnud kalu lausa kümnete kilomeetrite ulatuses.
“Käisin Peipsi järve ranniku läbi Varnjast kuni Omeduni ning seal oli kõikjal rannas väga palju hukkunud kalu, kohati lausa kihtide viisi,” lausus Kangur.
Kanguri sõnul oli enamik hukkunud kalu väikesed, enim oli esindatud kiisku, kuid esines ka kohasid ja ahvenaid.
Kalade suremise tõenäoline põhjus on Kanguri hinnangul öine hapnikupuudus. “Need tohutud vetikamassid kasutavad lagunemiseks hapnikku ning et vee temperatuur on ka kõrge, siis ilmselt sellesse kalad suridki. Pole ka välistatud, et sinivetikad on mingil määral mürgised, kuid seda Eestis praegu ei määrata,” ütles Kangur.
Kaldavesi näeb vetika vohamise tõttu välja nagu paks hernesupp. Sinivetikas moodustab vees hallikasrohekaid kerakesi, vee läbipaistvus on üliväike.
Keskkonnaministeerium palub inimestel selles piirkonnas mitte ujuma minna, kuna roiskunud kalad nii vees kui ka rannaliival levitavad üsna tõenäoliselt kahjulikke baktereid, viiruseid ning ebameeldivat lõhna, ilmselt on vees ka igasuguste orgaaniliste laguproduktide hulk üsna suur.
Probleem peaks lahenema koos ilmade jahenemisega.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Peipsis hukkub massiliselt kalu
Keskkonnaministeeriumi pressiteade: 07.08.02
Kuumade ilmadega Peipsi järves tekkinud massiline vetika õitsemine on muutnud järve rannaäärsed veekihid kaladele elukõlbmatuks, kuna soojad ja hapnikuvaesed rannikuveed tapavad kalad ära.
EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteaduri ning Peipsi elustiku seire vastutava täitja Külli Kanguri sõnul on Peipsi järve kaldale uhutud surnud kalu lausa kümnete kilomeetrite ulatuses.
“Käisin Peipsi järve ranniku läbi Varnjast kuni Omeduni ning seal oli kõikjal rannas väga palju hukkunud kalu, kohati lausa kihtide viisi,” lausus Kangur.
Kanguri sõnul oli enamik hukkunud kalu väikesed, enim oli esindatud kiisku, kuid esines ka kohasid ja ahvenaid.
Kalade suremise tõenäoline põhjus on Kanguri hinnangul öine hapnikupuudus. “Need tohutud vetikamassid kasutavad lagunemiseks hapnikku ning et vee temperatuur on ka kõrge, siis ilmselt sellesse kalad suridki. Pole ka välistatud, et sinivetikad on mingil määral mürgised, kuid seda Eestis praegu ei määrata,” ütles Kangur.
Kaldavesi näeb vetika vohamise tõttu välja nagu paks hernesupp. Sinivetikas moodustab vees hallikasrohekaid kerakesi, vee läbipaistvus on üliväike.
Keskkonnaministeerium palub inimestel selles piirkonnas mitte ujuma minna, kuna roiskunud kalad nii vees kui ka rannaliival levitavad üsna tõenäoliselt kahjulikke baktereid, viiruseid ning ebameeldivat lõhna, ilmselt on vees ka igasuguste orgaaniliste laguproduktide hulk üsna suur.
Probleem peaks lahenema koos ilmade jahenemisega.