Viikingipäevad võlusid ajastutruu miljööga
Karm mõõgavõitlus pani külastajatel vere tarretama, ent korraldajad ei pea seda ala jalgpallist ohtlikumaks. Foto: Tairo Lutter |
Kolmandaid rahvusvahelisi viikingipäevi Käsmus läinud nädalavahetusel iseloomustas õdus miljöö, kuigi sealt ei puudunud ka viikingitele omane mehine võitlus.
Paljude arvates Vihula valla esindusürituseks tõusnud viikingipäevadelt käis hinnanguliselt läbi kuni 10 000 inimest, samas võlus mere vastas mändide all Vana-Jüri neeme tipus püsti löödud viikingite laager kammerliku meeleoluga.
Ajalugu ei alga triibuseelikust
Eestlaste juuri otsiva muinaseesti seltsi Rease sõjapealiku, ühe korraldaja Lennart Männi sõnul oli Käsmu ürituse puhul tunda sõbralikku ja muhedat äraolemist palju rohkem kui teistel samalaadsetel festivalidel Balti riikides või Skandinaavias. “Mujal on asi läinud palaganiks,” ütles Mänd, “viikingite igapäevaelu jääb nende atraktsioonide varju.”
Ka Käsmu meremuuseumi peremees Aarne Vaik oli sellise kammerliku tooni ja ajastutruudusega rahul. Oli nagu see seltskond oleks just paadid kaldale jätnud ja samas laagri üles löönud nagu tuhat aastat tagasi, ütles ta.
Muuseumi peremees, kes kandis kaelas XIII sajandist pärit ja Põltsmaa jõe äärest leitud sõlge, rääkis, et näiteks ei lubanud ta skulptor Mati Karminil oma mõõku laagriplatsil müüa, sest need ei vastanud sellele ajastule.
Aarne Vaigu arvates olid seekordsed viikingipäevad küpsemad ja paremad kui varasemad kaks. Seda kinnitasid näiteks ka külalised Soomest, kellele meeldis taoline kodune ja külapärane olemine Euroopas ainulaadses kalurikülas.
Kuigi järgmisel aastal on Käsmusse ka viikingilaevu oodata, kardab Vaik neid päevi liiga suureks paisutada. Juba nüüd ummistasid külastajate autod Käsmu kitsukest peatänavat.
Ehe, kuid ohvriteta võitlus
Ometi ei jäänud ka metallrüüdes meestel võitlus pidamata ning mõnigi tugevamat sorti mõõgaobadus pani pealtvaatajad ahhetama.
Arstiabi siiski vaja ei läinud, ehkki mõnel viikingil oli mokk lõhki ja sinikad küljes.
Võitjana tuli välja Valgevene mõõgamees Sergei, kelle lätlasest vastane finaalis keelatud võtet kasutas.
Lennart Mänd ütles, et tema sai vähem võidelda, kui oodata oskas, ent see polnudki probleemiks, sest eesmärgiks seati ikkagi osavõtt ise.
Samas lisas Mänd, et tegu pole võitluse imiteerimisega, vaid tõsise turniiriga, kus turvalisuse huvides jälgitakse tähelepanelikult kõigi kaitsmete olemasolu ning päris kõike teha ei tohigi, nagu finaal ka näitas. Siiski, Mänd ei pea seda ala jalgpallist ohtlikumaks.
“Selline võitlus on küll publikule atraktiivne, kuid viikingipäevade põhieesmärk on näidata muistsete eestlaste eluolu, nende riideid ja käsitööd. Selline võitlus oli vaid osa sellest ajastust,” rääkis Mänd.
Kui Lennart Mänd osales seekord keskpäraselt mõõgavõitluse turniiril, siis Aarne Vaik saavutas teise koha kirveviskamises, mis andis võimaluse jätkata võistlust “arutus tormamises” ümber paadi, kuid sealt alates ta loobus, jättes võimaluse noorematele.
Käsmus sai lisaks reedesele teaduskonverentsile laupäeval-pühapäeval näha seppade ja teiste käsitööliste tegemisi, kuulata vanu laule, mida saatsid tolleaegsed pillid ning mekkida lõkke kohal küpsetatud odrakooki.
JUURED SÜGAVAL:
Muinaseesti selts Reas propageerib esiisade kunsti ja eluolu ka tänapäeva eestlastele. “Meie ajalugu algas triibuseelikust palju varem,” ütleb Rease sõjapealik Lennart Mänd. Kokku kuulub umbes viis aastat tegutsenud seltsi koos lastega ligi 40 liiget, kelle hulgas on nii käsitöölisi kui ka teadustöötajaid.
–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee
Uudised
Viikingipäevad võlusid ajastutruu miljööga (VT)
Viikingipäevad võlusid ajastutruu miljööga
Karm mõõgavõitlus pani külastajatel vere tarretama, ent korraldajad ei pea seda ala jalgpallist ohtlikumaks. Foto: Tairo Lutter
Kolmandaid rahvusvahelisi viikingipäevi Käsmus läinud nädalavahetusel iseloomustas õdus miljöö, kuigi sealt ei puudunud ka viikingitele omane mehine võitlus.
Paljude arvates Vihula valla esindusürituseks tõusnud viikingipäevadelt käis hinnanguliselt läbi kuni 10 000 inimest, samas võlus mere vastas mändide all Vana-Jüri neeme tipus püsti löödud viikingite laager kammerliku meeleoluga.
Ajalugu ei alga triibuseelikust
Eestlaste juuri otsiva muinaseesti seltsi Rease sõjapealiku, ühe korraldaja Lennart Männi sõnul oli Käsmu ürituse puhul tunda sõbralikku ja muhedat äraolemist palju rohkem kui teistel samalaadsetel festivalidel Balti riikides või Skandinaavias. “Mujal on asi läinud palaganiks,” ütles Mänd, “viikingite igapäevaelu jääb nende atraktsioonide varju.”
Ka Käsmu meremuuseumi peremees Aarne Vaik oli sellise kammerliku tooni ja ajastutruudusega rahul. Oli nagu see seltskond oleks just paadid kaldale jätnud ja samas laagri üles löönud nagu tuhat aastat tagasi, ütles ta.
Muuseumi peremees, kes kandis kaelas XIII sajandist pärit ja Põltsmaa jõe äärest leitud sõlge, rääkis, et näiteks ei lubanud ta skulptor Mati Karminil oma mõõku laagriplatsil müüa, sest need ei vastanud sellele ajastule.
Aarne Vaigu arvates olid seekordsed viikingipäevad küpsemad ja paremad kui varasemad kaks. Seda kinnitasid näiteks ka külalised Soomest, kellele meeldis taoline kodune ja külapärane olemine Euroopas ainulaadses kalurikülas.
Kuigi järgmisel aastal on Käsmusse ka viikingilaevu oodata, kardab Vaik neid päevi liiga suureks paisutada. Juba nüüd ummistasid külastajate autod Käsmu kitsukest peatänavat.
Ehe, kuid ohvriteta võitlus
Ometi ei jäänud ka metallrüüdes meestel võitlus pidamata ning mõnigi tugevamat sorti mõõgaobadus pani pealtvaatajad ahhetama.
Arstiabi siiski vaja ei läinud, ehkki mõnel viikingil oli mokk lõhki ja sinikad küljes.
Võitjana tuli välja Valgevene mõõgamees Sergei, kelle lätlasest vastane finaalis keelatud võtet kasutas.
Lennart Mänd ütles, et tema sai vähem võidelda, kui oodata oskas, ent see polnudki probleemiks, sest eesmärgiks seati ikkagi osavõtt ise.
Samas lisas Mänd, et tegu pole võitluse imiteerimisega, vaid tõsise turniiriga, kus turvalisuse huvides jälgitakse tähelepanelikult kõigi kaitsmete olemasolu ning päris kõike teha ei tohigi, nagu finaal ka näitas. Siiski, Mänd ei pea seda ala jalgpallist ohtlikumaks.
“Selline võitlus on küll publikule atraktiivne, kuid viikingipäevade põhieesmärk on näidata muistsete eestlaste eluolu, nende riideid ja käsitööd. Selline võitlus oli vaid osa sellest ajastust,” rääkis Mänd.
Kui Lennart Mänd osales seekord keskpäraselt mõõgavõitluse turniiril, siis Aarne Vaik saavutas teise koha kirveviskamises, mis andis võimaluse jätkata võistlust “arutus tormamises” ümber paadi, kuid sealt alates ta loobus, jättes võimaluse noorematele.
Käsmus sai lisaks reedesele teaduskonverentsile laupäeval-pühapäeval näha seppade ja teiste käsitööliste tegemisi, kuulata vanu laule, mida saatsid tolleaegsed pillid ning mekkida lõkke kohal küpsetatud odrakooki.
JUURED SÜGAVAL:
Muinaseesti selts Reas propageerib esiisade kunsti ja eluolu ka tänapäeva eestlastele. “Meie ajalugu algas triibuseelikust palju varem,” ütleb Rease sõjapealik Lennart Mänd. Kokku kuulub umbes viis aastat tegutsenud seltsi koos lastega ligi 40 liiget, kelle hulgas on nii käsitöölisi kui ka teadustöötajaid.
–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee