Sagadi mõisakompleksi ootavad muutused
Muutuvad seadused ja eliitkooli diplomitöö tõstsid päevakorda turisminduse saatuse Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvates hoonetes, millest suurim on Sagadi mõisakompleks.
Veel tänavu peab selguma Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) kuuluva seitsmeteistkümne puhke- või jahimaja ning Sagadi mõisakompleksi saatus, sest metsaseadus lubab RMK-l tegelda turismindusega vaid selle aasta lõpuni.
Mainori Majanduskooli vilistlane Raul Aak näitab oma diplomitöös 12 miljoni krooni suurust väidetavat kahjumit, mida Sagadi mõisakompleks teenis kolme viimase aasta jooksul. “Kõnealusest kahjumist me ei teaks ilmselt tänaseni, kui Sagadi Koolituskeskuse majandustegevust poleks võtnud uurida üks Mainori Majanduskooli lõpetanutest oma diplomitöös,” tunnustab eilne Äripäev kümme aastat tagasi Rakveres tegevust alustanud ja nüüdseks üle Eesti laienenud erakõrgkooli vilistlast.
Kahjum või investeering
Riigifirma RMK kommunikatsioonispetsialist Mari-Liis Mälberg selgitas, et Sagadi mõisakompleksis arendatakse kolme tegevust. Kasumit taotlevat äri aetakse sealses hotellis ja restoranis. Üldjuhul majanduslikult kahjulik avalik teenus puudutab looduskooli ja metsamuusemi, samuti ajalooliste hoonete eksponeerimist. Raha ei too sisse, vaid viib välja kinnisvara haldamine ehk mõisakompleksi säilitamine ja renoveerimine.
Mälbergi ütlust mööda võib 12 miljonit krooni küll kahjumiks nimetada, kuid sel juhul tuleb kolm erinevat tegevust panna ühte patta ja see ei ole õige.
RMK eraldab mõisahoonete renoveerimiseks 1-1,5 miljonit krooni, mullu anti muuseumi ja looduskooli kuludeks 2,7 miljonit krooni. Mälbergi hinnangul on need summad pigem investeeringud kui kahjum.
Miljoneid pidas investeeringuks ka RMK Sagadi loodusturismi osakonna müügijuht Ülle Roodvee, kes tegeleb mõisakompleksis aastas ligemale miljon krooni kasumit teeniva hotelli ja restoraniga. “See ei ole kahjum, vaid raha on kulunud mõisa arenguks,” ütles ta ja lisas, et vaielda võib vaid raha kasutamise otstarbekuse üle.
Muutused tulekul
Mainori Majanduskooli diplomitöö autor Raul Aak kahtleb, kas Sagadi mõisakompleksis saavutatud mittemateriaalne tulu ületab materiaalse kulu. “Võib-olla annaks sama raha mõnes teises tegevuses suurema ühiskondliku hüve,” ütles ta Äripäevale.
Diplomitööd retsenseerinud RMK arendusdirektor Erik Kosenkranius pooldas mõisakompleksi erinevate tegevuste vaatlemist lahus. “Ei saa apelsine ja õune koos lugeda,” selgitas ta. Samas märkis arendusdirektor, et Sagadis on arenguruumi nii äritegevusele kui ka avaliku teenuse pakkumisele ja sellega ka praegu tegeldakse. “Kui kõik oleks hästi, siis seda ei tehtaks,” lisas Kosenkranius.
Sügisel peaks Riigikogu arutama riikliku metsanduse arengukava, mille üks osa puudutab RMK arengut. Ettevõtte enda esialgse arengukava järgi kavandab RMK aastatel 2002-2004 turismindust jätkata. Kui praegu kehtivad seadused jäävad jõusse, siis ühena turisminduse jätkamise võimalustest pakkus Kosenkranius varianti luua äriga tegelevad RMK tütarettevõtted. “Et äri oleks lahutatud avalikest funktsioonidest,” selgitas Kosenkranius.
RMK arengust teeb lõpliku otsuse ettevõtte nõukogu.
Kosenkranius ei uskunud, et kui ettevõtte nõukogu tõmbab äritegevusele, sealhulgas turismindusele kriipsu peale, siis müüakse Sagadi mõis erakätesse. Tema kinnitusel jääb tihedalt metsandusega seotud mõis ikka RMK kätte, tulevikus võivad ärist loobumise korral kõne alla tulla koostöö- või rendilepingud erafirmadega.
ELIITKOOL:
Eestis esimese erakoolina registreeritud Mainori Majanduskool alustas tegevust kümme aastat tagasi Rakveres. Läinud aastal sai kool esimesena Eestis rahusvaheliselt komisjonilt akrediteeringu ärijuhtimise erialale. Praegu on Mainori Majanduskooli õppekeskused riigi seitsmes linnas.
Toomas Herm
toomas@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Sagadi mõisakompleksi ootavad muutused (VT)
Sagadi mõisakompleksi ootavad muutused
Muutuvad seadused ja eliitkooli diplomitöö tõstsid päevakorda turisminduse saatuse Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvates hoonetes, millest suurim on Sagadi mõisakompleks.
Veel tänavu peab selguma Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) kuuluva seitsmeteistkümne puhke- või jahimaja ning Sagadi mõisakompleksi saatus, sest metsaseadus lubab RMK-l tegelda turismindusega vaid selle aasta lõpuni.
Mainori Majanduskooli vilistlane Raul Aak näitab oma diplomitöös 12 miljoni krooni suurust väidetavat kahjumit, mida Sagadi mõisakompleks teenis kolme viimase aasta jooksul. “Kõnealusest kahjumist me ei teaks ilmselt tänaseni, kui Sagadi Koolituskeskuse majandustegevust poleks võtnud uurida üks Mainori Majanduskooli lõpetanutest oma diplomitöös,” tunnustab eilne Äripäev kümme aastat tagasi Rakveres tegevust alustanud ja nüüdseks üle Eesti laienenud erakõrgkooli vilistlast.
Kahjum või investeering
Riigifirma RMK kommunikatsioonispetsialist Mari-Liis Mälberg selgitas, et Sagadi mõisakompleksis arendatakse kolme tegevust. Kasumit taotlevat äri aetakse sealses hotellis ja restoranis. Üldjuhul majanduslikult kahjulik avalik teenus puudutab looduskooli ja metsamuusemi, samuti ajalooliste hoonete eksponeerimist. Raha ei too sisse, vaid viib välja kinnisvara haldamine ehk mõisakompleksi säilitamine ja renoveerimine.
Mälbergi ütlust mööda võib 12 miljonit krooni küll kahjumiks nimetada, kuid sel juhul tuleb kolm erinevat tegevust panna ühte patta ja see ei ole õige.
RMK eraldab mõisahoonete renoveerimiseks 1-1,5 miljonit krooni, mullu anti muuseumi ja looduskooli kuludeks 2,7 miljonit krooni. Mälbergi hinnangul on need summad pigem investeeringud kui kahjum.
Miljoneid pidas investeeringuks ka RMK Sagadi loodusturismi osakonna müügijuht Ülle Roodvee, kes tegeleb mõisakompleksis aastas ligemale miljon krooni kasumit teeniva hotelli ja restoraniga. “See ei ole kahjum, vaid raha on kulunud mõisa arenguks,” ütles ta ja lisas, et vaielda võib vaid raha kasutamise otstarbekuse üle.
Muutused tulekul
Mainori Majanduskooli diplomitöö autor Raul Aak kahtleb, kas Sagadi mõisakompleksis saavutatud mittemateriaalne tulu ületab materiaalse kulu. “Võib-olla annaks sama raha mõnes teises tegevuses suurema ühiskondliku hüve,” ütles ta Äripäevale.
Diplomitööd retsenseerinud RMK arendusdirektor Erik Kosenkranius pooldas mõisakompleksi erinevate tegevuste vaatlemist lahus. “Ei saa apelsine ja õune koos lugeda,” selgitas ta. Samas märkis arendusdirektor, et Sagadis on arenguruumi nii äritegevusele kui ka avaliku teenuse pakkumisele ja sellega ka praegu tegeldakse. “Kui kõik oleks hästi, siis seda ei tehtaks,” lisas Kosenkranius.
Sügisel peaks Riigikogu arutama riikliku metsanduse arengukava, mille üks osa puudutab RMK arengut. Ettevõtte enda esialgse arengukava järgi kavandab RMK aastatel 2002-2004 turismindust jätkata. Kui praegu kehtivad seadused jäävad jõusse, siis ühena turisminduse jätkamise võimalustest pakkus Kosenkranius varianti luua äriga tegelevad RMK tütarettevõtted. “Et äri oleks lahutatud avalikest funktsioonidest,” selgitas Kosenkranius.
RMK arengust teeb lõpliku otsuse ettevõtte nõukogu.
Kosenkranius ei uskunud, et kui ettevõtte nõukogu tõmbab äritegevusele, sealhulgas turismindusele kriipsu peale, siis müüakse Sagadi mõis erakätesse. Tema kinnitusel jääb tihedalt metsandusega seotud mõis ikka RMK kätte, tulevikus võivad ärist loobumise korral kõne alla tulla koostöö- või rendilepingud erafirmadega.
ELIITKOOL:
Eestis esimese erakoolina registreeritud Mainori Majanduskool alustas tegevust kümme aastat tagasi Rakveres. Läinud aastal sai kool esimesena Eestis rahusvaheliselt komisjonilt akrediteeringu ärijuhtimise erialale. Praegu on Mainori Majanduskooli õppekeskused riigi seitsmes linnas.
Toomas Herm
toomas@virumaateataja.ee